4-11-2533/9

Väärteoasi nr.4-11-2533 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 21.10.2011.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Maksim Tšurkin, Marek Litnevski Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 31.05.2011.a. otsus väärteoasjas A Š karistamises LS § 7417 lg 1 ja LS § 7431 lg 1 järgi Kaebuse esitanud isik A Š, isikukood xxx, Elukoht xxx Istungil osalenud isikud menetlusalune isik A Š menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Leino Biin, kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri - esindaja Helen Kommussar LÕPPOSA Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 31.05.2011.a. otsus väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus A Š suhtes VTMS § 29 lg 1 p. 1 alusel. Hüvitada A Š riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud õigusabi eest 648 eurot vastavalt lisatud määrusele. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuvälise menetleja otsus A Š karistati Liiklusseaduse § 7414 lg 1alusel rahatrahviga 100 eurot ja Liiklusseaduse § 7431 lg 1 alusel rahatrahviga 300 eurot selle eest, et tema 17.02.2011.a. kell 18:30 Tallinnas Muhu 5 juures juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestab trrolusid, ilmastikutingimusi ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Selle tagajärjel riivas pargitud sõidukit Renault reg.märgiga xxx ja oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju VM. Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. Kaebuse sisu A Š eitas 17.02.2011.a. Kell 18:30 avarii põhjustamist. Liiklusekspertiisi akt Ford Mondeo juhtija kohta informatsiooni ei sisalda ja järelikult ei tõenda, et A.Š mootorsõidukit avarii ajal juhtis. Renault Kangoo omaniku VM sõnul juhtis õnnetust pealtnäinud tunnistajate sõnul Fordi pikk tugeva kehaehitusega meesterahvas vanuses 30 aastat. Ka tunnistaja VJ ütluste kohaselt väljus Fordist suurte mõõtmetega meesterahvas. A Š on aga kõhna kehaehitusega väikest kasvu mees. Järelikult ka tunnistajate ütlused ei kinnita, et Ford Mondeod juhtis A.Š. Ekspert märgib ekspertiisiaktis, et Renault Kangoo külgpaneeli plastikust liistust ca 5 cm allpool on kitsa jäiga esemega tekitatud roheka ladestusega kontaktjälg ja ekspert seostab seda Ford Mondeo haakeaasaga, mis asub madalamal kui sõiduki esistange nurga kumerusel olev kontaktjälg. Järelikult pidi selle jälje jätma rohelist värvi auto. Ford Mondeo reg.märgiga XXX on aga tumehalli värvi. Ekspertiisiaktist ei nähtu, kuidas tumehall auto saab valgele autole jätta roheka kontaktjälje. Eeltoodu alusel taotletakse kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteoasjas. Kohtu seisukoht Sõiduautole Renault Kangoo reg.numbriga XXX vigastuste tekitamine 17.02.2011.a. on tõendatud sõiduki omaniku VM ütlustega. Ta parkis nimetatud kuupäeval sõidukit Tallinnas Muhu tänaval majade nr. 5 ja 10 piirkonnas. Auto oli pargitud juhipoolse küljega sõidutee poole. Õhtul, hakates tööle sõitma, pani tähele uksel väikest pragu ja uks ei sulgunud korralikult. Järgmisel päeval töö juures märkas auto uksel mõlki. Liiklusõnnetuse kohta koostati Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Avariitalituses 23.veebruaril 2011.a. akt nr.

1. Aktis märgitu kohaselt olid VM autol Renault Kangoo kriimustused ja mõlk vasakul pool. Vigastuste olemasolu tõendavad ka akti juurde lisatud fotod. Kohtuväline menetleja asus väärteomenetlust läbi viies seisukohale, et liiklusõnnetuse põhjustas A Š sõidukiga Ford Mondeo reg. numbriga XXX. Kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud tõendeid ja ka kohtuistungil kogutud täiendavaid tõendeid, leidis kohus, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole põhjendatud ja A Š süü väärteo toimepanemises ei ole tõendatud. Menetlusalune isik eitas liiklusõnnetuse põhjustamist. Tema ütluste kohaselt ei viibinud ta 17.02.2011.a. kella 18.30 ajal Lasnamäel Muhu tänaval, vaid oli sellesama sõidukiga Maardus, kus lihvis tööalaselt tuttava VK auto pidurikettaid. Koju jõudis peale kella seitset. Liiklusõnnetusest sai teada siis, kui teda politseisse kutsuti. Seisva auto Renault Kangoo reg. numbriga