← Eesti

1-11-5255/8

Obsah (5)§ 306§ 180§ 126§ 175§ 179

1-11-5255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Prok

§ 306ja § 309 lg 3 Süüdi tunnistada Maaris Koppel Kar

S § 320 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 75 (seitsekümmend viis) päevamäära, s.o.1530 (üks tuhat viissada kolmkümmend) eurot. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Maaris Koppelilt 419 (nelisada üheksateist) eurot ja 86 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber

  1. Rahalise karistuse ja menetluskulude tasumisel märkida selgituseks: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-11-5255 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Rahaline karistus ja menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus täitemenetluses selle KarS § 70 alusel vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s 69 sätestatud korras. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  2. augustist 2011.a. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tervikuna tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. septembrist 2011.a. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  4. septembrist 2011.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Maaris Koppelit süüdistatakse selles, et tema olles sõitnud alkoholijoobes 16.12.2008.a. varahommikul Soohara külas Veriora vallas Põlvamaal sõiduautoga Opel reg nr XXX XXX teelt välja kraavi, millega seoses vormistas Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna patrullitalituse vanemkonstaabel Aarne Mägi talle sõiduki alkoholijoobes juhtimise eest väärteoprotokolli nr AB1072342 ning olles 31.12.2008.a., 06.01.2009.a. ja 12.01.2009.a. arutanud tema suhtes menetletavat väärteoasja oma onu, Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi vanemkonstaabli R.K. ning otsinud koos temaga võimalusi väärteokaristusest vabanemiseks, sealhulgas vormistanud 12.01.2009.a. R.K. elukohas XXX iseenda, T.V. ja R.K. seletused, mille R.K. toimetas 13.01.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissari T.K. kätte, 1) andis tunnistajana
  5. jaanuaril 2009.a. Lõuna Politseiprefektuuris (Riia 132, Tartu) kell 11:10-13:00 kriminaalasjas nr 08260000004 toimunud ülekuulamisel teadvalt valeütlusi, väites, et • 16.12.2008 oli sõiduauto Opel roolis T.V. , Maaris Koppel ise oli jäänud auto tagaistmel magama ning ei mäleta, kuidas ta koju sai ja kuidas sattus tema kätte väärteoprotokoll. • pärast väärteoprotokolli leidmist pöördus ta 2009.a. detsembris asjaolude selgitamiseks T.V. poole, kes selgitas Maaris Koppelile, et oli ise Opeliga kraavi sõitnud, Maaris Koppeli tagaistmele magama jätnud, Oravale abi järele läinud ning koos V.K. naastes kohanud Opeli juures R.K. . • 29.12.2008 kirjutas ta T.V. juures väärteoprotokollile vastavalt R.K. ja R.K. saadud juhtnööridele vastulause, mille R.K. pärast politseisse toimetas. • 10.01.2009 kohtus ta R.K. ja T.V. ga viimase juures kodus, kus R.K. ja T.V. toimunu kohta omapoolsed selgitused kirjutasid. Need selgitused toimetas Põlvasse politseisse samuti R.K. . • ta suhtles seoses enda väärteoprotokolliga oma onu R.K. ainult ühel korral 2009.a. detsembris telefoni teel, küsides R.K. nõu, mille peale R viimane oli soovitanud kirjutada vastulause. Rohkem suhtlust või kokkusaamisi sel teemal ei olevat olnud. Enne ülekuulamise algust oli Maaris Koppelit hoiatatud, et teadvalt vale ütluse andmise eest on ette nähtud karistus. 2) andis tunnistajana
  6. mail 2010.a. Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas (Võru 12, Põlva) toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-09-22334 teadvalt valeütlusi, väites, et 2

