järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arle Vahtra
järgi ning karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära (päevamäära suurus 6.95 €) s.o. 1737.50 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend seitse) eurot ja 50 senti.
1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista rahaline karistus, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kolm rahalise karistuse päevamäära, 247 päevamäära s.o. 1716.65 (üks tuhat seitsesada kuusteist) eurot ja 65 senti.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, ühes kuus kuulub tasumisele 171.67 eurot kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100064939 ning selgitus „Arle Vahtra 1 – 11 – 12260, rahaline karistus“.
lg 1 p 1 alusel võtta Arle Vahtralt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. LS § 127 alusel on Arle Vahtra kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Arle Vahtra suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Arle Vahtralt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 417.03 eurot - toimikust koopiate tegemise kulu – 0.45 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Arle Vahtra 1 – 11 – 12260, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Arle Vahtrat süüdistatakse selles, et tema juhtis 01.10.2011.2011. a. kella 00.15 ajal Harjumaal Padise vallas Paldiski-Padise mnt 18. kilomeetril, mootorsõidukit Audi Q7 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,96 mg/l ± 0,09 mg/l (lõplik tulemus 0,87 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus Arle Vahtra liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Arle Vahtra pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.
2 Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Arle Vahtra karistamist rahalise karistusega 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära suuruses summas (arvestades päevamäära suuruseks 6,95 eurot), so 1737,5 (tuhat seitsesada kolmkümmend seitse koma viis) eurot.
1 päev karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära, mõistes Arle Vahtra´le lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus 247 päevamäära, s.o. 1716,65 eurot.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse kandmine ositi 10 (kümne) kuu jooksul mitte vähem kui 171,67 eurot kuus pärast kohtuotsust. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel võtta Arle Vahtra´lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Arle Vahtra nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Arle Vahtra selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Arle Vahtra on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Arle Vahtra temale esitatud süüdistuses
Taotletud karistus vastab Arle Vahtra süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Arle Vahtral esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Arle Vahtralt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.