, § 121 ja § 275 järgi liitkaristusena mõistetud rahaline karistus tasumata osas, so 56 päevamäära ulatuses, so summas 976.54 eurot, 18 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algust kandmisele asumisest. Kohtumääruse õiguslik alus arvestada alates karistuse KrMS § 417, § 385 p 26 ja
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Maakohtu 20.05.2001 otsusega käskmenetluses mõisteti Marko Karjus süüdi ja teda karistati
järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses ehk 8160 krooni,
järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses ehk 16320 krooni ja
järgi rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses ehk 10880 krooni.
lg.1 alusel luges kohus kergemad üksikkaristused kaetuks raskeimaga ja mõistis Marko karjusele liitkaristuseks rahalise karistuse 60 päevamäära ulatuses ehk 16320 krooni (1043.04 eurot) riigituludesse. Kohtuotsus jõustus 13.06.2009. 22.11.2011 esitas Kohtute Raamatupidamisekeskus kohtule taotluse rahalise karistuse asendamiseks, kuna karistus on täies ulatuses tasumata.. Rahalise karistuse võlgnevuseks on 976.54 eurot (15279.53 krooni). Kohtuistungil selgitas Marko Karjus, et rahalist karistust ei ole ta tasunud, et ei ole ka kohtuotsust kätte saanud, kuid on korduvalt püüdnud suhelda kohtutäituriga, kes tema pöördumistele vastanud ei ole. Kui kohtuistungil tuvastati, et tema on kohtuotsuse isiklikult kätte saanud, väitis, et ei mäleta seda. Ennast õigustavalt väitis, et temale inkrimineeritud süüteod tulenevad peretülist, mille järel ka tema endine elukaaslane on süüdi mõistetud. Ei osanud vastata küsimusele, miks rahaline karistus tasumata on. Selgitas vaid, et tegeleb käesoleval OÜ Asom võlgade tasumisega. On endiselt selle juhatuse liige, kuid tulu on väike. Avaldas soovi asuda ka rahalise karistuse tasumisele osamaksetena või teha üldkasulikku tööd, kuna on sellega valdkonnaga kursis. Rahalise karistuse mittetasumine toob kaasa selle asendamise vangistusega.
lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalist karistust, asendab kohus selle vangistusega, mida süüdimõistetu nõusolekul võib kohus asendada üldkasuliku tööga
sätestatud korras.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. Kohus leiab, et avaldus Marko Karjusele mõistetud rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asenduskaristuse määramisel arvestab kohus eelkõige, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks ning et ta ei ole enam kui kahe ja poole aasta jooksul astunud samme karistuse tasumiseks. Seega ei saa pidada põhjendatuks võimaldada rahalise karistuse ositi tasumist. Asenduskaristuse, so vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ei pea kohus, kasutades oma kaalutlusõigust, põhjendatuks, kuna olles teadlik tema suhtes tehtud kohtuotsuse sisust ning kohustusest tasuda rahaline karistus, on Marko Karjus tahtlikult ja ilma mõjuva põhjenduseta, hoolimatult hoidunud kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse täitmisest. Marko Karjuse suhtumine süüdimõistvasse kohtuotsusesse on üleolev ning ennast õigustav. Marko Karjus ta ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks võimaldada temal tasuda rahaline karistus osadena või asendada temale määratud vangistus üldkasulikku tööga. Seega asendab kohus rahalise karistuse tasumata osas, so 56 päevamäära ulatuses 18 päevase vangistusega, mille kandmise algust tuleb arvestada alates Marko Karjuse poolt karistuse kandmisele asumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 13. detsembril 2011. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.