1-10-11351/8

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-10-11351 07.aprillil 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Valeri Helmar juuresolekul, prokuröri Andra Sild ja kaitsja adv.Gennadi Kull osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja Aleksandr Pankratov, ik 38009280305, venelane, kodakondsuseta, põhiharidusega, eluk.xxx, töök.A AS, varem kohtulikult karistatud Harju Maakohtu otsusega KarS § 113 – 25 lg.2 järgi vangistusega 6 aastat, vabanes 17.12.2008.a. - süüdistuses KarS § 122 järgi. Süüdistus: Aleksandr Pankratov’it süüdistatakse selles, et tema 13.05.2010.a. kella 19:00 paiku, viibides oma elukohas: Tallinn Xxx, kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase MF’i suhtes: Lõi kannatanut taburetiga vastu pead kuni taburet purunes, misjärel käskis MF’il vannitoas oma pea verest puhtaks pesta. MF lukustas end seepeale koos 2008.a sündinud pojaga vannituppa, kuid mõne aja pärast õnnestus Aleksandr Pankratovil avada vannitoa uks ja ta jätkas MF’i peksmist käte ja jalgadega üle kogu keha. Olles visanud MF’i ja NF’i vanni, kastis Aleksandr Pankratov nad külma veega üle. Selliste tegudega põhjustas Aleksandr Pankratov MF’ile suurt füüsilist valu ja kehavigastused: peaaju vapustus, ninaluude murd, parempoolse XI roide murd, haavad pea piirkonnas, suured nahaalused verevalumid ja turse näol, hulgaliselt verevalumeid kehal ning marrastuse jäljed vasakul pool kaelal ja paremal ülajäsemel. Oma tahtliku tegevusega pani Aleksandr Pankratov toime teisele inimesele suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 122 järgi kvalifitseeritava piinamise. Kohtuistungil süüdistatav eitas oma süüd: sel päeval ta tuli õhtul koju töölt, M koos lapsega olid kodus. Ta istus arvuti ette ja hakkas sööma ning viina jooma. Laps küsis süüa, mille peale M hakkas lapsele toitu suhu toppima, laps sülitas toidu välja. Siis M hakkas oma nina arvutisse toppima, sel ajal laps hakkas nutma ja M viskas lapse diivanile. Selle peale ta lõi M üks kord taburetiga, M tõstis lapse kilbina ette. Tabureti jalad ta murdis kätega ära, mitte ei löönud need katki vastu M pead. M jooksis vannituppa. Vannitoas ta tahtis aidata M pead pesta. Vesi oli alguses külm, ta pani kuuma peale, siis oli liiga kuum, M pritsis juustega verist vett igale poole. Siis ta läks korterist välja suitsu ostma. Kui tagasi tuli, kedagi ei olnud, ta jõi veel viina ja läks magama. Hommikul tuli politsei. Arvab, et see on kannatanu kättemaks selle eest, et ta tahtis lahutada. Kohtuistungil uuritud tõendid 2 Kannatanu MF seletas kohtuistungil, et oli abielus Pankratoviga, neil on ühine laps, nad jätkasid kooselu pärast abielulahutust. Tülitsesid tihti, Pankratov on pidevalt tema suhtes vägivalda kasutanud, ta ei ole kellelegi sellest rääkinud: alguses andestas, siis hakkas kartma. Pankratov lukustas teda koos lapsega korteris terveks päevaks, ei lasknud ka raha iseseisvalt kasutada, Xxx oli üürikorter. Sellel päeval tuli Pankratov töölt, ta andis söögi ette, Pankratov istus arvuti ette, kus sõi ja jõi viina. Korraga Pankratov ütles: tule siia, ma löön sind, ta ei läinud. Ta oli pikali diivanil, kui Pankratov lähenes. Kuuldes Pankratovi lähenemist ta tõusis püsti ja pani käed ette, kui Pankratov taburetiga lööma hakkas. Lapse lükkas Pankratov eemale. Pankratov lõi teda pähe ja kehasse niikaua, kuni tabureti jalad ära tulid. Siis ta põgenes vannituppa, kus tahtis pesta. Laps tuli nuttes järele, vannituppa tuli ka Pankratov, ta hüppas hirmust vanni sisse, kus seisis riietes, laps kõrval. Pankratov kastis teda üleni veega, mõnitades, et aitab pead pesta. Vannitoas Pankratov ka peksis jalaga ja kägistas. Kui Pankratov läks ära (ütles, et viina järgi), ta pani lapsele jope ja jooksis korterist minema trepikojas ülespoole (korter asus 5-korrusel), koputas korterite ustele, lõpuks 8.korrusel avati uks ja kutsuti kiirabi ja politsei. Kannatanu MF’i läbivaatuse protokollist nähtub, et 14.05.2010.a. kell 00.00 kirjeldati haiglas viibiva kannatanu seisundit: isikul pea paremal oimu piirkonnas veritsev haav, ülahuulel hüübinud veri, vasaku kulmu piirkonnas ninapoolses osas haav; teadvuseta haiglavoodis lamavat kannatanut on fotografeeritud /tl 44-46/. Isiku kohtuarstlik ekspertiisiaktis nr 99 toodud eksperdiarvamuse kohaselt MF sedastati ajavahemikul 13-17.05.2010 SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas peaaju vapustus ninaluude murd, parempoolse XI roide murd, haavad (kirjeldatud 5 haava) pea piirkonnas, suured nahaalused verevalumid ja turse näol ning hulgalised verevalumid kehal; 08.06.2010.a. toimunud kohtuarstlikul läbivaatusel sedastati lisaks veel marrastuste jäljed vasakul pool kaelal ja paremal ülajäsemel. Tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimääruses märgitud ajal – 13.05.2010 löökidest kõvade tömpide esemetega, näiteks rusikate ja jalgadega ning mitmetahulise eseme servaga (näiteks taburetiga) pea, keha ja jäsemete piirkonda /tl 51-55/. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud ja fotografeeritud Tallinnas Xxx asuvat korterit: hulalised verekahtlased määrdumised ja verepritsmed on korteris asuvate toa, köögi, koridori ja vannitoa seintel ja põrandal, sündmuskohalt kaasa on võetud kahe jalaga taburet toa põrandalt ja tabureti jalad jm /tl 6-30/. Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud taburet ja kaks jalga /tl 31-33/. Tunnistaja IT kinnitas kohtuistungil, et suhtles kannatanu ja süüdistatavaga mitu korda nädalas 2008 - juuni 2009.a. seoses sellega, et viimased elasid sotsiaalmajas XXX, kus tema sotsiaaltöötajana töötas. Ta märkas alates 2008.a. sügisest, et M näol olid sinised plekid. Rääkides emaga ZF sai teada, et M peksab mees Pankratov. Ta korduvalt tegi ettepaneku pöörduda politseisse, kuid M seda ei teinud. 17.05.2010.a. nad koos lastekaitsespetsialistiga tõid M koos lapsega haiglast ära: kannatanu õe Natalja sõnutsi haiglasse sattus M mehe peksmise tagajärjel. Käesoleval ajal M.F vanem poeg elab õe N juures, noorem poeg on XXX. Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Objektiivseteks, st sellisteks, mis kajastavad sündmustikku reaalselt, on sellised tõendid, millised salvestasid juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige 3 objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu lahend nr.3-1-1-74-05). Kannatanu ütlustes ei ole kohtul alust kahelda, need on kinnitatud teiste kirjalike tõenditega. Kannatanul esinesid hulgalised haavad peas, tervisekahjustuse ulatus oli selline, et kannatanu viibis neli päeva haiglas ja talle tehti vereülekanne. Kahtlemata ei olnud selline tervisekahjustus tekitatud ühest löögist, nagu seda on püüdnud väita süüdistatav. Kannatanu peas oli 5 haava ja ninaluude murd. Kannatanu poolt prokurörile edastatud ja prokuröri poolt kohtule esitatud Pankratovi poolt kirjutatud kirjadest kannatanule nähtub, et Pankratov on korduvalt palunud kannatanut anda kohtus ütlused, mis sobivad süüdistatavale, st kinnitada ainult ühte lööki taburetiga. Ilmselge on süüdistatava soov oma süüd vähendada kasvõi kannatanu mõjutamise teel. Millises joobeseisundis viibis süüdistatav 13.05.2010 õhtul selgub sündmuskoha vaatlusprotokollist: tühi viina pudel on arvutilaua all, teine tühi viinapudel – köögis, ka süüdistatav ise ei eitanud alkoholi tarvitamist. Kannatanut mõnitavaks peab kohus süüdistatava väidet, et viimane tahtis aidata pead pesta: kannatanu kinnitas kohtuistungil, et külma vett valas ta peale meelega. Süüdistatava tegevusele hinnangu andmisel tuleb eelkõige arvestada objektiivset tõde, mis kajastub sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollis ning eksperdiarvamuses, samuti kannatanu läbivaatuse protokollis. Tahtluse tuvastamisel tuleb lähtuda tehiolude kogumist, arvestades tekitatud tervisekahjustuste arvu, laadi ja paiknemist kehal, samuti süüdlase käitumist pärast ründe lõppu. Ulatuslikud kehavigastused, mis esinesid kannatanul kinnitavad tahtluse olemasolu. Kannatanul esinesid: ninaluude murd, roide murd, haavad (kirjeldatud 5 haava) pea piirkonnas, suured nahaalused verevalumid ja turse näol ning hulgalised verevalumid kehal. Tegu on aset leidnud, selle teo pani toime süüdistatav, muul viisil ei saanud hulgalised kehavigastused kannatanul tekkida. Süüdistatava tegu sisaldab kuriteo koosseisu. Sellise ulatusliku vägivalla kasutamine kahtlemata tekitab suurt ja pikaajalist füüsilist valu ning süüdistatava tegevust on õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatava väide, et kannatanu pettis teda ja ei koristanud kodus jms ei ole provotseeriv või selline, mis välistaks süüdistatava teo õigusvastasuse. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida süüdistatav kohtuistungil sõnaliselt väljendas. Karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p.4 kohaselt on süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on perekondlikus sõltuvuses. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmäärast suuremas suuruses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust. Tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud tapmise katse lähedase isiku (venna) suhtes. Ka antud juhul süüdistatava tegutsemisviis ja tekitatud tervisekahjustuse ulatus, st süü 4 suurus, väärib sanktsiooni keskmäärast suuremat karistust. Kuivõrd esineb kergendav asjaolu – kahetsus, siis mõistab kohus karistuse mitte sanktsiooni ülemmääras. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 306, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Aleksandr Pankratov KarS § 122 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka lugeda karistuse kandmise alguseks 14.05.2010.a. Välja mõista Aleksandr Pankratov’ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417.03 eurot ja tasu kohtus osutatud õigusabi 440,99 eurot ning ekspertiisitasu 84,11 (ehk 1316 krooni). Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedpankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „Aleksandr Pankratov, 1-10-11351, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – katkine taburett, pann, pannisaba ja pannivõru – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 07.aprillil 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Vahistatud süüdimõistetul on õigus apellatsioonkaebus esitada 15 päeva jooksul tõlgitud kohtuotsuse kättesaamise päevast alates. Kohtunik: