järgi Süüdistatav: Mihhail Kalašnikov( isikukood 37011230320, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel- vene keel, keskharidus, kriminaalkorras karistatud ühel korral: 10.10.1996 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 195 lg.2 järgi 1-aastase vabaduskaotusega tingimisi 2- aastase katseajaga, tõkendelukohast lahkumise keeld; Kaitsja: vandeadvokaat Sven Sillar. Menetlusosalised ja nende esindajad Prokurör: Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa. Kohtuistungi toimumise aeg 08., 09., 14. detsember 2010.a. Juhindudes KrMS § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.2,5, 9, § 180 lg.1, § 189 lg.2, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada Mihhail Kalašnikov kuud vangistust.
järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) Kohaldada
ja § 75 sätteid ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mihhail Kalašnikov 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja jooksul ei pane 1 toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Mihhail Kalašnikov käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Mihhail Kalašnikovi suhtes jätta ära kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja sundraha Mihhail Kalašnikovilt 6525 krooni (417 EUR), riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber
omavoli ehk oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga ja ähvardusega hävitada ja rikkuda vara. Kohtuistungi rakendavas osas Mihhail Kalašnikov ei tunnista ennast süüdi temale esitatud süüdistuses. Kohus, kuulanud ära süüdistatava küsitlemise, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on jõudnud järeldusele, et Mihhail Kalašnikov tuleb temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada.
järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivsed tunnused on järgmised: 1)tõeline või oletatav õigus 2)p.1 nimetatud õiguse teostamine ebaseaduslikus korras vähemalt ühel järgmistest viisidest: vägivallaga, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega. M.Kalašnikovile
nõudeõigusega isiku poolt volitamata xxxxxxxxx, xxxxxxx ja xxxxxxi vahelistesse varalistesse suhetesse, nõudes võlgnevuste tasumist xxxxxxxxx, millega teostas oma oletatavat õigust 2)teostas oma oletatavat õigust ebaseaduslikus korras- ähvardades xxxxxxxxxxxx kehaliste vigastuste tekitamisega ja vara hävitamisega, s.o. xxxxxxxxxxxxxxx põlema panemisega. Kohtuliku uurimise käigus tegi kohus kindlaks järgmise: OÜ-l Laanelill, mille omanike hulka kuulus xxxxxxxxxxx, oli seisuga 17.03.2009 xxxxxxxxxx ees võlgnevus laenulepingu alusel 225000 krooni. Lisaks laenulepingust tulenevale võlale oli xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ühise lapse ülalpidamiseks antava elatise maksmise suhe. xxxxxxxxxxxxxxuuluva sõiduki BMW kindlustusmaksete tasumiseks raha saamiseks pöördus xxxxxxxxxxxxx poole, et xxxx teeks makse Laanelille võla vähendamiseks. Kuna sõidukit BMW ei kasutanud xxxxxx vaid xxxxxxxxxxx, ei olnud xxxxxxxxxx enam nõus tasuma rahalistes raskustes oleva Laanelille võlga xxxxxxx ees, et võimaldada tasutud rahaga BMW kindlustusmaksete tasumist. Need asjaolud on tõendatud kannatanu xxxxxxx ütlustega kohtuistungil selle kohta, et pereettevõte OÜ Laanelill oli seisuga 17.03.2009 xxxxxxxxxxxxxxvõlgu 225000 krooni laenulepingu alusel. Laenu tagasimaksmisega oli Laanelillel raskusi. xxxxxx annab ütlusi, et ta maksis lapsele elatist 3000 krooni kuus, maksis