Marko Talur esitas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 12.10.2010.a otsuse peale väärteoasjas nr 10056101 Harju Maakohtule kaebuse ning taotles kaevatava otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist, varalise ja mittevaralise kahju ning menetluskulude hüvitamist. Kaebuse kohaselt parkis kaebaja sõiduauto Lexus is200 (reg nr xxx) xxxterritooriumil asuvasse C OÜ parklasse. xxxkinnistu kuulub Eesti Vabariigile ning selle valitseja on Harju Maavalitsus. Parkla sissesõidul on infotahvel, millele trükitud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Kaebuse esitaja kinnitas omalt poolt parkimislepingu sõlmimist parkimistasu maksmisega m-parkimise meetodil. Kaebuse esitaja möönab, et ta kiirustas arsti vastuvõtule ning ei märganud parklasse sisenemisel liiklusmärki, mille kohaselt oli parkla vasakusse külge parkimine keelatud. Kaebuse esitaja parkis oma sõiduki parkimise hetkel samal viisil parkivate teiste sõidukite järgi parkla vasakusse külge ning suundus arsti juurde. Kaebuse esitaja möönab peale hiljem läbi viidud parkla täpsemat vaatlemist, et võis kirjeldatud viisil sõidukit parkides rikkuda parkimistingimuste p 6, selle tulemusel võis C OÜ-l tekkida õigus leppetrahvile ning õigus sõiduki teisaldamisele, kuid selle väljaselgitamine kuuluks kaebaja ja C OÜ vahelisse tsiviilvaidlusesse. Arsti vastuvõtult naastes leidis kaebuse esitaja, et tema sõiduk on kadunud ja tuvastas, et tema sõiduk asub Suurtüki 12 tasulises parklas. Külma sügisilma ning tööle kiirustamise tõttu oli kaebuse esitaja sunnitud sõitma taksoga Suurtüki 12 tasulisse parklasse. Tasulises parklas keelduti autot väljastamast enne, kui kaebuse esitaja külastas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti ning Ühisteenuste AS soojakuid. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti esindaja tegi kaebuse esitaja nõustumisel kiirmenetlusega kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 10056101. AS Ühisteenused soojakus oli kaebuse esitaja kohustatud lisaks tasuma sõiduki tagasisaamiseks teisaldus- ja hoiukulu summas 420 krooni. AS Ühisteenused esindaja kinnitas, et sõiduk teisaldati Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti korraldusel, seega ei olnud sõiduki teisaldamise puhul tegemist C OÜ poolt parkimistingimuste p 9 realiseerimisega. Parkla asub Ravi tn 27, mitte Ravi 18, nagu Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsuses on märgitud. Kaebaja leiab, et ta ei ole toime pannud väärtegu, kuna Ravi 27 parkla ei ole käsitletav teena liiklusseaduse ja liikluseeskirja mõttes, kuivõrd Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on Ravi 27 katastriüksusel nr 78401:110: 0059 ainult üks sihtotstarve, milleks on ühiskondlike ehituste maa, mistõttu ei asu Ravi 27 eraparkala teemaal ega kuulu teeseaduse § 2 lg 2 kohaselt tee koosseisu. Kuna xxxparkla näol ei ole tegemist teega liiklusseaduse ja liikluseeskirja tähenduses, ei kohaldu seal liiklusseadus ega liikluseeskiri ja kaebuse esitaja tegu ei ole kvalifitseeritav väärteona. Kaeba leiab, et tema suhtes tehtud väärteootsus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt leiab kaebuse esitaja, et tema poolt toime pandud tegu ei ole väärtegu ka seetõttu, et LS § 7437 lg 1 ei kohaldu eraparklates. Parkimisel eraparklas, millele eelnes tsiviilõigusliku parkimislepingu sõlmimine parklaoperaatoriga, ei ole võimalik LS § 7437 lg 1 kohaldumine, kuna tegemist on tavapärase võlaõigusliku suhtega kahe eraõigusliku isiku vahel, millesse riigivõimu sekkumine on äärmiselt piiratud. LS § 7437 lg 1 ei ole õige tõlgendada koosmõjus LE §
p 1 viisil, mis viiks olukorrani, kus tavapärase võlaõigusliku parkimislepingu rikkumine kvalifitseerub väärteoks ja mitte igasuguses parklas liikluskorraldusvahendiga ette nähtud parkimiskorda või –viisi rikkudes parkimine ei saa olla väärtegu. Alternatiivselt on kaebaja ka seisukohal, et LS § 74 37 lg 1 on vastuolus Põhiseaduse § 13 lg sätestatud õigusselguse põhimõttega ja tuleb jätta kohaldamata. Isikul peab olema võimalik 2 piisava selgusega ette näha, misssugune õiguslik tagajärg saabub, aga olukorras, kus eraparklaga, mille sissesõidul asetseva infotahvli kohaselt sõlmib sõiduki juht parklaoperaatoriga parklasse sisenemisel tsiviilõigusliku parkimislepingu ning nõustub sellega, et parkimine liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes võib kaasa tuua leppetrahvi, ei ole võimalik eeldada, et sõiduki juht näeb veel ette, et kirjeldatud parkimislepingu rikkumine toob kaasa väärteoasja LS § 7437 lg 1 alusel. Kaebaja on