← Eesti

1-11-4158/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 1-11-4158 25. oktoobril 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Maris Karna ja tõlgi Valeri Helmar juuresol

§ 20

lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Seega käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani Dmitri Jakovenko toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema omamata selleks vastavat luba ning koos oma alaealise poja Igor Jakovenko’ga 23.11.

  1. a. kella 15.45 paiku, viibides Tallinnas XXX korteris (ATelukoht), käitles tsiviilkäibes keelatud tulirelva – püstolkuulipildujat EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja ühte padrunit cal 9 mm ning tulirelva helisummutit, mille oli saanud Konstantin Tšernov’i käest, kes otsis nimetatud relvale ja helisummutile ostjat Dmitri Jakovenko kaudu. Dmitri Jakovenko koos oma poja Igor Jakovenko’ga valdasid antud püstolkuulipildujat ja helisummutit ning osalesid nende müügitehingus RP’ile, kes kuriteo matkimise käigus pidi püstolkuulipilduja ja helisummuti ostma maksimaalselt 15000.- krooni /958.67.- eurot/ eest. Enne müügitehingu toimumist prooviti tulirelva töökindlust ja tulistati üks lask XXX, Tallinn korteris. RP kauples tulirelva ja summuti eest hinnaalandust, mistõttu tehing jäi katki ning RP lahkus XXX, Tallinn korterist. Peale RP’i lahkumist helistas Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile, kellele kandis ette, et tehing ei õnnestunud. 23.11.
  2. a. kell 16:09 helistas Dmitri Jakovenko tagasi RP’ile, kellega lepiti kokku uus aeg ja koht müügitehingu läbiviimiseks. Dmitri Jakovenko ja RP kohtusid 23.11.
  3. a. kella 16.15 paiku Randla tänaval Tallinnas, kus toimus püstolkuulipilduja EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja helisummuti üleandmine RPi’le, peale seda kui Dmitri Jakovenko oli palunud oma pojal Igor Jakovenko’l nimetatud relv koos summutiga tänavale tuua. Samas kohas andis RP Dmitri Jakovenko’le üle sularahas ka tasu relva eest 13500.- krooni /862.81.- eurot/. Peale müügitehingu toimumist helistas Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile ja andis teada, et müüs relva ja helisummuti maha 11 500.- krooni /734.98.- eurot/ eest. Raha andis Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile samal päeval üle.

§ 20

’1 lg 2 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Seega käideldes ebaseaduslikult tulirelva helisummutit, pani Dmitri Jakovenko toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema omamata selleks vastavat luba, 01.12.

  1. a. kella 22.30 paiku sai oma valdusesse ebaseadusliku tulirelva – püstoli MARS nr. 9608 cal 7.65 mm ja 49 padrunit cal 7.65 mm Browning ning käitles antud tulirelva ja padruneid grupis koos Konstantin Tšernov’i ja Igor Jakovenko’ga. Konstantin Tšernov soovis leida Dmitri Jakovenko vahendusel ostjat püstolile MARS nr. 9608 cal 7.65 mm ja 49 padrunile cal 7.65 mm Browning ning selleks leppisid Dmitri Jakovenko ja Konstantin Tšernov telefoni teel kokku, et Dmitri Jakovenko alaealine poeg Igor Jakovenko toob relva koos padrunitega Konstantin Tšernov’i juurest Dmitri Jakovenko kätte, kes selle müüb RP’ile. 01.12.
  2. a. kella 21:30 paiku sai Igor Jakovenko Konstanin Tšernov’i käest kilekoti, mille sees oli püstol Mars ja 49 padrunit ning Igor Jakovenko toimetas püstoli koos padrunitega edasi oma isale Dmitri 3 Jakovenko’le aadressile XXX, Tallinn, kus Dmitri Jakovenko hoidis püstolit ja 49 padrunit kuni 09.12.
  3. a., kuid kuna Dmitri Jakovenko ja Konstantin Tšernov’i vahel tekkisid erimeelsused, viis Konstantin Tšernov relva koos padrunitega tagasi oma vanemate elukohta XXX, Tallinn, kust need 09.12.
  4. a. kell 22:45 läbi viidud läbiotsimise käigus ka leiti. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema omamata selleks vastavat luba, 09.12.
  5. a. kella 19:00 paiku, viibides oma kodus aadressil XXX, Tallinn käitles ebaseaduslikult tulirelva - püstolit Walther P-99 QA nr. FAF 6313, mille relvaluba on väljastatud Ljudmila Jakovenko’le, võttes püstoli enda kätte, laadis selle, tõmbas kuuli rauda ja vabastas kaitseriivi ning hoidis püstolit enda käes hetkel, kui korterisse sisenesid politseinikud, peale mida viskas relva käest.