ka BMW kindlustuse ja remondiarveid. Tunnistaja xxxxxxxxxxxannab ütlusi, et ta laenas 2006.aastal OÜ-le Laanelill 300000 krooni. Tagasimaksmise tähtaeg oli kokku lepitud aastaks 2008, kuid tähtajaks laenu tagasi ei makstud.xxxxxxx pöördusxxxxxxxxxxxx poole, kelle perele Laanelill kuulus, et tuleks laenu 3 tagasi maksta. Tagasimaksmine toimus suvaliste summadena, 04.märtsiks 2009 oli tasutud 60000 krooni. xxxxxx küsis xxxxxxxxxxxxx laenu tagasi maksmist BMW kindlustusmaksete tegemiseks. xxxxxxxx endal ei olnud raha, et auto kaskokindlustust maksta ja ta küsis xxxxxl intensiivsemalt oma laenuraha tagasi, et autole kindlustust teha. xxxx maksab tunnistajale iga kuu ka lapse elatist ja sellega probleeme ei ole. Kannatanu xxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxx kinnitavad kohtuistungil ühetaoliselt, et
omavoli ehk oma oletatava õiguse teostamise ebaseaduslikus korras, mis oli seotud vägivallaga ja ähvardusega hävitada ja rikkuda vara. Et Mihhail Kalašnikovi sõnad ja käitumine 17.märtsil 2009 xxxxxxxxxxx suhtes on käsitatavad omavolina, tuleneb järgmistest sündmuse kui terviku asjaoludest: 6 1)xxxxxx ja xxxxxxxxsuhtlesid 17.märtsil telefoni teel võla tasumise teemal. Sellesse telefonikõnesse sekkus M.Kalašnikov n.ö. poolelt sõnalt, esitas agressiivses ja jõulises toonis Vihtile ähvardusi ja solvanguid, s.h. sõnad, et teda võidakse “ära lõigata”, kasutades vene keeles sõna “zarezat”, teatas, et xxxxxelab veel üldse tänu millelegi. 2)sellise järsu sekkumisega xxxxxxxxxxxxxe vahelisse telefonijutuajamisse võla teemal võttis Kalašnikov endale riski, et tema sekkumist ja esitatud ähvardusi tajub telefoni teisel pool olev inimene sekkumisena võlasuhtesse ja temalt nõutakse ähvarduse mõjul võla tasumist. 3) M.Kalašnikovi väidetu- et ta tundis ennast solvatuna tema kohta kasutatud väljendist, ei andnud talle õigust sekkuda, kasutades ähvardusi. Olukorras, kus telefonivestluse teemaks oli xxxxxxxõla tasumine xxxxxxxxxa sellega seonduv, kujutasid sama telefonikõne jätkuna esitatud ähvardused endast ähvardusi võlasuhte lahendamise eesmärgil. 4)fakt, et sama päeva, 17.märtsi 2009 õhtul saabus M.Kalašnikov kohale xxxxxxxxxxxxxxxx, oli määratud märku andma sellest, et esitatud nõuded ja ähvardused on reaalsed, need ei ole ainult õhku loobitud sõnad. 5)M.Kalašnikovi kasutatud sõnad”me teame, kus sa elad” tähendasid kuulaja jaoks, et ähvardus realiseeritakse nendesamade inimeste poolt ja siinsamas, kannatanu elukohas. Sellega oli ähvardus piisavalt konkreetne ja oli selgelt arusaadav, kuidas seda realiseeritakse. Sellise konkreetsuse juures tekkis kannatanul hirm selle ähvarduse täideviimise ees. M.Kalašnikovi vastusest prokuröri küsimusele (kas ise pidas reaalseks oma ähvardused täide viia) nähtub, et ka temale endale oli arusaadav ja teada, mida tuleb selle ähvarduse täideviimiseks teha. 6)ähvardus- see on tuntava ebameeldivuse kuulutamine, mille saabumine paistab sõltuvat ähvardaja tahtest. Selle poolest erineb see hoiatusest (millele viitas kaitsja tl.56). “Ära lõikamine” ja puidust majaga seonduvad ebameeldivad tagajärjed pidid xxxxxxx saabuma sõltuvalt Kalašnikovist. Selles seisneski ähvardus. Ka kohtuistungil väljendab M.Kalašnikov korduvalt hoiakut, et kannatanu edaspidine hea käekäik sõltub Kalašnikovist (Et me enam kokku ei saaks… kui sina ei tee rohkem, siis midagi ei juhtu…). Esitatud ähvarduse tõelisust ja vajadust seda tõsiselt võtta