Lõpetada K. K. suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 4-11-3309 [2670,11,009286] VTMS § 30 lg 2 alusel, so väärteoasja materjalide üleandmise tõttu alaealiste komisjonile. 2. Menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Kohtuotsus saata teadmiseks menetlusalusele isikule, kohtuvälisele menetlejale ning alaealiste komisjonile. menetlusaluse isiku kaitsjale, Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 1/6 4-11-3309 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Edasikaebamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav alates 15.11.2011.a. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 17.07.2011.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse ülemkonstaabel E. Tähtse poolt väärteoprotokoll nr AB1161939 selle kohta, et 17.07.2011.a kella 22:45 ajal Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Rannametsa – Ikla 12 km-l, liiklusega Ikla suunas, K. K. juhtis mootorsõidukit mopeed Peugeot omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseaduse (edaspidi
) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
16.08.2011.a üldmenetluse otsusega nr 2670,11,009286 on määratud K. K. kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest
Kaebuse sisu 24.08.2011.a esitas K. K. Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse muutmiseks, rahatrahvi asendamisega ühiskondliku kasuliku tööga või rahatrahvi vähendamist. Kaebuse esitaja on põhipooli lõpetajaga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut. Väärteo toimepanemist menetlusalune isik ei eita ning kahetseb. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna ülemkonstaabel Rauno Lensment oma 14.09.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule ei toeta kaebust ja seda järgmistel põhjustel. Menetlusalust isikut ei ole varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. See võib olla põhjusel, et menetlusalune isik ei oma juhtimisõigust ja seega liikluses juhina osaleda ei saa. Ka jalakäijana ta rikkumisi toime pole pannud.
p 42 kohaselt on mopeed mootorsõiduk ning mootorsõidukite kategooriate alusel on mopeed põhikategooria AM all (
lg 2 p 1).
lg 2 kohaselt AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mistahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. Kumbagi nimetatud õigust menetlusalusele isikul ei ole antud. Sama sätte ütleb lisaks, et AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne
Menetlusalusele isikule on aga määratud trahv miinimummäära lähedases summas so 25 trahviühikut. Seega kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus on piisav ning proportsionaalne mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Menetlusalune isik ei avaldanud kohtuvälises menetluses kahetsust, et seda oleks saanud kergendava asjaoluna arvestada. Juhul, kui menetlusalusel isikul ei ole võimalik rahatrahvi korraga tasuda, võib täitmisele pööramist edasi lükata VTMS § 209 lg 2 alusel. Hiljem, täitemenetluse on käigus võimalik rahatrahvi asendamine arestiga juhul, kui rahatrahvi pole tasutud ning puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kaitsja seisukoht 24.10.2011.a esitas, K. K. kaitsjana määratud korras, vandeadvokaat V. Viilol täiendava taotluse ja seisukoha antud asjas seonduvalt kohtuvälise menetleja 08.09.2011 vastusega. Täiendavalt kaebuses toodud põhjendustele ja taotlusele rahatrahvi vähendamiseks alaealise kaitsjana V.Viilol leiab, et 16.08.2011a. väärteo otsus on ebaseaduslik ning see kuulub tühistamisele ja menetlus väärteoasjas lõpetamisele, kuivõrd väärteo toimepanemise ajal 15 – aastase alaealise K. K. suhtes on väärteomenetluses oluliselt rikutud menetlusnormi VTMS § 70 lg.3 nimetatud sätte kohaselt kui menetlusalune isik on 14 – kuni 18 - aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Alaealisele menetlusalusele isikule K. K. koostatud väärteoprotokollis ei ole märgitud seaduslikku esindajana ema või isa. Alaealise ema E. K. selgituse kohaselt ei teatatud talle poja poolt väärteo toimepanemisest ja protokolli koostamisest. Väärteo toimepanemisest sai E.K. teada poja poolt väärteo otsuse kätte saamisel, millest selgus väärteole mitte vastava ebaproportsionaalselt suure rahatrahvi määramine. Kaitsja leiab, et nimetatud menetlusnormi rikkumine ei võimaldanud alaealise vanematel osaleda