4-11-4352/6

Väärteoasi nr.4-11-4352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev

1. novembril 2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 12.10.2011.a. otsuse väärteoasjas nr. 2230, 11, 047404 osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik ANDRES LÕOKE, isikukood: 36702235216, elukoht: xxx Lepinguline esindaja MONICA MERISTO, Meristo Õigusbüroo, asukoht: Tallinna 21, Rakvere Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: ANDRES LÕOKE, lepinguline esindaja: MONICA MERISTO, kohtuvälise menetleja (Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse) osavõtuta, Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus esitas oma seisukoha kirjalikult KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada Andres Lõoke’se kaebus osaliselt ning tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 12.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,11,047404 osaliselt ning nimelt Andres Lõoke’selt Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 /neljaks/ kuuks. Teha uus otsus ning võtta Andres Lõoke’selt Liiklusseaduse § 224 lg. 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 /kolmeks/ kuuks. Muus osas jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 12.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,11,047404 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 12.10.2011.a. väärteoasjas nr. 2230,11,047404 tehtud otsusega tuvastati, et Andres Lõoke 22.09.2011.a. kell 20.23, Harju mkn., Tallinnas, Narva mnt, juhtis mootorsõidukit Audi 80 reg.märk xxx isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on menetlusaluse isiku Andres Lõoke’se kaitsja poolt esitatud vastulause. Vastulauses menetlusalune isik taotleb mitte määrata karistusena juhtimisõiguse äravõtmist. Liiklusseaduse § 69 lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 224 lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 7’23 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 7’24 lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Peale isiku kontrollimist indikaatorvahendiga (positiivse näidu korral) tuvastati alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. 22.09.2011.a kell 20:42 mõõdeti Andres Lõoke'l alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) LION Intoxilyzer 8000 nr 80004514, mille lõplik lugem oli 0,44 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,39 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti 2 peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-11-00060) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrükki kohaselt on järgitud mõõtmisel mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et Andres Lõoke juhtis 22.09.2011.a kella 20:23 ajal Tallinnas Narva mnt (Oru tn ja Kuristiku tn vahelisel teelõigul) mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 milligrammi. Menetlusalune isik Andres Lõoke rikkus seega Liiklusseaduse § 69 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel menetlusaluse isiku vastulauses toodud selgitustega, kuid arvestab ka asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on pere ülalpidamiseks vaja mootorsõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Kohtuväline menetleja leiab, et vastulauses toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Menetlusaluse isiku vastulausest nähtub, et perekonna majanduslik olukord on raske. Tulenevalt eeltoodust kohtuväline menetleja võimaldab määratud rahatrahvi tasuda ositi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Andres Lõoke’sele LS § 224 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses, s.o. 760 eurot ja võtta KarS § 50 lg 1 p 2 alusel Andres Lõoke’selt LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks. KAEBUSE SISU Andres Lõoke esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juht politseimajor Oleg Lodeikin’i 12.10.2011.a. otsus väärteoasjas nr. 2230,11,047404 tühistada, teha antud asjas uus otsus, millega mitte kohaldada lisakaristust, välja nõuda Põhja Politseiprefektuurist väärteomaterjalid nr. 2230,11,047404 ning alternatiivina taotleb lisakaristuse pikkuse vähendamist, kuigi see toob samuti kaasa töökoha kaotamise. 3 Faktilised asjaolud Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi Oleg Lodeikin-i poolt tehti 12.10.2011.a. otsus nr. 2230,11,047404, millega karistati Andres Lõokest Liiklusseaduse § 224 lg.2 alusel rahatrahviga 190 trahviühikut ehk 760 eurot ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et Andres Lõoke 22.09.2011.a. kell.20.23 Narva mnt. Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit Audi 80 reg.märk xxxisikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg. Taotluse sisu ja põhjendused Väärteomenetluse seadustiku § 114 lg.1 p.2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule. Kaebuse põhjendus Kaebuse esitaja vaidlustab nimetatud otsuse osaliselt. Kaebuse esitaja ei vaidle vastu trahvi suurusele ega rikkumise sisule, kuid palub tühistada otsuse lisakaristuse osas. Kaebuse esitaja palub talle jätta alles juhtimisõigus, kuna tema töökoht sõltub oluliselt juhtimisõiguse olemasolust. Nimelt töötab ta kaugsõiduautojuhina, mille kohta esitas ka töölepingu koos vastulausega. Veel palub kaebuse esitaja arvestada asjaoluga, et tema ülalpidamisel on 6 alaealist last ja töötu abikaasa. Abikaasal juhtimisõigus puudub. Kaebuse esitaja on oma tegu kahetsenud ja sellest järeldused teinud. Ta kahetseb südamest oma tegu ja annab sõna, et see enam ei kordu. Ta ei soovi et tema teo pärast kannataksid naine ja lapsed. Taotlused Kaebuse esitaja ja tema kaitsja osalevad kohtuistungil, kui kohus seda vajalikuks peab. Võimalusel palun arutada antud asja kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja töötab Soomes ja koju tihti ei saa. Kohus juhindub VTMS § 132 punktist 2, § 133, § 134, § 135 lõikest
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4