§ 11

p 1 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Seega käideldes ebaseaduslikult tulirelvi teistkordselt ja grupis, pani Dmitri Jakovenko toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Igor Jakovenko’t süüdistatakse selles, et tema omamata vastavat luba, 23.11.

  1. a. kella 15.45 paiku, viibides Tallinnas XXX korteris (AT elukoht) koos oma isa Dmitri Jakovenko’ga, käitles tsiviilkäibes keelatud tulirelva – püstolkuulipildujat EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja ühte padrunit cal 9 mm ning tulirelva helisummutit. Püstolkuulipilduja ja helisummuti sai Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’i käest, kes otsis nimetatud relvale ostjat Dmitri Jakovenko kaudu, keda omakorda abistas Igor Jakovenko. Igro Jakovenko koos oma isa Dmitri Jakovenko’ga valdasid antud püstolkuulipildujat ja helisummutit ning osalesid nende müügitehingus RP’ile, kes kuriteo matkimise käigus pidi püstolkuulipilduja ja helisummuti ostma maksimaalselt 15000.- krooni /958.67.eurot/ eest. Enne müügitehingu toimumist prooviti tulirelva töökindlust ja tulistati üks lask XXX, Tallinn korteris. RP kauples tulirelva ja summuti eest hinnaalandust, mistõttu tehing jäi katki ning RP lahkus XXX, Tallinn korterist. Peale RP’i lahkumist helistas Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile, kellele kandis ette, et tehing ei õnnestunud. 23.11.
  2. a. kell 16:09 helistas Dmitri Jakovenko tagasi RP’ile, kellega lepiti kokku uus aeg ja koht müügitehingu läbiviimiseks. Dmitri Jakovenko ja RP kohtusid 23.11.
  3. a. kella 16.15 paiku Randla tänaval Tallinnas, kus toimus püstolkuulipilduja EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja helisummuti üleandmine RPi’le, peale seda kui Dmitri Jakovenko oli palunud oma pojal Igor Jakovenko’l nimetatud relv koos summutiga tänavale tuua. Samas kohas andis RP Dmitri Jakovenko’le üle sularahas ka tasu relva eest 13500.- krooni /862.81.- eurot/. Peale müügitehingu toimumist helistas Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile ja andis teada, et müüs relva maha 11 500.- krooni /734.98.- eurot/ eest. Raha andis Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile samal päeval üle.

§ 20

lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

§ 1

’1 lg 2 kohaselt on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Seega käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani Igor Jakovenko toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema omamata selleks vastavat luba ning koos oma isa Dmitri Jakovenko’ga 23.11.

  1. a. kella 15.45 paiku, viibides Tallinnas XXX 4 korteris (ATelukoht), käitles tsiviilkäibes keelatud tulirelva – püstolkuulipildujat EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja ühte padrunit cal 9 mm ning tulirelva helisummutit, mille Dmitri Jakovenko oli saanud Konstantin Tšernov’i käest, kes otsis nimetatud relvale ja helisummutile ostjat Dmitri Jakovenko kaudu. Igor Jakovenko koos oma isa Dmitri Jakovenko’ga valdasid antud püstolkuulipildujat ja helisummutit ning osalesid nende müügitehingus RP’ile, kes kuriteo matkimise käigus pidi püstolkuulipilduja ja helisummuti ostma maksimaalselt 15000.- krooni /958.67.eurot/ eest. Enne müügitehingu toimumist prooviti tulirelva töökindlust ja tulistati üks lask XXX, Tallinn korteris. RP kauples tulirelva ja summuti eest hinnaalandust, mistõttu tehing jäi katki ning RP lahkus XXX, Tallinn korterist. Peale RP’i lahkumist helistas Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile, kellele kandis ette, et tehing ei õnnestunud. 23.11.
  2. a. kell 16:09 helistas Dmitri Jakovenko tagasi RP’ile, kellega lepiti kokku uus aeg ja koht müügitehingu läbiviimiseks. Dmitri Jakovenko ja RP kohtusid 23.11.
  3. a. kella 16.15 paiku Randla tänaval Tallinnas, kus toimus püstolkuulipilduja EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja helisummuti üleandmine RPi’le, peale seda kui Dmitri Jakovenko oli palunud oma pojal Igor Jakovenko’l nimetatud relv koos summutiga tänavale tuua. Samas kohas andis RP Dmitri Jakovenko’le üle sularahas ka tasu relva eest 13500.- krooni /862.81.- eurot/. Peale müügitehingu toimumist helistas Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile ja andis teada, et müüs relva ja helisummuti maha 11 500.- krooni /734.98.- eurot/ eest. Raha andis Dmitri Jakovenko Konstantin Tšernov’ile samal päeval üle.

