10

(3)kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 kohaselt kaheksateist

(18)kuulise katseajaga, elukoht xxxxx maakond xxxxxx xxxxxxx x xx Kaitsja vandeadvokaat Veljo Viilol Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Meelis Kaljula kuriteos KarS § 169 järgi ja karistada teda vangistusega viis

(5)kuud. KarS § 74 lg. 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui Meelis Kaljula kahe

(2)aastase katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu, täidab § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid ja KarS § 75 lg. 2 p.1 alusel pandud lisakohustuse. Meelis Kaljula on katseajal kohustatud elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. Kehtestada KarS § 75 lg. 2 p.1 alusel Meelis Kaljula lisakohustuseks tasuda katseajal kannatanule elatise võla katteks 55 eurot kuus s.o. hüvitada võlg kaheksateist kuu jooksul. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Veljo Viiloli tasuks kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumise ja tasuks kohtuistungile sõiduks kulunud aja eest 260.78 eurot. (summa sisaldab käbemaksu) ja sõidukulu hüvituseks 17.47 eurot. (summa sisaldab käibemaksu). Välja mõista Meelis Kaljulalt riigi tuludesse 230.11 eurot määratud kaitsja tasu hüvituseks. Ülejäänud osas s.o. 48.14 euro ulatuses jätta kaitsja tasu ja kulude hüvitus riigi kanda. Välja mõista Meelis Kaljulalt riigi tuludesse 208.52 eurot sundraha. Ülejäänud osas vabastada Meelis Kaljula sundraha tasumisest. Kaitsja tasu ja sundraha tasumine määrata ositi kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest so. sundraha 20.85 eurot kuus ja kaitsja tasu 23 eurot kuus. Summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-11-