kinnitasid valitud olukord - peaaegu öine aeg, kolm tundmatut kutsumata meest, selgitus, et jätkub päevane jutuajamine, aga ka hääletoon, napid ja valitud liigutused (sõrm püsti). Need võtted saavutasid tulemuse, et Txxxxxxxxxxmajas toimunud jutuajamist jälginud tunnistaja xxxxxxxxx tundis hirmu, et kohe pärast Kalašnikovi lahkumist ütles kannatanu, et võlg xxxxxxxle tuleb ruttu tasuda ja võlasuhteid asutigi reaalselt korrastama. See tähendab, et kannatanu kartis ähvarduse tegelikku täideviimist. Kannatanu tegelikust hirmust sai aru ka M.Kalašnikov (..on imelik inimene- muudkui jah, jah, jah.), sama kinnitas tunnistaja xxxxxxxxxxv (noormees vabandas, ütles, et rohkem ei tee). Selliste ähvarduste esitamisega ehk ähvardustega panna toime süüteona karistatavaid tegusid, teostas M.Kalašnikov oma oletatavaid õigusi ebaseaduslikus korras. Uuritud tõenditest tuleneb, et M.Kalašnikov sai aru oma käitumise ebaseaduslikkusest ja pidas võimalikuks, et xxxxxx võtab ähvardusi reaalselt. Sellega oli süütegu M.Kalašnikovi poolt toime pandud kaudse tahtlusega. M.Kalašnikov ise põhjendab oma käitumist järgmiselt: ta olevat kuulnud xxxxxxxxxxx, et xxxxxx on nimetanud teda solvava sõnaga. M.Kalašnikov ei soovi ise seda sõna öelda, kuid see sõna solvas Kalašnikovi ja ta tahtis seda inimest näha, et kas ta näost-näkku ka solvab. Sellepärast sõitis 17.märtsil xxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus, hinnates M.Kalašnikovi sellist seletust oma käitumise põhjendusena, on seisukohal, et kui M.Kalašnikovi poolt antud seletus kuuldusest tema solvamise kohta vastabki tõele, siis ei ole võimalik pidada adekvaatseks M.Kalašnikovi reaktsiooni sellele väidetavale solvangule. 7 Asjas on tõendatud, et enne 17.märtsi ei olnud M.Kalašnikovil ja xxxxxxxx mingeid kokkupuuteid- ei telefoni teel ega vahetuid kokkusaamisi. Tunnistaja xxxxxxx ütlustest tuleneb, et ta ei olnud xxxxxxxxxxvarem rääkinud M.Kalašnikovist ja selleks ei olnud põhjustki. See tähendab, et xxxxxxi poolt M.Kalašnikovi kohta kasutatud sõna strippar ei saanud olla kasutuses püsivalt ja sellel ei olnud solvavat tähendust. Ka M.Kalašnikov ise andis ütlusi, et xxxxxx kasutas seda sõna “kuna kõik räägivad nii” ja xxxxx silmis ei olnud sel sõnal solvavat tähendust. Sellises olukorras ei ole objektiivsel vaatlejal võimalik mõista, et sõna “strippar” kasutamine vallandab kelleski raevu või solvumise, ammugi kohalesõitmise tundmatusse metsa jahimajja vastu ööd. Sellist mõistmist ei saa nõuda ka kannatanu xxxxxxx. Küll on aga oluline, et nii 17.märtsil kella 17 paiku toimunud telefonikõnes kui ka samal õhtul xxxxxxxxxxxxxxxx esitas M.Kalasnikov kannatanule ähvardusi tema kallal füüsilist vägivalda tarvitada, teda lõikuda, tema hoone põlema panna. Nende ähvarduste esitamine toimus kannatanule selgelt arusaadavas ja päevakorras olevas kontekstis- kuna ta ei maksa xxxxxxxxxxxx raha. xxxxxxxxx raha maksmine või sellest keeldumine oli täie teravusega tõusnud just 17.märtsil või vahetult enne seda ja teada oli, et raha maksmisest keeldumine riivas M.Kalašnikovi sõbranna xxxxxxxxxxxx huvisid. M.Kalašnikovi sekkumine xxxxxxxxxxxx rahasuhetesse sai praktiliselt võimalikuks just seetõttu, et M.Kalašnikov juhtus pealt kuulma selleteemalist xxxxxxxx telefonikõnet xxxxxxxxx. Neil asjaoludel loeb kohus olukorraga kooskõlas olevaks, et M.Kalašnikovi ähvardused, temast sõltuvuse demonstreerimine (ütlus, et kannatanu on üldse elus veel seetõttu…), situatsioonilise üleoleku loomine (rääkides lähedal seismine, näpu tõstmine rõhutamise märgiks), telefonis öeldu kinnituseks kohaletulek samal õhtul, olid kannatanu xxxxxxxxx esitatud koos võla ära maksmise nõudega ja sellises kontekstis esitatuna mõistis neid ka kannatanu. Kaitsja on kritiseerinud süüdistuse formulatsiooni: et selles ei ole avatud psüühilise vägivalla koosseisu
