← Eesti

1-09-11275/21

Obsah (4)§ 266§ 70§ 69§ 75

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-09-11275 KOHTUMÄÄRUS 06. detsembril 2011 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi va

§ 266

lg 2 p 3 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Rahaline karistus tuli tasuda Rahandusministeeriumi vastavale arveldusarvele, mis on kohtuotsuses toodud. Kohtuotsuses selgitati, et kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-09-11275 23.07.2009 jõustus 31.07.

  1. 03.11.2011 saabus kohtule Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus ühes lisadega Peep Võhandule mõistetud rahalise karistuse summas 1500 krooni (95,87 eurot) asendamiseks TMS § 206 lg 2 alusel. Esitatud avaldusest nähtub, et asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Narva kohtutäituri Andrei Kreki menetluses on täiteasi nr 066/2009/3773 Peep Võhandu suhtes rahalise karistuse summas 1500 krooni (95,87 eurot) sissenõudes. Täiteasja algatamise aluseks on Viru Maakohtu 23.07.2009 otsus nr 1-09-
  2. Võlgnik Peep Võhandu on täitmisteate 02.11.2009 kätte saanud, kuid vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ei ole ta rahalist karistust tasunud. Võlgniku arveldusarved on 04.02.2010 arestitud, kuid arestitud arveldusarvetelt raha ei ole laekunud. Maksuameti andmetel võlgnik ei tööta, ehitisregistri ja kinnistusregistri andmetel talle vara ei kuulu. Maksuametile oli 20.01.2011 suunatud akt tulumaksutagastuse arestimiseks, kuid kinnipidamisi ei olnud. Võlgnikul on 581,91 euro ulatuses tasumata riiginõudeid, muuhulgas on tasumata sama kriminaalasja raames väljamõistetud muud rahalised kohustused. Sissenõudja on kohtule avalduse esitamisel juhindunud TMS § 206 lg 2 sätetest. TMS § 206 lg 2 sätestab, et kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele 2 pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. Võlgnikule Peep Võhandule on teatatud avalduse esitamisest kohtule. Võlgnik Peep Võhandu avaldas kohtuistungil, et tal ei ole rahalisi vahendeid rahalise karistuse tasumiseks. Ta ei nõustu vangistust kandma minema, vaid soovib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

§ 70

lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 70

lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust.

§ 69

lg 1 sätestab, et mõistes kuni kaheaastase vangistuse, võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd. Vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdimõistetu nõusolekul.

§ 69

lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud.

§ 69

lg 4 sätestab, et üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Kohus leiab, et Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus Peep Võhandule mõistetud rahalise karistuse 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 krooni (95,87 eurot) asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest võlgnikul Peep Võhandul puuduvad rahalised vahendid rahalise karistuse tasumiseks. Võlgniku Peep Võhandu nõusolekul kuulub talle asenduskaristusena mõistetav 10 päeva vangistust asendamisele 20 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 kuu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 69, 70; TMS § 206 lg 2; Kr

MS § 417, 432 lg 3 kohtunik m ä ä r a s: Rahuldada Eesti Vabariigi (Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu) avaldus 03.11.2011 Peep Võhandu’le asenduskaristuse määramiseks (Narva kohtutäituri Andrei Kreki täiteasi nr 066/2009/3773) ja asendada PEEP VÕHANDU’le (isikukood 36112075240, elukoht xxxx, teeb juhutöid) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-09-11275 23.07.2009

§ 266

lg 2 p 3 järgi mõistetud rahaline karistus 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. summas 1500 krooni (95,87 eurot) 10 (kümne) päevase vangistusega.

§ 69

alusel asendada Peep Võhandule mõistetud vangistus 20 (kahekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 kuu. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada Peep Võhandu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus 17. detsembril 2011. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.