Obsah (5)

§ 211§ 189§ 191§ 190§ 193

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Sissenõudja avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata jätmine Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-11-

) 48, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Jätta rahuldamata sissenõudja avaldus Ergi Kalviku tasumata rahatrahvi asendamiseks arestiga. Täiendavad otsustused
2. Saata määruse koopia sissenõudjale, kohtutäiturile Rita Lohule ja süüdlasele Ergi Kalvikule. Selgitused
3. Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud
4. juunil 2011 on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt avalduse Ergi Kalvikule mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku (KarS) §-s 72 sätestatule. Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahatrahviks 20 trahviühikut, s. o 1200 krooni, s. o 76,69 eurot. Sissenõudja väitel on kohtutäituri poolt täitemenetluses kindlaks tehtud rahatrahvi tasumise täitmise võimatus TMS § 201 lg 1 kohaselt. Kohtutäituri 02.05.2011 sissenõudjale esitatud kirja nr 1162 kohaselt on täitemenetlus võlgniku suhtes algatatud 22.09.
5. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 24.09.2010 (vastu võtnud ema). Kohtu põhjendused

§ 211

lg 3 kohaselt kui rahatrahvi asendamine arestiga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga rahuldamata. Kohus osundab asjaolule, et väärteomenetluses analoogiliselt kriminaalmenetlusega on sätestatud menetlusdokumentide personaalse kättetoimetamise põhimõte, kui võimalikuks menetluse tulemiks on põhiõiguste riivena vabaduse võtmine, s. o aresti kohaldamine. Kohtul on võimalik avaldust menetleda ja kutsuda süüdlane avalduse lahendamiseks kohtusse olukorras, kus sissenõudja on esitanud süüdlase usaldusväärse aadressi (ka kontaktandmed). KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumine peatub ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.

§-de 1 ja 2 kohaselt kohaldatakse vääteomenetluses ka karistuste täitmisele pööramisel kriminaalmenetluse sätteid. Sissenõudja on usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Kohtutäituri kirja kohaselt on täitemenetluse jooksul toimunud kontrollimiste ja järelpärimiste tulemusel selgunud, et võlgnikul puudub raha ja kinnisvara rahatrahvi tasumiseks. Samas ei ole esitatud andmeid vallasvara puudumise kohta süüdlasel, kuigi TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas. Süüdlase varalist seisundit on kohtul võimalik hinnata sissenõudja esitatud asjaoludest lähtuvalt. Kohus on seisukohal, et sissenõudja ei ole kohtule esitatud avalduses ja selle lisades võlgnikul vara puudumist piisavalt põhistanud. Hinnang vara puudumises kohta on järeldatud eelkõige registriandmete ja pangaarvete kontrollitulemuste põhjal. TMS § 59 lg 1 kohaselt peab võlgnik andma kohtutäiturile teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab. TMS § 60 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara. Sellekohast menetlust avaldusest ei nähtu. Kohtu hinnangul on sissenõudja pöördunud kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus süüdlase varaline seisund ja võimekus rahatrahvi reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja reageerinud täitemenetluse seadustikust tulenevalt. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahatrahvi tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahatrahvi asendamine arestiga, s o vabaduse võtmine. Eeltoodu on põhjuseks, mille tõttu tuleb

§ 211

lg 3 kohaselt jätta kohtutäituri avaldus asenduskaristuse kohaldamiseks rahuldamata.

§ 189

kohaselt võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud

§ 191

kohaselt.

§ 190

kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (

§ 193

). Kalev Kuningas Kohtunik 2