mõttes, kuid ähvarduse mõiste tuleb kohustuslikult sisustada läbi
Kaitsja hinnangul on süüdistus seetõttu puudulik ja sellega on rikutud kaitseõigust. Prokuröri käsitluses ei ole
blanketne norm kus süüdistus tuleks sisustada teiste kuriteokoosseisude ümberkirjutamisega. Kohus on seisukohal, et pärast Karistusseadustiku § 257 redaktsiooni muutumist 15.03.2007 ei saa rääkida
kui blanketsest süüteokoosseisust, mille puhul tuleb õiguse teostamise ebaseaduslikkus sisustada viidetega Karistusseadustiku teistele koosseisudele, need koosseisud kõigi tunnuste osas kirjeldada. Kui Karistusseadustik kriminaliseerib mingi käitumise kuriteona, siis on see käitumine ebaseaduslik tegu.
nimetab selliste tegudena vägivalla, vara hävitamise või rikkumise, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamise. Need teod on kriminaliseeritud
§-des 120, §121, §122, § 136, § 203, § 214, s.o. iseseisvate kuritegudena ja esitades süüdistust
järgi ei ole enam vajadust nende süütegude koosseisulisi tunnuseid esitada süüdistuses, kuna oma õiguse teostamise ebaseaduslikkus tuleneb just neist tegudest enestest. Sellele erinevusele
sisustamisel enne ja pärast 15.03.2007 osutab ka Riigikohus lahendis 3-1-1-10-08. Puutuvalt kaitsja viitesse, et ei ole täidetud KrMS § 226 lg.4 p.1 nõuded ja kohtusse saadetud süüdistusaktile ei ole lisatud kriminaalmenetluse alustamise aluseks olevat dokumenti, märgib kohus, et süüdistusakt saabus kohtusse koos kannatanu ccccccc ülekuulamise protokolliga (kuupäev 31.03.2009) 4-l lehel, elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrusega 1-l lehel ja karistusregistri andmetega 5-l lehel. Kannatanu ülekuulamise 8 protokollis sisaldub muu hulgas teave selle kohta, et 17.03.2009 esitati kannatanule telefoni teel ähvardusi, s.h. ähvardusi kannatanu “ära lõigata”, jutu mõte oli kannatanu arvates ähvardada kannatanut füüsilise vägivallaga ja hirmutada. 17.03.2009 õhtul xxxxxxxxxxxxxxxs esitati kannatanule ähvardused jahimaja põlema panna kui kannatanu xxxxxxxxxxxxe kohe rahasid ära ei maksa, ähvardused olid kannatanu jaoks reaalsed ja on siiani õhus. Sellised ütlused kujutavad endast kuriteole viitavat teavet. See kuriteole viitav teave on fikseeritud uurimisasutuse poolt ja nõutavas vormis dokumendis- kannatanu ülekuulamise protokollis. Sellisena on kuriteole viitav teave kui kriminaalmenetluse ajend (KrMS § 194 lg.1) fikseeritud ja selles teabes on asjatundjal (näiteks uurimisasutuse töötaval politseiinspektoril) võimalik ära tunda (sedastada) need asjaolud ja isiku käitumisjooned, mis kujutavad endast mõne Karistusseadustikus sätestatud kuriteo tunnuseid ehk kriminaalmenetluse aluseid (KrMS § 194 lg.2). Kannatanu ülekuulamise protokoll vastab KrMS § 195 lg.3 tunnustele, see dokument on lisatud süüdistusaktile ja KrMS § 226 lg.4 rikkumisi ei esine. Kohus märgib veel, et olukorras, kus kuriteole viitav teave ei ole selle avaldaja poolt esitatud (esitatav) lakooniliselt, on õigustatud selle teabe fikseerimise vormina kasutada ülekuulamise protokolli. Seda enam, et KrMS § -st 6 tuleneva kriminaalmenetluse kohustuslikkuse tingimustes ei ole menetlejal õigust valida, kas kriminaalmenetlust alustada või mitte. Karistuse kohaldamine Mihhail Kalašnikov tuleb süüdi tunnistada
