lg 3 ja § 200 lg 1 järgi vangistus 2 aastat tingimisi, katseajaga 2 aastat 6 kuud. Advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
lg 3 ja § 200 lg 1 järgi, taas 12.04.2011 kella 00.58 paiku, viibides Tallinnas, XXX asuvas XXX baaris, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis baari letilt XXX M OÜ-le kuuluva ühe pudeli konjakit Martell väärtusega 350 eurot, tekitades sellega varalist kahju XXX M OÜ-le selles summas. Seega Rivo Järve varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Rivo Järve seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • XXX M OÜ avaldusest nähtuvalt 12.04.2011 kella 00:58 ja 02:00 ajal XXX Baaris (XXX M OÜ, XXX) üks noormees (silmnähtavalt alkoholijoobe tunnustega) varastas baarileti tagant 2 kahel korral alkoholi, mis on ka salvestatud videolindile. Töötajad avastasid kui noormees oli võtnud teise pudeli ning püüdis põgeneda. Põgeneda tal ei õnnestunud baari turvamees ja G4S pidasid ta kinni koos sõbraga ja andsid politseile üle. Teise varastada püütud pudeli maksid noormehed kinni (62 eurot) aga video salvestist vaadates võtsid nad ka varem ja see jäi kinni maksmata. Esimene pudel oli märksa kallim ja maksis 178 eurot. Ettevõte hindab kahju 350 eurot kuna varastatud alkohol jäi müümata. (t/l 2) • 20.06.2011 saatetud M.A ´i e-kirjast nähtuvalt XXX M OÜ tsiviilhagi ei esita, kuivõrd tekitatud kahju 350 eurot on XXX M OÜ-le hüvitatud 17.06.2011. (t/l 9) • 10.05.2011 koostatud tunnistaja HA ülekuulamisprotokolli kohaselt ajavahemikus 11.04.2011 kella 19.00 kuni 12.04.2011 kella 03.30, oli ta tööl baaridaamina XXX baaris aadressil Tallinn, XXX. Sel vahetusel töötas baaris üksinda. 12.04.2011 natukene enne kella 01.00 pani tähele, et kassa juures seisev Martelli konjaki 0,7 l pudel oli kadunud. Seda pudelit ei olnud tunnistaja maha müünud. Hakkas pudelit otsima, kuid ei leidnud. Kassa vastas umbes 1-2 meetri kaugusel, akna juures, laua taga istusid kolm noormeest. Tunni aja möödudes nägi, et üks nendest poistest istus taha baari leti äärde, teised kaks poissi läksid kaduma. Natukese aja pärast pani tähele, et see sama poiss hoiab käes 1 l Captain Morgani rummi pudelit, pudel oli juba lahti keeratud ja nägi, et ta võttis ühe lonksu sealt. Läks selle poisi juurde ja tahtis seda rummi pudelit tema käest ära võtta, kuid ta viskas selle maha. Pudel katki ei läinud. Pakkus temale varianti maksta selle pudeli eest raha. Kaine ta ei olnud, aga polnud väga purjus ka. Alguses ta keeldus raha maksmast. Kutsus turvatöötajad, kes edasi kutsusid politsei. Kui politsei oli kohal, sama poiss maksis selle rummi eest 62,50 eurot. Hommikul enne vahetuse lõpetamist teatas ülemusele M A , et tema vahetusel läks kaduma Martelli konjaki 0,7 l pudel väärtusega 350 eurot. Järgmisel vahetusel M rääkis, et kontrollis baari videosalvestust ja ütles, et nimetatud konjaki varastas sama poiss kellega öösel eelmisel vahetusel olid probleeme. (t/l 10-12) • 19.05.2011 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD-plaat videosalvestustega. 12.04.2011 kell 00:58:26 kaamera vaateväljas oli XXX baari saal. Saali keskel asus baarilett. Saali vasakus nurgas baarileti juures, küljega kaamera poole, seisis meesterahvas, tema seljas oli halli värvi jope, tal olid tumedad lühikesed juuksed, umbes 20-25 aastat vana. (Foto 1,2, 3, 4). Kell 00:58:32 sama meesterahvas ulatas käed alkoholiriiulite poole (Foto 5). Kell 00:58:41 sama meesterahvas liikus näoga kaamera poole ja vasaku käega peitis pudeli jope all. Tema jope all oli näha triibulist pluusi. (Foto 6, 7). Kell 00:58:43 liikus sama meesterahvas, näoga kaamera poole, väljapääsu suunas. Tema käed olid tühjad. Vasaku käega hoidis jope vasakpoolset osa (Foto 8,9,10). Ajavahemikul kella 02:02:43 kuni kella 02:03:59 oli näha, et sama meesterahvas, kelle seljas oli triibuline pluus, võttis baariletist pudeli ja istus baarileti juures (Foto 11-30). Kella 00:05:44-02:05:53 sama meesterahvaga suhtlesid turvatöötajad (Foto 31,32). Selle võetud alkoholipudeli eest meesterahvas maksis raha. (t/l 14-32) • Teatis Karistusregistrist, millest nähtuvalt on Rivo Järve´t varem kriminaalkorras karistatud üks kord: 25.01.2008 Harju Maakohtu poolt KarS § 202 lg 1; §
