← Eesti

1-08-10057/19

Toimik nr 1-08-10057 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10057 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid Artur Gamzini tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja Artur Gamzin, isikukood: 39104156524, kannab karistust xxx. Monica Meristo kokkuleppel (ei osalenud süüdimõistetu nõusolekul) RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Artur Gamzin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Gamzini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Artur Gamzin on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsusega KarS § 25 lg 2- § 113 järgi ning karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 6 kuud ja 23 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 6 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 14.02.2008 ja lõpp 05.09.2013. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 28.10.2011. 1

(4)Kinnipidamisasutusest Artur Gamzini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist asub elama xxx, Ihaste, kus elavad käesoleval ajal tema ema, kasuisa ja kasuvend. Isikul on põhiharidus. Enne vangistust töötas pool aastat ametlikult xxx ehitajana. Vangistuse jooksul on läbinud sotsiaalprogrammid Sotsiaalsed oskused, EQUIP, Agressiivsuse asendamise treening. Lisaks on läbinud pagar-kondiitri, autojuhi, traktoristi, müürsepp-pottsepa kursused ning lõpetanud abikoka eriala. TÄITIS-e andmetel on kinnipeetaval võlgasid 165,81 eurot. Kindel töökoht vabanemisel puudub. Kuriteo pani toime alkoholijoobes, alkoholi tarvitades muutub isik agressiivseks. Alkoholi tarvitas enne vangistust igal õhtul 3-4 pudelit õlut. Vabanedes on alkoholi tarvitamine isikule suureks riskiteguriks. Vangistuses on esinenud teatud määral impulsiivset käitumist ning sotsiaalsete olukordadega toimetulek ei ole alati adekvaatne. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub Artur Gamzinil vabanemisel elama ema, kasuisa ja poolvenna juurde aadressil xxx. Nimetatud aadressil asuv kahetoaline maja kuulub kinnipeetava kasuisa emale. Kinnipeetava ema on töövõimetuspensionär ja kasuisa töötab. A.Gamzinil om kogunenud vabanemisfondi 301,68 eurot. Kohtutäituritel nõudeid tema vastu summas 165,81 eurot. Vabanedes puudub kinnipeetaval töökoht. Kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud, ühel korral allutatud käitumiskontrollile. Katseajal karistati teda kahel korral väärteokorras AS § 71 alusel ja pani toime uue kuriteo. Isikule, kes on juba reaalset vangistust kandnud ja keda ei ole vangistuses viibitud aeg suutnud mõjutada seaduskuulekale käitumisele viitab sellele, et A.Gamzin ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Risk uuteks õigusrikkumisteks seoses kinnipeetava psüühilise seisundiga ja töökoha puudumisega on kõrge. Alkoholi tarvitades väheneb A.Gamzinil kontroll enda tegevuse üle ning risk väärkäitumiseks suureneb veelgi. Samuti ei ole kinnipeetava käitumine vanglas olnud eeskujulik. Artur Gamzin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Palub arvestada, et kuritegu oli toime pandud alaealisena. Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. Süüdimõistetut on 2 korral kriminaalkorras karistatud, on olnud kriminaalhooldusel, katseajal pani toime uue raske isikuvastase kuriteo. Isikul on 16 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei ole võimelime hoidma oma käitumist kontrolli all. Uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Artur Gamzin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavasteste kuritegude eest (vargus, kelmus, asja omavoliline kasutamine) tingimusliku karistusega, kuid ei suutnud katseaega läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab karistust I astme isikuvastase kuriteo tapmise katse eest, mis on toime pandud katseaja jooksul. Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsusest (lk 12-16) on näha, et lõi kannatanut tahtliku tapmise eesmärgil noaga kahel korral vasakule poole rindkere piirkonda. 2
(4)Seega kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks varavastastest kuritegudest on välja kasvanud raske isikuvastane kuritegu (Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsus). Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) on näha, et Artur Gamzinit on katseaja jooksul 2 korral väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Artur Gamzini puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 16 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale viimast ennetähtaegse vabastamise taotluse läbivaatamist kohtus 07.12.2010 on Artur Gamzin toime pannud viis uut distsiplinaarrikkumist. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Artur Gamzin oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud pagar-kondiitri, autojuhi, traktoristi, müürsepp-pottsepa kursused ning lõpetanud abikoka eriala. Sotsiaalprogrammidest on läbinud Sotsiaalsed oskused, EQUIP, Agressiivsuse asendamise treening. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega kuni 02.05.2016, EV pass kehtivusega kuni 02.05.2016. Vabanedes on Artur Gamzinil kindel elukoht aadressil Kesakanni 70, Ihaste. Nimetatud aadressil elavad käesoleval ajal kinnipeetava ema, kasuisa ja kasuvend. Vabanedes ei ole Artur Gamzinil kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Enne vangistust oli isik tegevuseta- tarvitas alkoholi, hulkus ringi. Kinnipeetava lähedased on nõus Artur Gamzinit vabanemise korral toetama. A.Gamzinil on kogunenud vabanemisfondi 301,68 eurot. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele asunud. Arvestades Artur Gamzini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (muuhulgas I astme isikuvastane kuritegu), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemine katseajal) ja vangistuses viibides (korduvad distsiplinaarkaristused) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue raske kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Artur Gamzinile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas alkoholi tarvitamine (raske kuriteo toimepanemine alkoholijoobes ja katseajal 2 väärtegu AS § 71 alusel) ja suured rahalised nõuded ligi 165,81 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Karistusaja lõpuni on veel ligi 1 aasta ja 10 kuud, mis on vägagi pikk aeg. Alkoholi tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Artur Gamzini puhul peab kohus eriti tähtsaks sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening osalemist vangistuse ajal. 3
(4)Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Artur Gamzini temale Tartu Maakohtu 23.09.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 03.12.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.