§ 20

’1 lg 2 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Seega käideldes ebaseaduslikult tulirelva helisummutit, pani Igor Jakovenko toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema omamata selleks vastavat luba, 01.12.

  1. a. kella 21.30 paiku sai oma valdusesse ebaseadusliku tulirelva – püstoli MARS nr. 9608 cal 7.65 mm ja 49 padrunit cal 7.65 mm Browning ning käitles antud tulirelva ja padruneid grupis koos Konstantin Tšernov’i ja Igor Jakovenko’ga. Konstantin Tšernov soovis leida Dmitri Jakovenko vahendusel ostjat püstolile MARS nr. 9608 cal 7.65 mm ja 49 padrunile cal 7.65 mm Browning ning selleks leppisid Dmitri Jakovenko ja Konstantin Tšernov telefoni teel kokku, et Dmitri Jakovenko alaealine poeg Igor Jakovenko toob relva koos padrunitega Konstantin Tšernov’i juurest Dmitri Jakovenko kätte, kes selle müüb RP’ile. 01.12.
  2. a. kella 21:30 paiku sai Igor Jakovenko Konstanin Tšernov’i käest kilekoti, mille sees oli püstol Mars ja 49 padrunit ning Igor Jakovenko toimetas püstoli koos padrunitega edasi oma isale Dmitri Jakovenko’le aadressile XXX, Tallinn, kus Dmitri Jakovenko hoidis püstolit ja 49 padrunit kuni 09.12.
  3. a., kuid kuna Dmitri Jakovenko ja Konstantin Tšernov’i vahel tekkisid erimeelsused, viis Konstantin Tšernov relva koos padrunitega tagasi oma vanemate elukohta XXX, Tallinn, kust need 09.12.
  4. a. kell 22:45 läbi viidud läbiotsimise käigus ka leiti.

§ 11

p 1 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Seega käideldes ebaseaduslikult tulirelvi teistkordselt ja grupis, pani Igor Jakovenko toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Konstantin Tšernov’i süüdistatakse selles, et tema omamata vastavat luba, omandas kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal ja kindlakstegemata isiku käest 5 tsiviilkäibes keelatud tulirelva – püstolkuulipilduja EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja tulirelva helisummuti ning hoidis seda enda valduses kuni andis 2010. a. sügisel Dmitri Jakovenko’le, et viimase kaudu leida relvale ja summutile ostja, mis kulmineerus püstolkuulipilduja EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja tulirelva helisummuti müügiga RP’ile Dmitri Jakovenko ja Igor Jakovenko vahendusel, saades müügist 11500.- krooni /734.98.- eurot/.

§ 20

lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud tulirelvaks automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Seega käideldes ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva, pani Konstantin Tšernov toime KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema omamata vastavat luba, omandas kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal ja kindlakstegemata isiku käest tsiviilkäibes keelatud tulirelva – püstolkuulipilduja EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja tulirelva helisummuti ning hoidis seda enda valduses kuni andis 2010. a. sügisel Dmitri Jakovenko’le, et viimase kaudu leida relvale ja summutile ostja, mis kulmineerus püstolkuulipilduja EAGLE cal 9 mm Luger nr. 11202 ja tulirelva helisummuti müügiga RP’ile Dmitri Jakovenko ja Igor Jakovenko vahendusel, saades müügist 11500.- krooni /734.98.- eurot/.

§ 20

’1 lg 2 kohaselt on helisummuti tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud sporditulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus. Seega käideldes ebaseaduslikult tulirelva helisummutit, pani Konstantin Tšernov toime KarS § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse teda selles, et tema omamata vastavat luba, omandas kohtueelse menetlusega kindlakstegemata ajal ja isiku käest ebaseadusliku tulirelva – püstoli MARS nr. 9608 cal 7.65 mm ja 49 padrunit cal 7.65 mm Browning ning soovides Dmitri Jakovenko vahendusel leida nimetatud tulirelvale ostja, andis 01.12.

