Toimik nr 1-11-2311 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-2311 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roger Nurmoja tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Roger Nurmoja, isikukood: 37009225230, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Roger Nurmoja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roger Nurmoja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsusega tunnistati Roger Nurmoja süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus 18.02.2011 ja lõpp 18.03.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.11.
- Kinnipidamisasutusest Roger Nurmoja kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treeningu ning töötab majandustöödel koristajana. Vabanemise korral kinnipeetaval kindel elukoht puudub. Isikul on keskharidus, eriala puudub. Isik on töötanud aastaid Soomes. Viimased kuud enne vahistamist tegeles juhutöödega. Vabanemise järgselt kindel töökoht puudub, kuid kinnipeetava isa on valmis kinnipeetavale tagama vabanemise järgse töökoha. Isik on alates 2005.aastast keskmiselt kord kuus manustanud amfetamiini. On kaks korda karisttud uimastikäitlemise eest. Vargused on toime pannud alkoholijoobes ning varastas viina tarbimise eesmärgil. K-Raha andmetel on tasumata hagisid 932,08 eurot, vabanemisfondi on hoiustatud 301,69 eurot. Vangla toetan kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. 1
(3)Kriminaalhooldaja andmete kohaselt kinnipeetaval vabanemisel kindel elu- ja töökoht puudub. Kinnipeetava isa on nõus Roger Nurmoja ennetähtaegse vabanemise korral üürima viimasele korteri ja võimalusel tagama töökoha. Majanduslikult on nõus toetama poega vaid juhul, kui viimane on tõesti muutunud ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ning ühiskonna reegleid ja norme järgivalt. Roger Nurmoja käitumist vabaduses võivad mõjutada narkootikumide tarvitamine. Isikut on kriminaalkorras kolmel korral karistatud, neist 2 on narkootikumidega seotud kuriteod. Väärteokorras on isikut karistatud NPAS alusel 7-l korral. Varasem tingimisi karistus ebaõnnestus, Roger Nurmoja rikkus registreerimiskohustust, ei asunud sooritama üldkasuliku töö tunde, koostöö kriminaalhooldusametnikuga puudus. Roger Nurmoja palub kohtult jäta ta vangistusest tingimisi vabastamata, soovib kanda karistust lõpuni. Prokurör kirjalikult toetab Roger Nurmoja tingimisi ennetähtaega vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Roger Nurmoja tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetavat on varasemalt kahel korral karistatud narkokuritegude (narkootiliste ainete suures ja väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise) eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, mõlemal katseajal pani toime uue kuriteo. Viru Maakohtu 02.03.2009 kohtuotsusega karistati teda narkootilise aine suures ja väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest 1 aastase vangistusega. Nimetatud karistusele liideti eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga 1320 tundi tähtajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 29.04.2010 määrusega pöörati karistus täitmisele. Samast kohtumäärusest on näha, et süüdimõistetu ei teinud ühtegi tundi üldkasuliku tööd, ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda ning kriminaalhooldajalt luba taotlemata lahkus 2009 juulikuus tööle Soome. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud varavastaste kuritegude (vargused) toimepanemise eest. Viru Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsusest (kohtu toimik lk 12-13) on näha, et tegemist on neljaepisoodilise asjaga, kus kinnipeetav lühikese aja jooksul (03.,04 ja 09.04.2010) varastas poest alkohoolseid jooke (viina). Kuriteoga tekitas kannatanule kahju 143,88 eurot. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-11) on näha, et Roger Nurmoja on 26 korral karistatud väärteokorras, nendest 7 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete seaduse rikkumise eest, 19 korral Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral joobeseisundis juhtimise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Roger Nurmoja puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud seoses majandustöölisena tööaja ebasihtotstarbelise kasutamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treeningu ning töötab majandustöödel koristajana. 2
(3)Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 08.12.2015. Vabanedes puudub Roger Nurmojal kindel elukoht ja garanteeritud töökoht. Kinnipeetava isa on küll nõus pojale vabanemise korral üürima korteri ning ka võimalusel tagama töö, kuid sellekohased andmed kohtul puuduvad. Samas kinnipeetava isa on nõus poega majanduslikult toetama vaid juhul kui viimane on tõesti muutunud ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ning ühiskonna reegleid ja norme järgivalt. Kindla elukoha puudumisel on kriminaalhoolduse teostamine võimatu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Roger Nurmoja poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (2 esimest narkokuritegu, viimane varavastane), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (käitumiskontrollnõuete ja kohustuste rikkumine ja uute kuritegude toimepanemine katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töö ja elukoha puudumine, toetava lähivõrgustiku puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks (mõlemal katseajal pani toime uued kuriteod, viimasel kriminaalhooldusel ei täitnud ühtegi ÜKT tundi, ei käinud registreerimisel, karistus oli täitmisele pööratud). Seega kriminaalhooldus ei osuta Roger Nurmojale piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba korduvalt käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Roger Nurmoja pani vargused toime alkoholijoobes ning varastas viina tarbimise eesmärgil. Alkoholi tarvitamise risk suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 932,08 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kinldasti arvestab kohus süüdimõistetu enda seisukohaga, kes ei soovi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Roger Nurmoja temale Viru Maakohtu 18.02.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 13.12.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun 3
(3)