väärteomenetluses ning alaealise õigusi kaitsta, mistõttu jäi esitamata ka väärteo protokollile vastulause väärteo toimepanemisega seondunud asjaolude selgitamiseks ja vastutust kergendavate asjaolude esile toomiseks. Kaitsjale K. K. poolt antud selgituse kohaselt väärteoprotokolli koostanud politseiametnik talle protokolli pöördel olevaid õigusi ei selgitanud, vaid käskis anda ainult allkirja. Seda rikkumist kinnitab ka K. K. kaebuses toodud põhjendus, et vastulause esitamise võimalust politseiametnik talle ei selgitanud ning sellest sai ta teada väärteo otsuse kätte saamisel. Väärteo otsus on ebaseaduslik ka põhjusel, et karistuse määramisel ei ole arvestatud kergendava asjaoluna alaealise kaebuses toodud puhtsüdamlikku kahetsust, vaid on alusetult märgitud et kergendavaid asjaolusid ei esine. Puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu kinnitab kohtuväline menetleja ka oma vastuses. Nimetatud rikkumine kinnitab veelkordselt menetleja poolt VTMS § 70 lg 3 ` menetlusaluse isiku õiguste rikkumise olulisust. 3/6 4-11-3309 Kaitsja rõhutada, et alaealisele mõistetud karistus 25 trahviühikut summas 100 EUR on karistatud isikust lähtuvalt esmalt alusetu ning teiseks on see ebaproportsionaalselt liiga suur, mis ei vasta väärteo tehioludele ja raskusele. Menetlusalune isik on varem väärteo korras karistamata, mingeid õigusrikkumisi pole ta toime pannud. Eeltoodust lähtuvalt palub kaitsja, juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1 tühistada 16.08.2011.a väärteo otsus nr. 2670,11,009286 ja lõpetada väärteomenetlus. Samas alternatiivselt palun tühistada nimetatud otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. MAAKOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et kuna tegemist on K. K. esimese väärteoga, siis Kristjan Kotli suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 2 alusel, s.o väärteoasja materjalide üleandmise tõttu alaealiste komisjonile. Liiklusseadus (
) § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
p 42 kohaselt on mopeed mootorsõiduk ning mootorsõidukite kategooriate alusel on mopeed põhikategooria AM all (
lg 2 p 1).
lg 2 kohaselt AM-kategooria mootorsõidukit võib juhtida ka isik, kellel on mistahes mootorsõiduki juhtimisõigus või piiratud juhtimisõigus. Kumbagi nimetatud õigust K. K. ei ole antud. Sama sätte ütleb lisaks, et AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust või piiratud juhtimisõigust ei nõuta isikult, kes on sündinud enne
lg 1 p 1 alusel kõik 4/6 4-11-3309 nõutavad objektiivse koosseisu tunnused, subjektiivselt on tegu toime pandud otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Järelikult on kohtuvälise menetleja poolt süüdistus omistatud ja kvalifitseeritud õigesti ning vastab tõele. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et menetlus kuulub lõpetamisele, kuna on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusnormi, sest kohtuväline menetleja jättis teavitamata väärteoprotokolli koostamisest alaealise menetlusaluse vanemat. VTMS § 70 lg 31 kohaselt kui menetlusalune isik on 14 - kuni 18 - aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Seaduse kohaselt ei pea olema alaealise vanem väärteoprotokolli koostamise juures, vaid talle tuleb teatada sellest, kui see on koostatud. Selles osas tuleb tunnistada, et kohtuväline menetleja ei ole seda sätet järginud. Seetõttu ilmselt kuuluvad kohtul arvesse võtmisele mitmed asjaolud, mis on tõstatatud kaebuses ja kaitsja seisukohas. Esiteks leiab kohus, et alaealine ei ole põhjendamatult jätnud esitamata vastulauset, sest ta ei saanud väärteoasja arutada oma vanemaga. Teiseks on väär kohtuvälise menetleja seisukoht, et alaealise puhul ei esine kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, sest selle avaldamist oleks saanud ta avaldada veel kasvõi vastulauses, s.o enne karistamisotsuse tegemist. Kuid, kuna vanemat ei informeeritud, ei saanud ta seda arutada ka oma vanemaga. Eeltoodu alusel kuuluvad need K. K. kaebuses toodud asjaolud igati kohtu jaoks arvesse võtmisele. Ta on isik kelle puhul esineb puhtsüdamlik kahetsus. Kaitsja ei ole esitanud aga ühtegi argumenti ega tõendit, millest saaks järeldada, et tegemist ei olnud kohtuvälise menetleja poolt üksnes normi rikkumisega vaid lausa olulise menetlusnormi rikkumisega, kui