XXX riivamist 17.02.2011.a. õhtul teise sõiduki poolt nägid pealt kaks noormeest - VJ ja SP, kes kõndisid mööda Muhu tänavat. VJ andis kohtus ütlusi, et kuulis autode omavahelise kokkupõrke heli ja selles suunas vaadates nägi, kuidas löögi andnud auto algul tagurdas, siis jäi seisma, juht väljus autost, vaatas oma sõiduki külge ja sõitis ära. Auto oli tume, kuid värvi tunnistaja öelda ei osanud, auto numbrit ja marki kohapeal ei näinud. Tunnistaja sõnul oli juht meesterahvas, kes kandis tumedat jopet. Juht oli tugeva kehaehitusega. SP kohtusse ei ilmunud seoses õpingutega Inglismaal, kuid ta oli istungist teadlik. Kohus avaldas VTMS § 99 lg 8 alusel tema kohtuvälises menetluses ülekuulamisel antud ütlused. Tunnistaja 2 ütluste kohaselt toimus avarii 17.02.2011.a. umbes kella 18:03 – 18:07 ajal. Üldjoontes kattuvad tema ütlused tunnistaja VJ omadega. V.P on ülekuulamisprotokollis märkinud liiklusõnnetuse põhjustanud auto numbri - XXX ning margiks on öelnud kas Ford või Mazda. Samuti tulenes tema ütlustest, et mõned päevad hiljem nägi ta süüdlase autot Muhu 5 maja juures. Autol oli pamperis pragu ja puudus parem suunatuli. Tunnistaja fotografeeris autot ja see foto on lisatud väärteotoimikusse (lk.3). Auto margiks on Ford Mondeo ja numbriks XXX. Sõiduki kasutajaks on A Š. Väärteomenetluses tehti ka liiklustrassoloogia ekspertiis. Eksperdiarvamuse kohaselt võisid sõiduauto Renault Kangoo reg. märgiga XXX vasakpoolsel küljel esinevad vigastused tekkida kontakteerumisel sõiduauto Ford Mondeo reg. märgiga XXX, parempoolse esinurgaga (esistange ja haakeaasaga). Kuigi liiklusõnnetusel olid pealtnägijad, üks tunnistaja märkis ülekuulamisprotokollis lausa avarii põhjustanud auto registreerimisnumbri ja eksperdiarvamus kinnitab, et need kaks autot võisid omavahel kontkatis olla, ei ole kohtu arvates kõik siiski üheselt selge. Stanislav P i ülekuulamisprotokollist ei nähtu, millal sai ta teada Renault Kangood riivanud sõiduki registreerimisnumbri. Kas ta nägi seda koheselt sündmuspaigal ja jättis meelde või sai numbri teada siis, kui nägi vigastustega Ford Mondeod Muhu 5 maja ees ja fotografeeris sõidukit. Väärteoasja materjalidest tulenevalt elasid tunnistaja S.P ja A.Š ühes majas – Muhu 5 – ja kuna A.Š parkis oma autot maja juures, juhtuski S.P sõidukit nägema. Ei ole välistatud, et nähes Ford Mondeol vigastusi paremal esinurgal ja teades, et avarii 17.02.2011.a. juhtus samuti selle maja läheduses, tegigi ta järelduse, et avarii põhjustajaks oli just see auto. Fotografeeritud sõiduki registreerimisnumbri võiski ta teada saada alles siis ja selle ülekuulamisprotokolli märkida. Tunnistajale ei olnud aga teada, et sõidukiga Ford Mondeo reg. märgiga XXX oli avarii olnud 11.12.2010.a., mis oli ka politseis registreeritud ja mille tagajärjel sai vigastatud auto parempoolse esiosa nurk. Seda kinnitavad autost peale avariid tehtud fotod ja ekspertiisiakt. Ekspert on öelnud, et sõiduautol esinevaid vigastusi ei saa kogu ulatuses seostada väidetava liiklusõnnetusega, sest teadaolevalt on sõiduki parempoolse esinurga piirkonda tekkinud vigastusi ka varasema liiklusõnnetuse käigus. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole varasema liiklusõnnetusega siiski seostatavad sõiduki esistange parempoolse nurga kumerusel olev mustja ladestusega kraape-nühkejälgede kogum, mille kohta ekspert on arvanud, et selle tekkimist saab seostada sõiduauto Renault Kangoo vasakpoolse külgpaneeli mustast plastikust liistuga, mis on sisse surutud. Sõidukitest tehtud fotosid vaadeldes ilmneb, et kui autod seisavad samal tasapinnal, ei asu nende vigastused teise sõiduki väidetava selle osaga, mis eksperdi arvates konkreetse vigastuse on tekitanud, ühel ja samal kõrgusel. Renault Kangoo vasaku külje liist, mis eksperdi arvates võis kontakteeruda Ford Mondeo esistangega asub sellest 10 cm kõrgemal. Ka ekspert on seda ekspertiisiaktis maininud, kuid selgitanud seda tingimuste (teetingimused, sõidukite koormatus) erinevustega sündmuskohal ja ülevaatuse ajal. Fotodelt on näha, et ka Ford Mondeo ees asuv haakeaas, mis eksperdi arvates võis põhjustada Renault Kangoo külgpaneeli liistust madalamal oleva kitsa roheka ladestusega kraapejälje, asub sellest kraapejäljest tunduvalt madalamal (fotod nr. 2 kohtuvälise menetleja väärteotoimikus lk. 51, nr. 4 lk. 52 ja nr. 5 lk 53). Väärteomaterjalide hulgas on küll sündmuskoha vaatlusprotokoll (koos liiklusõnnetuse aktiga), kuid see on tehtud 01.märtsil 2010.a ja koostatud osalejate sõnade kohaselt. Kuna A.