esitanud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kaebaja varaline kahju koosneb otsusega määratud rahatrahvist 300 krooni, teisaldatud sõiduki tagasisaamiseks AS-le Ühisteenused tasutud 420 kroonist, teisaldatud sõidukile külma ilma ja tööle kiirustamise tõttu taksoga järgi minemise kulust umbes 60 krooni ja C OÜ-le parkimise eest tasutud 120 kroonist, mille eest jäi saamata parkimisteenus, kuna munitsipaalpolitsei teisaldas sõiduki. Tervise kahjustamise ning au ja hea nime teotamisega seoses tekkis kaebajal kahju summas 1 000 krooni. Sõiduki teisaldamise päeval oli külm sügisilm, kaebuse esitaja ei olnud riietumisel arvestanud vajadusega viibida ilma autota väljas ja sõiduki teisaldamise tõttu tuli tal külmetada õues, oodata ootejärjekordades, oodata ja otsida taksot, et sõita teisaldatud sõidukile järgi. Kaebuse esitaja on aus, noor ja ühiskonnast osavõtlik seadusekuulekas Eesti kodanik ja munitsipaalpolitsei põhjustas talle väärteomenetluse alustamiste ja otsusega hingelist valu, teotades kaebuse esitaja au ning head nime. Munitsipaalpolitsei on otsusega loonud kaebuse esitajast kuvandi, justkui oleks viimase näol tegemist isikuga, kes rikub liiklusseadust ja paneb toime väärtegusid. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud otsuse muutmata. Kaebuse esitaja pani toime LE §
p 1 nõuete rikkumised ja LS § 7437 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, kuna tema sõiduauto oli pargitud parkimist keelava liikluskorraldusvahendi piirkonda, süüteokoosseisu objektiivsed asjaolud on tõendatud nii sündmuskoha vaatlusprotokolli kui selle juurde kuuluvate fotode ja skeemiga ning ka kaebaja enda ütlustega. Kaebaja oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et vales kohas parkimine ja liikluseeskirjas sätestatud nõuete eiramine toob kaasa süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemise ning nimetatud õigusvastane tegu on seega toime pandud vähemalt hooletusest ja sellega on tuvastatud ka väärteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid asjas ei esine. Väidetega, et Ravi 27 eraparkla ei asu teemaal ja seetõttu ei kuulu teeseaduse koosseisu ja LS ja LE parklas ei kohaldu, ning et tulenevalt kaebaja ja parklaoperaatori vahel sõlmitud tsiviilõiguslikust lepingust ei ole võimalik riigivõimu sekkumine, kohtuväline menetleja ei nõustu. Parklas kohaldub liiklusseadus ja parkimistasu maksmine ei anna õigust rikkuda kehtestatud parkimiskorda. Parkimisnõuded haigla ümbruses on kehtestatud silmas pidades kiirabiautode liikumise vajadusi, samuti asub parkimise keelu alal gaasimahuti, mille ümbrus peab olema vaga tagamaks turvalisuse ja juurdepääsu teenindavale sõidukile. Kaebaja nõuded teisaldustasu ja parkimistasu tagastamiseks ning taksoarve ja mittevaralise kahju kompenseerimiseks, palub kohtuväline menetleja jätta läbivaatamata, kuivõrd nõuded ei kuulu lahendamisele väärteoasja menetlemise käigus. Nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja avaldasid nõusolekut väärteoasja menetlemiseks kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud Marko Talur’i kaebuse ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kaebus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise osas ning menetluskulude väljamõistmise osas kaebajale tuleb jätta rahuldamata, tekitatud kahju hüvitamise osas tuleb jätta läbi vaatamata. 3 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 7437 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes rahatrahviga kuni kümme trahviühikut. Liikluseeskirja (LE) § 151 p 1 järgi peatuda ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba. LE § 152 p 1 sätestab, et parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda. Väärteoasjas ei ole vaidluse all asjaolud, et 12.10.2010.a. kell 12:45 parkis Marko Talur tema juhitud sõiduauto LEXUS reg. nr xxx Tallinnas xxxasuvasse parklasse, millesse sissesõidul on infotahvlil edastatud sõidukijuhtidele teave C OÜ poolt kehtestatud parkimistingimuste ning nendel tingimustel parkimisteenuse kasutamise lepingu sõlmimise kohta. Asjaolu, et kiirmenetluse otsuse kohaselt on väärtegu toime pandud Tallinnas xxxjuures, ei muuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud kohas rikkumist mittetõendatuks, kuivõrd kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Ravi 27 asub xxxjuures ning ka väärteoasja toimikus olevalt skeemilt vaatluse protokolli juurde nähtub kaebaja sõiduki asumise fakt xxxaadressi kandva ala vahetus läheduses. Samuti puudub vaidlus asjaolude üle ning väärteoasja toimikus olevate fotodega on tõendatud, et kaebaja sõiduk asus vaatluse ajal liikluskorraldusvahendite 361 ja 579 asukohtade vahelisel alal. Väärteoasjas on vaidlus asjaolu üle, kas kaebaja pargitud sõiduk asus 12.10.2010.a kell 12:45 alal, kus kehtib liikluseeskiri, sh LE §