(2)tema ei tea, kes juhtis 16.12.2008 Soohara külas kraavi sõitnud Opelit, kuid tema see ei olnud, • pärast väärteoprotokolli leidmist 2008.a. detsembris võttis ta ühendust R.K. iga, kes ütles, et lisaks temale olid sündmuskohal olnud R.K. ja T.V. . • R.K. ei ole temale seoses tema suhtes koostatud väärteoprotokolliga nõu andnud. Enne ülekuulamise algust oli Maaris Koppelit hoiatatud, et teadvalt vale ütluse andmise eest on ette nähtud karistus. • Seega pani Maaris Koppel toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel ja kriminaalmenetluses teadvale vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud, tõendid ja kohtu järeldused. Maaris Koppel ei tunnista ennast süüdi talle esitatud süüdistuses. Maaris Koppel ei andnud ütlusi. Kohtu küsimustele ta vastas, et kui teadvustas väärteoprotokolli sisu, läks ta dokumendiga T.V. juurde. Ta ise ka ei saanud aru, mis väärteoprotokolli kirja sai. Edasist tegevust ei mäleta, sellest nii palju aega möödas Kohtuistungil uuriti järgmisi tõendeid: Menetlusaluse isiku Maaris Koppeli 16.12.
  1. a ülekuulamise protokolli (tl 3) andmetel andis Maris Koppel järgmisi ütlusi. 15.12.
  2. a õhtupoolikul oli ta oma sõbra A.A. pool külas Põlva linnas. Nad jõid ära umbes viis pudelit õlut. Sõber jäi magama ja ta otsustas sõbra autoga sõita Põlvast Oravale. Juhtimist alustas kella 03.30 paiku. Kuna oli ära joonud mõned õlled, oli päris väsinud. Põlva-Karisilla tee
  3. kilomeetril kaldus sõiduauto Opel Vectra Caravan, registreerimismärgiga XXX XXX parempoolsesse maanteekraavi. Tunnistab, et juhtis sõiduautot alkoholijoobes. Sõbra autovõtmed võttis siis, kui sõber oli jäänud magama. Ülekuulamisprotokolli lõppu on Maaris Koppel kirjutanud omakäeliselt, et protokoll on tema poolt läbi loetud ja õige, ning kinnitanud seda allkirjaga. Lõuna Politseiprefekrtuuir korrakaitseosakonna õiend (tl 6) andmetel on Maaris Koppelile 30.04.
  4. a VTMS § 53 lg 2 alusel tehtud AS § 70 rikkumise eest suuline hoiatus. 16.02.
  5. a kell 05.00 koostatud protokolli alkoholijoobe tuvastamise indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 4) andmetel tuvastati Maaris Koppelil joobeseisund indikaatorvahendiga LION-500 nr. 1312A391, mille reaktsioon oli punane. Näit oli 0.61 mg/l Tuvastamise tulemuseks oli alkoholijoove. Maaris Koppel nõustus tuvastamise tulemusega. Joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 16.12.
  6. a (tl 5) kõrvaldati Maaris Koppel 16.12.
  7. a kell 05.10 mootorsõiduki juhtimiselt kuni asjaolude äralangemiseni põhjusel, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0.61 mg/l. 16.12.
  8. a vanemkonstaabli Aarne Mägi koostatud väärteoprotokolli 2650,08,005368 (tl 2) andmetel Maaris Koppel juhtis 16.12.
  9. a kella 05 ajal Põlvamaal Veriora vallas Soohara külas J.A. kuuluvat sõiduautot Opel Vectra Caravan, registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Rikkus LE § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon on LS § 7419 ja § 741 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli ütluste lahtis on omakäelised ütlused: „juhtisin autot olles alkoholi joobes, puuduvad autojuhiload. Kahetsen sügavalt oma tegu“ allkiri ja kuupäev: 16.12.
  10. a. Tunnistaja Aare Sule (Sulg) 16.12.
  11. a ülekuulamise protokollis (tl 7-8) antud ütlused kinnitavad Maaris Koppelil tuvastatud joovet. Kui tunnistaja sündmuskohale jõudis, magas Maaris Koppel sõiduauto tagaistmel. Auto roolis kedagi ei olnud ja juhi ukse juurest viisid ainsad jäljed kõrvalistujapoolse külje tagaukse juurde. 3
(2)30.12.
  1. a kuupäeva kandev Maaris Koppeli avaldus on adresseeritud Lõuna PP Põlva liiklusjärelevalve grupi komissarile hr T.K. (tl 9). Avalduse andmetel oli Maaris Koppel 16.12.
  2. a Põlvas tuttava pool koos T.V. ga, kes oli kaineks autojuhiks. Öösel pidid hakkama sõitma Oravale, T.V. juhtis autot. Maaris Koppel läks auto tagaistmele magama. Riiete pesemise ajal avastas taskust väärteoprotokolli, millega läks T.V. juurde asjaolusid uurima. T.V. ei teadnud protokollis midagi. Ta ei näinud kohapeal ka politseid. T.V. kirjutas politseile ka vastavasisulise avalduse. T.V. avaldus on adresseeritud Lõuna PP Põlva liiklusjärelevalve grupi komissarile hr T.K. (tl 1011). Avalduse andmetel sõitis T.V. 16.12.
  3. a öösel J.A. kuuluva autoga Põlvast Oravale. Maaris Koppel läks tagaistmele puhkama. Kui nad olid jõudnud Soohara külla kaotas sõiduk juhitavuse ja kaldus tee paremale teepeenrasse ja vajus kraavi. Pärast kraavi sõitmist ärkas Maaris Koppel üles. Maaris jäi sõidukit valvama ning T.V. sõitis hääletamisega Oravale abi järele. R.K. teatise (tl 12) andmetel 16.12.
  4. a kella 05.30 ajal helistas talle politsei vanemkonstaabel Mägi, kes teatas, et Maaris Koppel on hädas, Sooharal autoga kraavis. R.K. sõitis Sooharale, kuhu jõudsid ka T.V. ja R.K.. T.V. selgitas, et tema oli sõidukit juhtinud. Lõuna Politseprefektuuri liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalve grupi komissari T.K. 13.01.
  5. a koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse (tl 13) andmetel lõpetati Maaris Koppeli suhtes väärteomenetlus kuna puuduvad väärteotunnused. Kriminaalasjas nr 08260000004 tunnistaja Maaris Koppeli 21.01.
  6. a ülekuulamise protokolli (tl 14-17) andmetel on tunnistaja Maaris Koppelile tutvustatud tema õigusi ja kohustusi