Š oma süüd ei ole algusest peale tunnistanud, siis järelikult VMs õnade kohaselt. Nimetatud dokumendist ei nähtu, et 17.02.2011.a. õhtul oleks olnud kohas, kus seisis V.M sõiduk, sõidutee ebatasane. Ei ole tõendatud jääst või lumest tingitud kõrgenduste või konarluste olemasolu, mis võisid tõsta Ford Mondeo parempoolset esiosa. On märgitud üksnes, et tee oli libe ja jäätunud kattega. Seega on ekspertiisiaktis öeldu teetingimuste erinevuste kohta üksnes oletus. Kuna Renault Kangoo avarii ajal seisis, ei olnud sõidukis ka inimesi ning ei ole tõendeid selle kohta, et auto oleks millegi muuga koormatud, mis vajutanuks ta 10 cm allapoole. Ka eksperdiarvamus Renault 3 Kangoo vigastuste tekkimise kohta kontakteerumise käigus Ford Mondeo´ga reg. märgiga XXX ei ole antud kategoorilises, vaid oletuslikus vormis, kasutades sõnaühendit „võisid tekkida“. Tulenevalt sellest, et ei ole teada, millal sai tunnistajale S.P teatavaks sõiduki number, mida ta on ülekuulamisprotokollis omistanud avarii teinud sõidukile, et eksperdiarvamus on oletuslik, et ei ühildu omavahel sõidukite vigastuste ja neid vigastusi väidetavalt tekitanud sõidukite osade kõrgused ja ei ole tõendatud, et teeolud mõjutasid neid erinevusi, ei ole ka vastuvaidlematult tõendatud, et Renault Kangoo reg. märgiga XXX vigastused 17.02.2011.a. tekitas sõiduk Ford Mondeo reg. märgiga XXX. Kahtlust süvendab kohtus ka tunnistaja VK väidetu, kes kinnitas menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et väidetava avarii ajal viibis A.Š hoopiski Maardus, remontides tema autot. Kohtuväline menetleja palus jätta VK ütlused tähelepanuta, kuna seda tunnistajat kohtuvälises menetluses ei olnud mainitud ja kutsuti alles kohtusse ütlusi andma. Asjaolu, et kohtus taotletakse üle kuulata isikuid, keda kohtuvälises menetluses ei ole üle kuulatud, ei anna iseenesest kohtule põhjust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. A.Š põhjendas, miks V.K alles kohtus taotleti üle kuulata. Kui politsei ta välja kutsus ja üle kuulas, siis ta ei mäletanud, mida ta tegi või kus oli 17.veebruari õhtul, kuid hiljem, kui V.K kuulis, et A.Št süüdistatakse 17.02.2011.a. avarii põhjustamises, tuletas V.K talle meelde, et just tol kuupäeval õhtusel ajal oli A.Š Maardus tema auto pidurikettaid lihvimas. Tunnistaja V.K põhjendas kohtus, miks talle see kuupäev meelde on jäänud. Seega ei ole kohtul alust arvata, et V.K annab valeütlusi ning tema ütluste kohaselt ei saanud A.Š ega ka tema auto avariid põhjustada. A.Š poolt tema kasutatava autoga avarii põhjustamise lükkavad ümber ka tunnistaja V.J poolt antud juhi kirjeldus. Nimelt on tunnistaja öelnud, et avarii põhjustanud autost väljunud juht oli tugeva kehaehitusega. A.Š on aga väga lühikest kasvu ja kõhna kehaehitusega meesterahvas. Ta ütles oma kasvuks 154-155 cm ja kaaluks 54 kg (kohus veendus selles ka ise, nähes menetlusalust isikut kohtuistungil). Kohtuväline menetleja leidis, et tunnistaja võis pidada sulejopet kandvat inimest tugeva kehaehitusega inimeseks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Esiteks on see kohtuvälise menetleja oletus. Teiseks, kuigi A.Š sõnul kandis ta talvel sulejopet, ei muuda sulejope ometi kõhna inimest niivõrd, et tema kohta saaks öelda „tugeva kehaehitusega“. Kohtuvälise menetleja esindaja loogika järgi peaksid kõik kõhnad sulejopet kandvad inimesed talvel tunduma „tugeva kehaehitusega“ inimestena, mis on kohtu arvates absurdne. Kõige eelöeldu alusel tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudis kohus järeldusele, et A.Š ei ole toime pannud temale omistatud väärtegusid ja kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ning väärteomenetlus A.Š suhtes lõpetamisele. Kohus juhindub VTMS § 132 p.
2. Kohtunik 4