1. Esimese makse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu Meelis Kaljulat süüdistatakse selles, et ta olles kohustatud Pärnu Maakohtu 30.juuni 2008.a. otsuse alusel tasuma BH kasuks kuus 2175 krooni elatist XX.XXXXXXXXXX XXXX.a. sündinud poeg MH ülalpidamiseks, on alates 2010.aasta novembrikuust hoidunud elatise tasumisest kuritahtlikult kõrvale – kuni
3. aasta veebruarikuuni omas küll kindla töökoha ja sissetuleku, kuid jättis elatise tasumata ja alates
4. aasta veebruarikuust ei ole asunud alalisele tööle.
5. juuniks 2011.a. oli võlg 2161.83 eurot. Meelis Kaljula tegu on kvalifitseeritud lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena s.o KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht Kaitsja ei esita süüdistusele sisulisi vastuväiteid. M.Kaljula võtab omaks, et ta ei ole maksnud süüdistuses märgitud perioodil kannatanule elatist, kuid mittemaksmine ei olnud kuritahtlik. Elatis jäi maksmata seepärast, et tuli tasuda teisi võlgu. Alates 2010.aasta oktoobrikuust oli tal küll sissetulek, aga sellest ei saanud elatist maksta. Alates
6. aasta veebruarist ei olnud enam töökohta ega kindlat sissetulekut. Alates 05.septembrist k.a. on ta saanud Soome alalisele tööle ja alustab uuesti elatise maksmisega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud kuriteo tunnused on M.Kaljula tegevuses tõendatud, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 30.juunil 2008 .a. on kohus M.Kaljulalt elatise välja mõistnud ja kannatanu omab õiguse nõuda otsuse täitmist. Kannatanu ütlustest nähtub, et viimati tasus M.Kaljula elatist
7. aasta oktoobrikuus. Kõik tasumised on toimunud ilma kohtutäituri vahenduseta. Kannatanu on pöördunud küll kohtutäituri poole. Elatise laekumise korral arvestab täitur kannatanu teate alusel võlga vähemaks. Kannatanu on pöördunud pärast 2010.a. oktoobrikuud M.Kaljula poole ja viimane on lubanud võla tasuda, kuid ei teinud seda ja hiljem ei võtnud enam telefoni vastu. Aastavahetusel teatas M.Kaljula, et ta oli endale ostnud kalli sülearvuti.
8. ja 29.septembril k.a. on kannatanu saanud kolme maksega kokku 1541 eurot. Peale kannatanu ütluste tõendab elatise mittemaksmise kuritahtlikkust Maksu- ja Tolliameti andmebaasi väljatrükk (t.l. 13), mille kohaselt sai M.Kaljula 2010.a. novembris brutotöötasu 40 944 krooni, detsembris 11584 krooni, 2011.a. jaanuaris 961.42 eurot ja veebruaris 1076.03 eurot. M.Kaljula ei ole nendest laekumistest teinud kanatanule ühtegi makset. Kui M.Kaljulal ka oli pärast 2010.a. oktoobrikuud tasuda muid olulisi võlgu, siis ei välista see kuidagi elatise tasumise kohustust ja oleks tulnud tasuda elatist endale jõukohases summas. Kohtu jaoks ei ole usaldusväärsed süüdistatava väited, et tal puudus alates 2011.a. veebruarist igasugune sissetulek, mis ei võimaldanud vähemaski summas elatist tasuda. Karitust raskendavaid asjaolusid M.Kaljula käitumises ei ole. Kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda elatise võla osaline hüvitamine kohtuistungi ajaks. Kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Arutatava kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus ja vangistus. Kohus leiab, et karistus peab süüdistatavat edaspidiseks distsiplineerima ja vastama eelkõige kannatanu huvidele. Rahaline karistus ei vastaks ilmselgelt kannatanu huvidele, kuna see suurendaks veelgi M.Kaljula rahalisi kohustusi ja raskendaks nii igakuise elatise kui ka varasema võla tasumist. Seepärast peab kohus vajalikuks mõista karistuseks vangistuse, mille määr peab olema varem mõistetust kõrgem. Vangistuse reaalne kandmine võtaks süüdistavalt määramata ajaks üldse võimaluse elatist tasuda, sest pärast karistuse kandmiselt vabanemist võib ta pikema aja vältel mitte leida kindlat tööd ja piisavat sissetulekut. Seepärast on ainsaks lahenduseks elatise tasumise kohustuse tagamiseks M.Kaljula veelkordne vabastamine vangistuse kandmisest vastavalt KarS § 74 lg. 1 ja 75 lg. 1 sätetele, kuigi ta on varem sama kuriteo eest selliselt karistatud. Süüdistatava kaitsjana osales kohtuistungil prokuröri poolt määratuna vandeadvokaat Veljo Viilol, kes on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks süüdistatava kaitse eest summas 230.11 eurot ja sõidukulu hüvituse kinnitamiseks summas 17.47 eurot. (summad sisaldavad käibemaksu) Taotlus kuulub rahuldamisele. Kohtuistung toimus alates kella 15.00 kuni 16.50 ja ettevalmistuseks on kaitsja kulutanud taotluse kohaselt kaks tundi. Eesti Advokatuuri juhatuse 15.detsembri 2009.a., 09.veebruari ja
9. juuni 2010.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p. 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Sama otsuse p. 47.2 kohaselt makstakse advokaadi põhjendatud taotlusel tema poolt riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest tasu 25.56 eurot, kui riigi õigusabi osutamise koht asub 50 kuni 100 km kaugusel riigi õigusabi osutamise advokaadibüroost, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab. Advokaadibüroo asub Raplast 54 kilomeetri kaugusel Tallinnas. Sama korra p. 54 kohaselt hüvitatakse sõiduauto kasutamisel 0.13 eurot kilomeetri kohta. Seega kujuneb kaitsja töötasuks koos käibemaksuga kokku 272.28 eurot ja sõidukulu hüvituseks 54.29 eurot. Kannatanu huvides peab kohus vajalikuks vabastada M.Kaljula ka osaliselt menetluskulude tasumisest riigi tuludesse. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt tuleb menetluskulude määramisel arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. M.Kaljula sai alalise töökoha 2011.a. septembrikuus ja tal tuleb elatise võla ja igakuise jooksva elatise kõrval hüvitada ka riigile menetluskulud, milledeks on sundraha 417.03 eurot ja määratud kaitsja tasu ning sõiduga seotud kulu hüvitus kokku 278.25 eurot. Lisaks tuleb kanda enda igapäevaseks eluks vajalikud kulud, millised seoses teises riigis töötamisega võivad olla tavapärastest kõrgemad. Menetluskulude hüvitamine võib antud juhul takistada elatise ka tasumist. Neil põhjustel peab kohus vajalikuks vabastada M.Kaljula pooles ulatuses sundraha tasumisest ja kaitsja sõiduga seotud kulude hüvitamisest s.o. tasu kohtuistungile sõiduks kulunud aja eest 30,67 eurot ja sõidukulu hüvitus 17.47 eurot. Süüdistatava kanda jäetavate menetluskulude hüvitamise peab kohus vajalikuks määrata KrMS § 180 lg. 3 kohaselt ositi. Indrek Saar Kohtunik