§-de 66-73 järgi ning selgitatud nende sisu. Teda on hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku alusaeta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS §-de 318 ja 320 järgi. Maaris Koppel on seda kinnitanud allkirjaga. Tunnistajana ülekuulamise protokolli andmetel toimus ülekuulamine

  1. jaanuaril
  2. a ajavahemikus kella 11:10-13:00 Lõuna Politseiprefektuuris, Riia 132, Tartus. Kriminaalasjas nr 08260000004 tunnistajana ülekuulamisel andis Maaris Koppel ütlusi, et 16.12.
  3. a oli sõiduauto Opel roolis T.V. . Maaris Koppel ise oli jäänud auto tagaistmel magama ning ei mäleta, kuidas ta koju sai ja kuidas sattus tema kätte väärteoprotokoll. Pärast väärteoprotokolli leidmist pöördus ta
  4. a detsembris asjaolude selgitamiseks T.V. poole, kes selgitas Maaris Koppelile, et oli ise Opeliga kraavi sõitnud, Maaris Koppeli tagaistmele magama jätnud, Oravale abi järele läinud ning koos V.K. naastes kohanud Opeli juures R.K. . 29.12.
  5. a kirjutas ta T.V. juures väärteoprotokollile vastavalt R.K. ja R.K. ilt saadud juhtnööridele vastulause, mille R.K. pärast politseisse toimetas. 10.01.
  6. a kohtus ta R.K. ja T.V. ga viimase juures kodus, kus R.K. ja T.V. toimunu kohta omapoolsed selgitused kirjutasid. Need selgitused toimetas R.K. Põlvasse politseisse. Maaris Koppel suhtles seoses enda väärteoprotokolliga oma onu R.K. ainult ühel korral
  7. a detsembris telefoni teel, küsides R.K. nõu, mille peale R viimane oli soovitanud kirjutada vastulause. Rohkem suhtlust või kokkusaamisi sel teemal ei olevat olnud. Maaris Koppel on protokollile alla kirjutanud Kriminaalasjas nr 08260000004 on tunnistaja täiendav ülekuulamise protokoll 22.01.
  8. a (tl 18-23). Protokolli andmetel toimus ülekuulamine ajavahemikus kella 00:05 - 01:45 Lõuna Politseiprefektuuris, Riia 132, Tartus. Tunnistajana ülekuulamisel andis Maaris Koppel ütlusi, et ta jõi koos A.A. viimase kodus Põlvas viina, kui tekkis mõte sõita Väsrkasse onupojale R.K. ile külla. A.A. jäi magama ja Maaris Koppel võttis auto võtmed ning hakkas sõitma Opel Vectraga Põlvast Värskasse. Teel jäi arvatavasti magama ning sõitis kraavi. Omal jõul kraavist välja ei saanud ja ta jäi auto tagaistmele magama. Ta ärkas üles politseiniku autoaknale koputamise peale. Kriminaalasjas nr 08260000004 on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna vanemprokuröri Kaire Hänilese 21.01.
  9. a läbiotsimismääruse (tl 47) alusel teostatud läbiotsimine R.K. elukohas.
  10. jaanuari
  11. a läbiotsimisprotokolli (tl 48-50) andmetel on R.K. Põlvamaal XXX, XXX asuvast elukohast muu hulgas ära võetud Maaris Koppeli avalduse koopia. Avaldus on adresseeritud Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalve grupi komissarile T.K. (tl 51 - 52). 4