Riigikohtu otsuse kohaselt väärteoasjas nr 3-1-1-37-10 (p 8) „Liiklusseaduse ja liikluseeskirja esimesed paragrahvid sätestavad, et nende õigusaktidega kehtestatakse liikluse korraldus Eesti teedel. Tee mõiste määratlemisel tuleb lähtuda nii LS §-st 4, LE § 2 p-st 48 kui ka teeseaduse (TeeS) §-st 2. TeeS § 2 lg 1 kohaselt on tee maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. / … / Kolleegium märgib, et nii liiklusseaduse § 1 kui liikluseeskirja § 1 sätestavad Eesti liiklusnõuete kehtivusala mitte funktsionaalselt - kõikjal, kus toimub liiklus -, vaid tee mõiste kaudu.“ LE § 2 p 48 ja TeeS § 2 kohaselt mõistetakse teena maanteed, tänavat, jalgteed ja jalgrattateed või muud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatavat rajatist koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus- või haljasribadega ning muude teehoiurajatistega. Termin hõlmab ka teega külgnevale alale sissesõidu või sealt väljasõidu teed ning parklat ja puhkekohta. Olenevalt pealiskihist jagunevad teed: 1) kattega teeks, mis on tsemendi, tuha või bituumeniga töödeldud materjalist püsikattega (asfalt-, tsementbetoon- vms kate) ning kiviparketi ja munakivisillutisega tee; 2) kruusateeks, mis on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest tee; 3) pinnasteeks, mis on põllu-, metsa- vms pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liikumise tulemusena selleks kujunenud. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul nähtub väärteoasja toimikus olevatelt fotodelt ning kaebaja selgitustest üheselt, et koht, kuhu kaebaja oli 12.10.2010.a kella 12:45 ajaks oma sõiduki jätnud, on käsitatav teena osundatud normide mõttes – tegemist on asfaltkattega alaga, mis on avatud ja määratud sõidukite liiklemiseks, sh just parkimiseks. Asjaolu, et sellel alal parkimise 4 korraldaja on sidunud alale parkimise C OÜ ja parkija vahelise tsiviilõigusliku teenuse osutamise lepinguga, vastava ala teena määratlemisel tähtsust ei oma ja sellel alal ei liikluseeskirja ega liiklusseaduse kohaldumist ei välista. Kuna ei teeseadusest, liikluseeskirjast ega –seadusest ei nähtu, et mistahes ala teena määratlemine sõltuks tee kuuluvusest ja/või selle suhtes kehtestatud sihtotstarbest ja/või alal parkimise eest tasu nõudmisest ja/või alal parkimise muul moel korraldamisest ja eraparkla kasutamiseks mistahes tingimuste sätestamine ei välista selle parkla alal lisaks eraõiguslikust lepingutest tulenevatele suhetele ka avalik-õiguslike, liikluseeskirjast ja liiklusseadusest, tulenevate õiguste, kohustuste ja vastutuse laienemist ning koht, kus Marko Talur parkis, on kohtu hinnangul tee, kehtisid seal ka 12.10.2010.a nii liikluseeskiri kui liiklusseadus. Tee mõistega hõlmatud parkla kasutamisel sellega seotud mistahes võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimine ja enda allutamine sellisest kokkuleppest tulenevale võimalikule vastutusele (sh parkimistasu maksmise kohustus, leppetrahv jms) ei mõjuta Põhiseaduse § 13 sätestatud õigusselguse põhimõtte tagatust sellel alal liikluseeskirja- ja liiklusseaduse kehtivuse osas ja kaebaja arvamus, justkui võiks või peaks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine välistama lepinguga reguleeritud asjaolude suhtes avalik-õigusliku võimu kehtivust, on ekslik ning selline ekslikkus ei ole kohtu hinnangul millegagi vabandatav. Kuivõrd vaidluse all ei ole, et Marko Talur parkis 12.10.2010.a liikluskorraldusvahenditega 361 ja 579 tähistatud alal ning kohus on seisukohal, et kohas, kus kaebaja parkis, kehtisid nii liikluseeskiri, parkis Marko Talur ka nimetatud liikluskorraldusvahendite mõjupiirkonnas ehk alal, kus liikluskorraldusvahend parkimist ei luba ning kus vastava keelu rikkumise korral on ette nähtud sõiduki sundteisalduse võimalus. Seega on asjas tõendatud Marko Talur’i poolt nii kiirmenetluse otsuses osundatud LE § 151 p 1 (peatuda ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba) kui LE § 152 p 1 (parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei luba, ega kohas, kus ei tohi peatuda) rikkumine ning LS § 7437 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebaja käitumine LE §
S § 18 lg 3 tähenduses, kuna ehkki kaebaja ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, oleks ta seda tähelepaneliku(
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.