antud juhtumil jäeti vanem teavitamata. Kaitsja, kes tunneb kõiki vajalikke menetlusõigusi, ei ole koostöös oma alaealise kaitsealusega selliseid asjaolusid tuvastanud ega kohtule esitanud ja seda ei tuvasta ka kohus. Seega see rikkumine ei ole toonud kaasa puudulikku ja korvamatut tõenduslikku baasi antud asjas ning põhjendamatuid ja ebaseaduslikke järeldusi kohtuvälise menetleja otsustuses. Sama nähtub ka kaebusest, alaealine on algusest peale tunnistanud antud väärteo toimepanemist ja lisaks avaldanud kahetsust kaebuses. Järelikult ei ole tegu olulise menetlusnormi rikkumisega antud konkreetsel juhtumil. Samuti väide, et alaealine ei saanud õigustest piisavalt aru, kuna seda ei selgitatud, vaid üksnes ta sai neid lugeda, ei ole toonud menetluses selliseid puudusi, mida menetluse käigus ei oleks võimalik korvata, kui isikul on ka olemas kaitsja. Vähemasti kaitsja ei ole ka toonud sellist aktiivse kaitse väidet esitades välja, et millised õigused siis realiseerimata jäid, mida ei ole võimalik korvata ka kohtumenetluse käigus, kui isik on end süüdi tunnistanud ja kahetsenud ning tegu on tõendatud ka teiste toimikus olevate tõenditega. Samuti leiab kohus, et antud juhtumil ei ole põhjendatud menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, sest mopeed osaleb liikluses koos teiste mootorsõidukitega, mis lisab ohtlikkust just neile juhtidele, kes ei ole kursis liikluskorralduse ja liikluses kehtivate nõuetega, mistõttu eksimus võib olla fataalse tagajärjega. Seetõttu on ka seadusandja teatud vanuses isikutele kehtestanud nõude juhtimisõiguse omamiseks AMkategooria mopeedi juhtimisel. Seega toime pandud rikkumine ohustas nii menetlusalust ennast kui ka teisi liiklejaid. Kohus leiab, et VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel menetluse lõpetamine on pelgalt teoreetiline võimalus, millele ei järgneks mingeid tagajärgi, millest alaealine saaks 5/6 4-11-3309 vajalikud järeldused teha. Järelikult on see kohatu antud juhtumil alaealisest väärteo toimepanija suhtes rakendamiseks. K. K. on taotlenud üldkasuliku töö kohaldamist loomade varjupaigas või lastekodus. Kohus selgitab, et kehtiv seadus kohtuotsusega väärteomenetluses karistust üldkasuliku tööga asendamiseks ette ei näe. Kohtul on usku antud alaealise K. K. õiguskuulekuse võimalikkusesse, kuivõrd ta on süüd tunnistanud ja kahetsenud ning varasemad rikkumised puuduvad, kuid seda üksnes juhul, kui alaealise rikkumise osas võtab seisukoha alaealiste mõjutusvahendite komisjon. Lihtsalt menetluse lõpetamine oportuniteediga ei sobi alaealisele ja annab ebaõige signaali, kuivõrd üldreeglina alaealine ei ole piisavalt küps, et teha küllaldased järeldused, kui tema poolt toime pandud rikkumisele ei järgne sanktsioneerivat mõju koos piisava selgitustööga. Kohus on seisukohal, et VTMS § 30 lg 1 p 1 ei kohaldu antud juhtumil ka seetõttu, et riik peab iseäranis hoolt kandma õigusreegli vastu eksinud alaealise eest eripreventiivsetel kaalutlustel, tegema selgitustööd ja nõustama. Isikul on pikk elu ees ja suur perspektiiv saada korralikuks ning õiguskuulekaks Eesti Vabariigi kodanikuks, sh omandada ükskõik milline eriala. VTMS § 107 lg 1 p 1, lg 2, § 132 p 3 alusel võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS § 30 lg 2 alustel. Eeltoodu alusel on kohus tuvastanud esitatud süüdistuse järgi väärteotoimepanemise alaealise K. K. poolt, kuid kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele, sest kohus lõpetab menetluse VTMS § 30 lg 2 alusel, s.o väärteoasja materjalide üleandmise tõttu alaealiste komisjonile. Menetluskulud Käesolevas menetluses on tekkinud menetluskulud seoses kaitsjakuluga. Kuivõrd kohtumenetluses on kaitsja kohustuslik ja isikul puuduvad keeldumisvõimalused selles osas, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kaitsjakulu suuruse kindlaks määramise kaitsja esitatud taotluse alusel lahendab kohus eraldi määrusega. Kohus selgitab, et juhul, kui kaitsja vaidlustab kaitsjatasu väljamõistmise ja esitab kassatsiooni, edastatakse see Riigikohtusse. Kui kassatsiooni ei esitata ja esitatakse üksnes määruskaebus õigusabi kulude osas, siis edastatakse see maakohtu poolt kaebusega mittenõustumise korral Tallinna Ringkonnakohtule. Indrek Nummert Kohtunik 6/6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.