(2)Asitõendi vaatlusprotokoll 17.07.
  1. a (tl 53-55) kajastab Maaris Koppeli avalduse vaatluse käiku. Avalduses on kirjas, et 16.12.
  2. a oli Maaris Koppel Põlvas tuttava pool koos T.V. ga. Seal tarbiti alkoholi. T.V. oli kaineks autojuhiks. Öösel pidid hakkama sõitma Oravale, T.V. hakkas juhtima autot. Jälitusprotokolli 28.05.
  3. a (tl 64-84) andmetel on kriminaalasjas nr 08260000004 läbi viidud jälitustoiminguid, mille käigus saadi teavet selle kohta, et Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna Põlva liiklusjärelevalve grupi vanemkonstaabel R.K. lõi kunstlikult tõendeid enda sugulase Maaris Koppeli väärteoasjas, milles T.K. tegi teadvalt valeotsuse. 31.12.
  4. a on Maaris Koppel helistanud R.K. ja rääkinud murest seoses alkoholijoobes sõidukiga sõites tehtud avariist, mille tulemusena vormistati väärteoprotokoll. Maaris Koppel küsis nõu trahvi ositi maksmise võimaluste kohta. 02.01.
  5. a on R.K. rääkinud R.K. iga ning esimene andnud nõu, kuidas kohtusse kaebus kirjutada. Soovitus oli leida keegi, kes võiks avarii enda peale võtta ning pakub välja Tõnise-nimelise isiku. 06.01.
  6. a telefonikõnes rääkis R.K. R.K. ile, et kohtuse kaebuse tegemisega on hilja. R.K. on rääkinud ülemuse T.K. , kes tahtis, et talle toodaks teised paberid. 06.01.2009.a telefonikõnes tundis Maaris Koppel muret ees ootava karistuse ja selle tasumise üle. R.K. soovitas teha T.K. kiri. 07.01.
  7. a telefonikõnes rääkis R.K. R.K. ile, et teeb ise Maarise eest kirja ära. 12.01.
  8. a helistas R.K. Maaris Koppelile ning kutsub teda enda juurde Kanepisse seoses avariiga vajaminevate lisapaberitega ja Tõnniga. Mainib väärteomenetluse lõpetamise võimalust. 12.01.
  9. a helistas Maaris Koppel R.K. ja teatas, et sai Tõnni kätte ja nad leppisid kohtumise Kanepis. 12.01.
  10. a helistas R.K. R.K. ile ja uuris, kas viimane tuleb ka Kanepisse kirja tegema. 13.01.
  11. a helistas R.K. T.K. ja palus kokkusaamist. 13.01.
  12. a helistas R.K. R.K. ile ja andis teada, et andis ära variandi, kus Maaris Koppel ei mäleta midagi, pikem variant ei läinud käiku. 13.01.
  13. a helistas Maaris Koppel R.K. ja sai teada, millise variandi R.K. ära andis. Jälitusprotokolli 24.07.
  14. a (tl 85-89) andmetel on kriminaalasjas nr 08260000004 läbi viidud jälitustoiminguid selleks, et tuvastada Maaris Koppeli, R.K. i, R.K. ja T.K. asukohad telefonivestluste ajal. Kriminaalasjas nr 1-09-22334 koostatud kohtuistungi protokollide (tl 90-114, 115-136) andmetel on Tartu Maakohus arutanud T.K. süüdistust KarS § 3113 järgi ja R.K. süüdistust KarS §-de 3113 ja 418 lg 1 järgi ajavahemikus
  15. -
  16. mai ja
  17. –
  18. mai Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas (Võru 12, Põlva). Maaris Koppel on tunnistajana üle kuulatud
  19. mail
  20. a (tl 95 pöördel - 99 pöördel). Enne tunnistaja ülekuulamist on Maaris Koppelile selgitatud õigusi ja kohustusi

