31

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 11.10.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-5125 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Gennadi FARAFONOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Gennadi FARAFONOV sünd. 25.01.1989, isikukood 38901254251, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 05.11.2008 ja lõpp 29.01.2014 Jätta Gennadi FARAFONOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai RÕŽOVI taotlus, määrata tema poolt Gennadi FARAFONOVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti (s.h. kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine 15,98 eurot, kohtulikus menetluses osalemine 15,98 eurot, käibemaks 6,39 eurot). Välja mõista Gennadi FARAFONOVILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Nikolai RÕŽOV) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 35 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 16.06.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Gennadi Farafonovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Gennadi Farafonov on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 14.05.2009 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2; §121 ja §263 p.1, 4 järgi ning karistatud KarS §63 lg.2, §64 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 5 aastat 2 kuud 24 päeva alates 05.11.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks. Kinnipeetav õpib kutseharidussüsteemis puidupingitöölise erialal, hoiab suhteid lähedastega, tunnustab perekonnaväärtusi, osales sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening ning suitsetamisest loobumise ja toiduvalmistamise algkursustel. Vangistuses toetavad kinnipeetavat majanduslikult tuttavad ja ema. Tasumata rahalisi nõudeid on kinnipeetaval 1628,68 eurot, vabanemisfondis on 150 eurot. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad ema, kasuisa ja 2 venda, kellega suhted on head. Kinnipeetava tutvusringkonda kuulusid enne vangistust kriminaalkorras karistatud isikud juba siis, kui ta oli 13-aastane. Riskivale ja hoolimatule elustiilile viitavad sõltuvusainete tarvitamine, mittehoolimine tegude tagajärgedest ning enda ja teiste elu ohtu seadmine. Alkoholijoobes võib kinnipeetav käituda agressiivselt, narkootikume hakkas tarvitama 17-aastaselt. Kinnipeetava sotsiaalsed oskused on oma vanusele vastavad, ta võib kaotada enesevalitsuse ja muutuda agressiivseks ning ei lahenda oma probleeme sihipäraselt. Ohustatud on ühiskond tervikuna, eriti isikud, kelle käitumine ei meeldi kinnipeetavale või kinnipeetav leiab, et tema või tema lähedaste julgeolek on ohus. Oht seisneb füüsilise ja tervisliku kahju tekitamises, oht on kõige tõenäolisem alkoholijoobes. Uue mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25% ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 45%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava käitumine ei ole muutunud korduvate vanglakaristuste jooksul, mis näitab, et ta ei ole aru saanud talle mõistetud karistuste tõsidusest ning ei ole teinud oma käitumises vastavaid korrektuure. Kinnipeetava elustiil on riskeeriv ja hoolimatu. Kinnipeetava lähikonda kuuluvad ema, kasuisa ja kaks venda. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt hakkas kinnipeetav taas suhtlema halva mõjuga sõpradega, kinnipeetava tutvusringkonda kuulub ka kriminaalkorras karistatud isikuid. Kinnipeetav soovib vabanemise korral asuda elama xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema koos kasuisaga. Korter vastab küll elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise nõuetele, kuid on ülerahvastatud ja väike, tegemist on üürikorteriga. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda tööle xxx abitöölisena. Kinnipeetava ema on nõus poega ennetähtaegsel vabanemisel materiaalselt toetama. Kinnipeetava puhul on suureks riskiks uimastite taaskasutama hakkamine. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav Gennadi Farafonov taotles maakohtu istungil taotles enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ning seletas, et ta on lõpetanud vanglas puidupingitöölise eriala, on vestelnud sotsiaaltöötajaga ja tema suhted lähedastega on head. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei nõustunud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov aluseid taotluse rahuldamiseks. leidis maakohtu istungil, et on küllaldaselt Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistusest kannab teist korda. Pärnu Maakohtu 18.03.2008 otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati vangistusega 2 aastat 2 kuud 24 päeva tingimisi katseajaga 3 aastat. Vastavalt Pärnu Maakohtu 06.11.2008 vahistamismäärusele pani ta uued kuriteod toime juba 04.11.2008, seega 7 kuud peale süüdimõistmist ja kehtival katseajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg, käesoleval juhul kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 29.01.
2. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et seekord suudab kinnipeetav katseaja läbida seadusekohaselt ja kõiki nõudeid täites ning ei pane lühikese aja jooksul toime uut kuritegu. Maakohus on ka arvamusel, et isegi elektroonilise valve kohaldamisega seotud piirangud ei ole antud kinnipeetava puhul piisavad, tagamaks seaduskuuleka käitumise ning takistamaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust muuhulgas KarS §184 lg.2 p.2 järgi. Tegemist on I astme raske narkokuriteoga, mis ohustab paljude isikute elu ja tervist. Maakohus ei pea võimalikuks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetavat vangistusest ajal, mil kanda on vangistust veel üle 2 aasta. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama üürikorterisse, kus käesoleval ajal elavad tema ema ja kasuisa. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et korter vastab küll elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamise tingimustele ja vastavad kirjalikud nõusolekud on olemas, kuid tegemist on 9 m2-se korteriga, mis 3 on ülerahvastatud. Maakohus leiab, et sellisele elamispinnale tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. Kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 8 distsiplinaarkaristust, neist kehtivad käesoleval ajal kaks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. See omakorda annab alust eeldada, et kinnipeetav ei suuda ka ennetähtaegse vabastamise korral kuni katseaja lõpuni reegleid järgida. Viru vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 45%. Maakohus peab seda protsenti kõrgeks ja leiab, et seega on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt jätkuvalt kõrge. Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžov, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,35 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et see kuulub riigituludesse väljamõistmisele kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.11.
4. kohtumäärusega RESOLUTSIOON
5. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
6. oktoobri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Gennadi Farafonovi ja tema kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõžovi määruskaebused rahuldamata.
7. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 38,35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) vandeadvokaat Nikolai Rõžovile tema poolt Gennadi Farafonovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Gennadi Farafonovilt menetluskulud, so kaitsja tasu vandeadvokaat Nikolai Rõžovi poolt osutatud õigusabi eest 38,35 eurot riigituludesse. 4
9. Gennadi Farafonovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
10. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Gennadi Farafonov 1-09-5125 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 02.12.2011 Nooremreferent Liivi Õun 5