lg 3 ja § 200 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat tingimisi, katseajaga 2 aastat 6 kuud. (/tl 34-37) • 13.06.2011 ja 17.06.2011 koostatud kahtlustatava Rivo Järve ülekuulamisprotokollide kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2011 aprillis käis Tallinnas, XXX tänaval asuvas XXX Baaris. Võttis baariletist pudel rummi, mis tal kukkus maha ja mille eest pärast tasus. Seda, et ta samal päeval natukene aega enne varastas ühe pudeli konjakit, ta ei mäleta. Näidatud videosalvestuses nägi, et ta ronis baariletile ja võttis pudeli, mille pärast peitis põue. Kuriteo pani toime üksinda. Konjakit varastas enda jaoks, ja mida sellega tegi edasi, ta ei mäleta. Kahetseb tehtut. Kuna praegu õpib 1 -1 kursusel, palub määrata mittereaalset vabaduse kaotuslikku karistust, kas tingimisi kontrollnõuetega karistust või üldkasulikku tööd. 17.06.2011 käis Tallinnas, XXXasuvas XXX baaris ja maksis Martell Gordon Blue 40% 0,71 eest 350 eurot, mille ta üksinda varastas 12.04.2011 XXX baaris. (t/l 38-40; 42-45) • 03.05.2011 Harju Maakohtu määruse väljatrükist nähtub, et kohus lõpetas menetluse Rivo Järve süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi KRMS § 202 lg 2 p 3, 5 alusel, määrates Rivo Järvele kohustuse teha üldkasulikku tööd 140 tundi 5 kuu jooksul. (t/l 48-50) 3 • Väljatrükk 25.01.2008 Harju Maakohtu otsusest, millega mõisteti Rivo Järvele KarS § 202 lg 1; §
lg 3 ja § 200 lg 1 järgi vangistus 2 aastat tingimisi, katseajaga 2 aastat 6 kuud. (t/l 51-73; 74) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli -2,5 eurot. (t/l 47) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Rivo Järve süüd tunnistavaid ütlusi, M OÜ avaldust, e-kirja varalise kahju hüvitamise kohta, tunnistaja HA ütlusi, asitõendi vaatlusprotokolli, teatist Karistusregistrist, Harju Maakohtu 03.05.2011 määruse ja 25.01.2008 otsuse väljatrükke, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Rivo Järve käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse ja röövimise toimepanemise eest Harju Maakohtu 25.01.2008 otsusega ning karistus ei olnud uue süüteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli Rivo Järve KarS § 199 lg 2 p 4 märgitud isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 12.04.2011 kella 00.58 paiku võttis Rivo Järve XXX asuvas XXX baaris Tallinnas baari letilt XXX M OÜ-le kuuluva pudeli konjakit Martell väärtusega 350 eurot, läks sellega laua taha istuma ning hiljem lahkus baarist jättes selle eest XXX M OÜ-le tasumata. Kohus leiab, et sellist käitumist tuleb hinnata võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Seega on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, keda oli varem karistatud varguse ja röövimise toimepanemise eest so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimepandus ning kahju vabatahtlikku hüvitamist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudus süüdistataval püsiv sissetulek, samas on süüdistatav kohtuistungil selgitanud, et ta töötab ning tal on olemas ka alaline sissetulek. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta temale eelmise kohtumäärusega määratud üldkasuliku töö täies ulatuses ära teinud ning tasunud ka kriminaalmenetluse kulud. Kuivõrd süüdistatav oli üldkasuliku töö tegemise ajal kriminaalhooldaja järelevalve all ning käesolevaks ajaks puuduvad andmed, et süüdistatav oleks vahepeal toime pannud uut süütegu, siis leiab kohus, et üldkasulik töö ja kriminaalhooldaja järelevalve on oma eesmärgi saavutanud ning süüdistatava suhtes võib kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust, so rahalist karistust. Seejuures peab kohus nii karistuse liigi kui ka määra valikul oluliseks mitte kahetsust, mille siiruses kohus ei kahtle, vaid seda, et süüdistatav on tekitatud varalise kahju hüvitanud juba kohtueelse menetluse ajal, mis samas annab kinnitust ka kahetsuse siirusele. Seetõttu leiab kohus, et karistust kergendavate asjaolude olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumine, samuti süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemise tehiolud ja põhjused annavad aluse asuda seisukohale, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistataval on alaline sissetulek olnud suhteliselt lühikest aega, temal lasuvad rahalised kohustused seoses uue elukohaga, leiab kohus, et kohtuotsusega kaasnevad rahalised kohustused nii rahalise karistuse kui ka kriminaalmenetluse kulude näol on sedavõrd suured, et ületavad süüdistatava kuu sissetulekut oluliselt. Seetõttu leiab kohus, et nii rahalise karistuse kui ka suuremas osas kriminaalmenetluse kulude tasumise võib KarS § 66 lg 1, 3 ja KrMS § 180 lg 3 alusel määrata ositi pikema aja jooksul. 4 Märt Toming kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.