1-09-21514/25

Kriminaalasi nr.1-09-21514 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. novembril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-21514 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Asja läbivaatamise kuupäev 25.11.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Mario Veidik´u tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Mario Veidik, isikukood 39105170289, viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Mario Veidik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mario Veidiku tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Mario Veidik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 17.02.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks Harju Maakohtu 23.04.2009 kohtuotsusega mõistetud karistusega 9 kuud 15 päeva vangistusega. Peale seda Mario Veidik on süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 23.04.2009 kohtuotsusega KarS § 266 lg p 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 20.12.2009 ja lõpp 15.10.
2. Kinnipidamisasutuses Mario Veidiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses puudub kinnipeetaval elukoht. Sotsiaalset 1 elamispinda on Mario Veidikul võimalik saada vaid karistust täielikult ära kandes mitte ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetaval on 9.klassi haridust, mille omandas 2011 a Viru Vanglas viibides. Eriala ja töökogemus puuduvad. Käesoleval ajal õpib 10-s klassis. Enne vangistus oli Mario Veidikul probleeme narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud NPAS alusel). Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osales programmis MTÜ Convictus. Viru Vangla ei toeta Mario Veidiku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Mario Veidik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning varem on olnud allutatud käitumiskontrollile. Enne vangistust oli probleeme narkootikumide tarvitamisega. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht. Prokurör kirjalikust arvamusest nähtub, et ta ei toeta Mario Veidiku tingimisi enne tähtaega vabastamist Mario Veidik taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning poolte arvamustega, leiab, et Mario Veidiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mario Veidiku isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Mario Veidikut on vangistuse jooksul 8 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja mittesoovi muuta oma käitumist paranemise suunas. Mario Veidik on kriminaalkorras karistatud teist korda. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on Mario Veidiku karistatud varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning käitumiskontrollile vaatamata taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes 2-l korral kohaldatud käitumiskontroll ei andnud tulemusi. Käesoleval ajal kannab karistust varavastase ja narkokuriteo eest. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja järelevalve ei ole meede, mis hoiaks ära Mario Veidiku poolt uute kuritegude toimepanemise. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Peale seda puudub Mario Veidikul vabaduses kindel elukoht, mis raskendab tema suhtes kriminaalhooldusega seotud järelevalve teostamist. Ema elab ajutiselt ühiselamukaaslase juures xxx ja seetõttu ei saa võtta M.Veidikut sellele elamispinnale.Rahvastikuregistri andmetel on Mario Veidiku elukoht xxx . Seega kinnipeetaval on võimalus majutusteenuse saamiseks Rehabilitatsioonikeskusesse xxx. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2 Seega võib järeldada, et Mario Veidiku puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust (uus kuritegu katseajal) ja dünaamikat, ei ole Mario Veidiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Mario Veidiku vabastamisega temale Harju Maakohtu 17.02.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 10.12.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3