§de 66 lg 3, 71 - 73, 68 lg 3 järgi ning hoiatatud vastutusega KarS §-de 318 ja 320 järgi. Kriminaalasjas 1-09-22334 koostatud allkirjalehe (tl 92) andmetel on 04.mail

  1. a tunnistaja Maaris Koppel andnud oma allkirja selle kohta, et on Tartu Maakohtu poolt hoiatatud vastutusest teadvalt vale tunnistuse andmise ja tunnistuse andmisest keeldumise eest KarS §-de 318 ja 320 järgi. Maaris Koppel andis tunnistajana ütlusi, et tema ei tea, kes juhtis 16.12.2008 Soohara külas kraavi sõitnud Opelit, kuid tema see ei olnud. pärast väärteoprotokolli leidmist 2008.a. detsembris võttis ta ühendust R.K. iga, kes ütles, et lisaks temale olid sündmuskohal olnud R.K. ja T.V. (tl 96). R.K. ei ole temale seoses tema suhtes koostatud väärteoprotokolliga nõu andnud (tl 97). Kriminaalasjas nr 1-09-22334 tehtud Tartu Maakohtu 14.05.
  2. a otsuse (tl 139-149) andmetel lahendati T.K. KarS § 3113 järgi esitatud süüdistus ja R.K. KarS §-de 3113 ja 418 lg 1 järgi esitatud süüdistus ja mõlemad süüdistatavad mõisteti süüdi. Kohtuotsuses on märgitud, et tunnistajate Maaris Koppeli, R.K. i, T.V. ja R.K. kohtus antud ütlused olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Keegi nimetatud tunnistajatest ei selgitanud vastuolusid arusaadavalt ning seetõttu jäidki menetluse kestel antud ütlustes vastuolud kõrvaldamata. Menetluse kestel erinevates staadiumides antud vastuoluliste ütluste puhul ei ole kohtul võimalik valida ütluste vahel, ning seetõttu jätab kohus kõrvale eelnimetatud tunnistajate kohtus antud ütlused kui mitteusaldusväärsed ütlused. (tl 144 pöördel). Kuigi kohus jättis Maaris Koppeli tunnistajana antud ütlused kui mitteusaldusväärsed kõrvale, ei tekkinud kohtul kahtlust selles, et Maaris Koppel osales 16.12.
  3. a väärteomenetluses ja tegi toiminguid. Tunnistaja juuresolekul uuriti 5