  1. a. kella 21:30 paiku eelnevalt Dmitri Jakovenko’ga telefoni teel kokku lepitud tingimustel püstoli ja 49 padrunit pakendatud kilekotiga üle alaealisele Igor Jakovenko’le, kes toimetas püstoli koos padrunitega edasi oma isale Dmitri Jakovenko’le aadressile XXX, Tallinn, kus Dmitri Jakovenko hoidis püstolit ja 49 padrunit kuni 09.12.
  2. a., kuid kuna Dmitri Jakovenko ja Konstantin Tšernov’i vahel tekkisid erimeelsused, viis Konstantin Tšernov relva koos padrunitega tagasi oma vanemate elukohta XXX, Tallinn, kust need 09.12.
  3. a. kell 22:45 läbi viidud läbiotsimise käigus ka leiti.

§ 11

p 1 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu. Seega käideldes ebaseaduslikult tulirelvi teistkordselt ja grupis, pani Konstantin Tšernov toime KarS § 418 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Dmitri Jakovenko, tema kaitsja Leelo Viil ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele 1-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul. Süüdistatava Igor Jakovenko, tema kaitsja Rein Kiviloo ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele 1-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul. 6 Süüdistatava Konstantin Tšernovi, tema kaitsja Dmitri Školjar ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud, mida KarS § 74 alusel ei pöörata täitmisele 1-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatavad tunnistasid end süüdi ja kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti on kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole esitatud. KrMS § 175 lg.1 p.3,4,9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud, so ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg.3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda: täielikult riigi kanda jätab kohus kaitsjatasu ja toimikust koopiate tegemise kulu. Ekspertiistasu on kokku summas 3442,13 eurot, igaüks peaks tasuma 1147,37 eurot. Dmitri Jakovenko ja Konstantin Tšernov ei tööta, Igor Jakovenko on alaealine, kes samuti ei tööta. Kohus mõistab ekspertiisitasud süüdimõistetutelt välja osaliselt. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 248 lg.1 p.5, 180, 175; 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Dmitri Jakovenko KarS § 4181 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Dmitri Jakovenko KarS § 418 lg.2 p.1,3 järgi ja karistuseks mõista vangistus 7 (seitse) kuud. Süüdi tunnistada Dmitri Jakovenko KarS § 420 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg.1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks Dmitri Jakovenko’le vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust ei pöörata täitmisele, kui Dmitri Jakovenko ei pane 1-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 09.12.2010-09.08.2011.a. viibitud 244 päeva. Tõkend – elektrooniline järelvalve – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 7 Süüdi tunnistada Igor Jakovenko KarS § 4181 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Igor Jakovenko KarS § 418 lg.2 p.1,3 järgi ja karistuseks mõista vangistus 7 (seitse) kuud. Süüdi tunnistada Igor Jakovenko KarS § 420 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg.1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks Igor Jakovenko’le vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust ei pöörata täitmisele, kui Igor Jakovenko ei pane 1aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 09-10.12.2010.a. viibitud kaks päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada Konstantin Tšernov KarS § 4181 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada Konstantin Tšernov KarS § 418 lg.2 p.1,3 järgi ja karistuseks mõista vangistus 7 (seitse) kuud. Süüdi tunnistada Konstantin Tšernov KarS § 420 lg.1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 64 lg.1 kohaselt kuritegude kogumi eest mõista liitkaristuseks Konstantin Tšernov’ile vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 74 lg.1 kohaselt vangistust ei pöörata täitmisele, kui Konstantin Tšernov ei pane 1-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab Tallinna vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 09.12.2010-09.08.2011.a. viibitud 244 päeva. 8 Tõkend – elektrooniline järelvalve – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Dmitr Jakovenko’lt riigituludesse menetluskulud - sundraha 417,03 eurot ja ekspertiisitasu 1000,00 eurot. Välja mõista Igor Jakovenko’ilt riigituludesse menetluskulud - sundraha 417,03 eurot ja ekspertiisitasu 500,00 eurot. Välja mõista Konstantin Tšernov’ilt riigituludesse menetluskulud - sundraha 417,03 eurot ja ekspertiisitasu 1000,00 eurot. Kaitsjatasu, osaliselt ekspertiisitasu ja koopiate tegemise kulu jätta riigi kanda. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-11-4158, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KarS § 83 lg.1,4 alusel konfiskeerida ja üle anda EKEI’le kollektsiooni lisamiseks järgmised asitõendid: - püstolkuulipilduja Eagle koos tulirelva helisummutiga, püstol Mars nr.9608 ja 40 padrunit cal 7.65 Browning, millised asuvad hoiul EKEIs; - padrunikest; isetehtud kaks kuulipildujat, kaks revolvrit, relvaraud, kaks padrunisalve ja 28 padrunit, millised asuvad hoiul Põhja Prefektuuri asitõendite laos. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9.ptk. 2.jao sätete, KrMS § 339 lg.1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.