järgi ja mõista karistus vastavalt toime pandud kuriteo raskusele, laadile, süüdistatava süüle ja võimalusele teda mõjutada hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.. Vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
M. Kalašnikov on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, karistatus kustunud. Väärteokorras karistatud enne käsitletava kuriteo toimepanemist liiklussüütegude eest kuuel korral. M.Kalašnikovil ametlikud sissetulekud aastatel 2007-2008 puudusid (tl.30). M.Kalašnikov kinnitab kohtuistungil, et ta võis just 2009.aastast töötu olla, tal algasid suured finantsprobleemid, on võlad. Praegu sissetulekuid ei ole, tal on väga raske toime tulla. Kohtu küsimuste peale M.Kalašnikovi töösuhete kohta nimetab töökohta Sankt- Peterburis, see oli viimane ettevõtmine, kust raha teenis.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlas edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.2 sätestab: vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragarahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama. Prokurör palub karistuse valikul arvestada leevendava asjaoluna M. Kalašnikovi enda poolt nimetatud emotsionaalsust ja seda, et ta – tema enda sõnul- astus välja naisterahvaste kaitseks. Karistuse liik ja määr valida selle järgi, mis kõige efektiivsemalt tagaks ähvarduste reaalse täideviimise ärajäämise. 9
sanktsioon näeb võimalike karistusliikidena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Analüüsides karistamise aluseks olevaid süüga seonduvaid asjaolusid, toob kohus esile süüdlase poolt esitatud ähvarduste intensiivsuse: ähvardused olid esmalt esitatud telefoni teel, distantsilt. Ähvarduste tõelisuse kinnituseks ei pidanud M.Kalašnikov paljuks sõita kohale. Psühholoogilisele vägivallale- ähvarduste esitamisele ja hirmu tekitamisele on omane, et nende toime ei lõpe koos esitamisega, vaid ongi suunatud hirmu kestmisele ehk tulevikku, et mõjutada isikut teatud viisil käituma. M.Kalašnikovi reaalne käitumine oli määratud seda hirmu süvendama. Valitud karistus peab olema selline, et langeks ära ähvarduse reaalne täideviimine. Seetõttu tuleb valida karistus, mille toime püsiks. Selliseks karistuseks on tingimuslikult mõistetud karistus vangistuse näol koos käitumiskontrolliga. Rahalise karistuse mõistmist ei toeta ka M.Kalašnikovi majanduslik olukord- ta on aastaid olnud ametliku sissetulekuta, juba rohkem kui aasta raskes majanduslikus olukorras. Arvestades M.Kalašnikovil karistatuse puudumist, toimepandu vähest episoodide arvu, aga ka prokuröri poolt viidatud leevendavaid asjaolusid, kohaldab kohus karistust sanktsiooni minimaalmäära lähedal ja minimaalse katseajaga. Menetluskulud KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt tuleb välja mõista kriminaalmenetluse kulud: sundraha riigi tuludesse KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel, paljunduskulu KrMS § 175 lg.1 p.5 alusel, postikulu KrMS § 175 lg.1 p.10 alusel, tunnistajale makstud summad KrMS § 175 lg.1 p.2 alusel. Paljunduskulu ja postikulu kokku 117.60 krooni (tl.43), tunnistajale makstud summa 417.20 krooni (tl.23-25). Kohtunik Ü.Raag 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.