(2)väärteomenetluses tehtud toimingute dokumente. Maaris Koppel kinnitas, et väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku ütluste all tema allkiri (tl 145). Kriminaalasjas nr 1-09-22334 tehtud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.
  1. a otsusega (tl 150-168) on Tartu Maakohtu 14.05.
  2. a otsus jäetud muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.01.
  3. a määrustega 3-7-1-1-571 ja 3-7-1-1-576 (tl 169-170) on jäetud R.K. ja T.K. kaitsjate kassatsioonid menetlusse võtmata. Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et Maaris Koppelile esitatud süüdistus on tõendatud. Maaris Koppeli ütluste tunnistajana andmise aeg ja koht on tõendatud dokumentaalsete tõenditega: tunnistajana ülekuulamise protokolliga ja kohtuistungiprotokolliga. Mõlemal korral andis Maaris Koppel ütlusi tunnistajana.
  4. jaanuaril 2009.a. kella 11:10-13:00 andis ta ütlusi Lõuna Politseiprefektuuris Riia 132, Tartus kriminaalasja nr 08260000004 kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel.
  5. mail 2010.a. andis ta ütlusi Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas Võru 12, Põlvas kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-09-22334 kohtulikul arutamisel. Dokumentaalsed tõendid tõendavad ütluste andmisele eelnenud ajal väärteotunnustega süütegu. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl 4), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 16.12.
  6. a (tl 5), menetlusaluse isiku Maaris Koppeli ülekuulamise protokoll (tl 3), tunnistaja Aare Sule (Sulg) ülekuulamise protokoll (tl 7 - 8), 16.12.
  7. a väärteoprotokollis 2650,08,005368 antud Maaris Koppeli ütlused (tl 2) tõendavad, et Maaris Koppel sõitis alkoholijoobes 16.12.2008.a. varahommikul Soohara külas Veriora vallas Põlvamaal sõiduautoga Opel reg nr XXX XXX teelt välja kraavi ja Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna patrullitalituse vanemkonstaabel Aarne Mägi alustas Maaris Koppelile väärteomenetlust koostades väärteoprotokolli nr AB
  8. Dokumentaalsed tõendid: Maaris Koppeli avaldus Lõuna PP Põlva liiklusjärelevalve grupi komissar T.K. (tl 9), T.V. avaldus Lõuna PP Põlva liiklusjärelevalve grupi komissar T.K. 30.12.2008.a. (tl 10-11), R.K. teatis (tl 12), kriminaalasjas nr 08260000004 R.K. elukohas toimunud läbiotsimise määrus ja protokoll (tl 47-52), asitõendi vaatlusprotokoll (tl 53-55) ja jälitusprotokollid (tl 64-89) tõendavad, et 31.12.2008.a., 06.01.2009.a. ja 12.01.2009.a. arutas Maaris Koppel tema suhtes menetletavat väärteoasja oma onu, Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi vanemkonstaabli R.K. ning otsis koos temaga võimalusi väärteokaristusest vabanemiseks. Kui esialgu ta tahtis teavet karistuse kergendamise ja tasumise ajatamise võimatuste kohta, siis hiljem võttis vastu R.K. ettepaneku tegutseda karistusest vabanemise eesmärgil. Selleks vormistati 12.01.2009.a. R.K. elukohas XXX Maaris Koppeli, T.V. ja R.K. seletused, mille R.K. toimetas 13.01.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissari T.K. kätte. Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissari T.K. 13.01.
  9. a koostatud väärteomenetluse lõpetamise määrusega (tl 13) on tõendatud Maaris Koppeli väärteokaristusest vabanemise eesmärgi saavutamine. Tartu Maakohtu 14.05.
  10. a kohtuotsusega on tõendatud R.K. süü väärteomenetluse teadvalt ebaseaduslikus lõpetamises. Kriminaalasjas nr 08260000004 kohtueelses menetluses tunnistaja Maaris Koppeli ülekuulamise protokollid (tl 14-17, 18-23) tõendavad Maaris Koppeli poolt kohtueelses menetluses erinevate ütluste andmist. Täiendaval ülekuulamisel 22.01.
  11. a on Maaris Koppel andnud ütlusi, mis haakuvad väärteomenetluses enne väärteoprotokolli koostamist kogutud tõenditega ning on kooskõlas kriminaalasjas nr 08260000004 kogutud tõenditega, sealhulgas jälitustegevusega kogutud tõendid. Süüdistusaktis kirjeldatud Maaris Koppeli 21.01.
  12. a tunnistajana kohtueelses menetluses antud ütlused ja 04.05.
  13. a kohtus antud ütlused on teadvalt valed. Dokumentaalsed tõendid: 21.01.
  14. a tunnistajana ülekuulamise protokoll, kohtuistungi protokoll ja 04.05.
  15. a tunnistaja allkirjaleht tõendavad, et enne ülekuulamise algust oli Maaris Koppelit nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses hoiatatud karistusega teadvalt vale ütluse andmise eest. Enne ütluste andmist tunnistaja õiguste ja kohustuste selgitamisega ning hoiatamisega vastutusest allutati Maaris Koppel vastavale menetlustoimingule. Maaris Koppel andis valeütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta oma onu R.K. kasuks tema 6
