lg 2 p 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning liitkaristuseks on
lg 1 alusel mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel 10 kuud 8 päeva vangistust; 4) 29.08.2005.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 201 lg 2 p 1 järgi 1 aasta 9 kuud vangistust, millest ärakandmisele kuulus
Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Aleksandr Tšubarovi ennetähtaegset vabastamist. Oma seisukohta põhjendas prokurör järgnevaga: A. Tšubarov on kriminaalkorras karistatud 5-l korral ja kuritegude dünaamika on muutunud järjest raskemaks. Varasemad karistused, s.h reaalne vangistus, ei ole muutnud tema käitumisharjumusi, ta on jätkanud uute, I astme kuritegude toimepanemist. A.Tšubarovi suhtes on individuaalne täitmiskava vanglas kinnitatud 26.08.2011.a ja käesoleval ajal puudub informatsioon selle kohta, et vangistatu oleks läbinud mingisuguseid taasühiskonnastavaid tegevusi või sotsiaalprogramme. Samas on nende läbimine, arvestades kuritegelikku käitumist ja sõltuvusprobleeme, tema puhul äärmiselt oluline. Samuti ei ole A. Tšubarov vangistuse jooksul õiguskuulekalt käitunud ja omab korduvaid distsiplinaarkaristusi, mis saadud viimase aasta jooksul. Lisaks märgib prokurör, et kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht, mis peaks olema üheks eduka resotsialiseerumise tagamise vahendiks. Töö puudumine ja seega ka sissetuleku puudumine võib otseselt hakata soodustama Tšubarovi kuritegelikku käitumist vabaduses, kuna kuriteod on ta sooritanud otseselt majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kaitsja toeta Aleksandr Tšubarovi vabastamist. Tšubarovil on kindel elukoht, mis vastab vabanemise nõuetele. Emaga on säilinud tihe side vangistuse ajal ning ema ja kasuisa on nõus teda toetama ka vabanemisel. Hetkel pole Aleksandr Tšubarov tööd leidnud, kuid ta on läbinud keevitaja kursused ja on eelnevalt keevitajana töötanud, mistõttu töö leidmine ei ole ilmselt probleem. Tšubarov on nõus võtma vabanemisel lisakohustusi ja võtma end töötuna arvele või kuu aja jooksul asuma tööle. Kuni töö leidmiseni saab teda toetada materiaalselt ema. Aleksandr Tšubarov ise leiab samuti, et töö leidmine ei ole vabaduses probleem. Kinnipeetav selgitas, et tunnetab, et tal ei ole enam narkootikumidest sellist sõltuvust nagu vabaduses oli. Ta on otsustanud, et ei taha enam tagasi sattuda ringile, mille toob endaga kaasa narkootikumide tarvitamine. Tal on edasise elu suhtes uued plaanid. 2
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Aleksandr Tšubarov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et käesolevalt puudub alus Aleksandr Tšubarovi ennetähtaegseks vabastamiseks. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, s.h on ta korduvalt viibinud ka vangistuses. Vaatamata kohaldatud eriliigilistele karistustele ei ole Aleksandr Tšubarov järeldusi teinud, vaid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Käesolevalt kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o I astme kuritegude toimepanemise eest. Kuritegude kogumi eest mõistetud, sanktsioonis ettenähtud minimaalmääras karitusest, mis on kolm aastat vangistust, on ta ära kandnud veidi enam kui pool karistusaega. Arvestades
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude raskust, on esimese astme kuriteo eest kantud karistuse aeg ebapiisav, võrreldes toimepandud kuriteo raskusega. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, tal on kuus kehtivat karistust. Viimati karistati teda alles 05.09.2011.a 7 ööpäeva kartseriga. Ise hindab kinnipeetav rikkumisi suhteliselt kergeks. Samas näitab kohtu arvates rikkumiste tõsidust asjaolu, et kolmel korral on peetud vajalikuks karistada teda kartseriga. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel jätab kohus Aleksandr Tšubarovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.