(2)vabastamiseks kriminaalvastutusest. Maaris Koppeli ütlused erinesid teistest kohtu poolt usaldusväärseteks tunnistatud tõenditest. KarS § 320 lg 1 koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. Maaris Koppeli tegutsemine otsese tahtlusega on tõendatud tema väärteomenetluses menetlusaluse isikuna antud ütlustega ja dokumentaalsete tõendiga, jälitusprotokolliga 28.05.
  1. a (tl 64-84). Jälitusprotokolliga on tuvastatud, et Maaris Koppel teatas 31.12.2008,. a R.K. telefoni teel murest seoses alkoholijoobes sõidukiga sõites tehtud avariist, mille tulemusena vormistati väärteoprotokoll. Ta küsis nõu trahvi ositi maksmise võimaluste kohta. Sellest järeldub Maaris Koppeli teadmine süüteokoosseisu asjaoludest Edasised telefonivestlused kinnitavad Maaris Koppeli teadmist asjade edasisest käigust väärteomenetluses dokumentide vormistamisel. Kohtueelses menetluses tunnistajana ülekuulamise protokollile allakirjutamisega ja kohtumenetluses valeütluste andmisega on kuritegu lõpule viidud kriminaalmenetluse mõlemas staadiumis. Kohus ei tuvastanud Maaris Koppeli süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kaitsja on seisukohal, et Maaris Koppeli täiendaval ülekuulamisel ei ole järgitud kriminaalmenetlusõigust. Ülekuulamine on toimunud öösel, mille tõttu on tegemist ebanormaalse ja lubamatu olukorraga. Kohus ei nõustu kaitsja eelnimetatud väitega ja leiab, et täiendaval ülekuulamisel ei ole menetlusnormide rikkumisi. Seadus ei piiritle menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud aega. Teisi rikkumisi menetlustoimingu protokollist ei ilmne. Ka on 22.01.
  2. a Maaris Koppeli tunnistajana antud ütlused kooskõlas väärteomenetluses kogutud tõenditega ning R.K. suhtes toimunud kriminaalmenetluses kogutud usaldusväärsete dokumentaalsete tõenditega. Seega pani Maaris Koppel toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - tunnistaja poolt kohtueelsel menetlusel ja kriminaalmenetluses teadvale vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ette nähtud karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud Maaris Koppeli karistust kergendavaid asjaolusid, mis tulenevad KarS §-st
  3. Ka KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Maaris Koppel on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral avaliku korra raske rikkumise eest. Väärteomenetluses teda karistatud ei ole (tl 193). Maaris Koppeli varasema kuriteoga kahjustatud õigushüveks on avalik kord. KarS § 320 koosseisuga kaitstav õigushüveks on kohtueelses ja kohtumenetluses osalevate isikute õiguste kaitse. Kohtumenetlus on tõe tuvastamisele ja õiguse kohaldamisele suunatud riiklik tegevus, mis piirab oma olemuse tõttu menetlusega kokkupuutuvate isikute õigusi ja vabadusi.. menetlusseadused sätestavad konkreetsed alused ja korra, mil õiguste piiramine on õigusemõistmise huvides õigustatud. Õigusemõistmine kui riiklik funktsioon seisneb muuhulgas avalikus huvis selgitada ettenähtud menetlusreegleid järgides välja tõepärased asjaolud, seega kahjustab õigusemõistmist ka kohtule ebaõige otsustusaluse loomine. Maaris Koppeli isikut iseloomustab üks varasem karistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Tõenditest järeldub, et Maaris Koppeli esialgne tahe ei olnud enda süüteokaristusest vabanemine, vaid karistuse kergendamine. Kuriteoks kandus tegu pärast R.K. nõuande järgimist toimepanemise Kohus leiab, et Maaris Koppelile karistuse mõistmisel on küllaldane arvestada eripreventiivse eesmärgiga. KarS § 320 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistused: rahalise karistuse ja vangistuse. Maaris Koppelit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uutest samasugustest kuritegudest kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega üle KarS § 44 lg 1 sätestatud alammäära. 7
(2)Asitõendid. Kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud R.K. elukohas toimunud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud Maaris Koppeli avaldust, mis asub kriminaalasja nr 1-09-22334 materjalide juures (tl 53-55).

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb asitõend jätta kriminaalasja juurde.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on

§ 179

lg 1 p 2 järgi 417,03 eurot.

§ 175

lg l p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 0,45 eurot (tl 197).

§ 175lg l p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 2,38 eurot (tl 198).

Menetluskulude summa on 419 eurot ja 86 senti. Süüdimõistva kohtuotsuse korral jäävad kriminaalmenetluse kulud

§ 180lg 1 alusel süüdimõistetava kanda. Ene Muts Kohtunik 8

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.