järgi kokkuleppemenetluses Riita Serikova Süüdistatav J J, elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, EV kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, xxxxxxxx xxxxxxxxx xx.x xxxxxx xxxxxxx, kriminaalkorras karistamata Kaitsja Vandeadvokaat Mall Saar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 311, 313 kohus otsustas: süüdi tunnistada J. J.
järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
J. karistusest ja allutada käitumiskontrollile tähtajaga üks aasta. Kohustada J. J. käitumiskontrolli ajal järgima
elama oma alalises elukohas aadressil xxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxx xxxx ;
J. osalema kriminaalhooldusosakonna ametniku pakutavas sotsiaalabiprogrammis. Määrata J. J. ühe aastase käitumiskontrolli ajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J. J. riigituludesse 208 (kakssada kaheksa ) eurot ja 52 senti sundraha. Määrata, et sundraha kuulub tasumisele ositi kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbankis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus .“ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus 1-11-13749 , J. J. , sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: kriminaalasja juurde lisatud lõhutud prillid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu, kui apellatsiooniõiguse kasutamise soovist on teatatud Võru kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni seoses väidetava Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Seega pani J. J. teise inimeste kehalise väärkohtlemisega – M. R. kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning tema tervise kahjustamisega toime
Kokkuleppe kohaselt
J. karistuseks neli kuud vangistust.
J. karistusest ja allutada käitumiskontrollile tähtajaga üks aasta. Anda J. J. käitumiskontrolli ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
J. katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle
lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja J. J. isikut, taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele süüdistatavaga kohtult määrata talle
lg 2 p 8 alusel kohustuse: osaleda kriminaalhooldusosakonna ametniku pakutavas sotsiaalabi- programmis. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai J. J. kokkuleppest ja selle sõlmimise tagajärgedest aru ning väljendas oma tõelist tahet. Kohtuistungil jäid süüdistatav ja prokurör sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega , nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, prokuröri poolt nõutava karistuse liigi ja määraga ning leiab, et J. J. tuleb süüdi tunnistada
MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel kuuluksid J. J. sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud – määratud kaitsjale vandeadvokaat Mall Saarele makstav tasu, mis nähtuvalt uurija ja prokuröri määrustest ( tl 33-34,55) on kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi eest 95,85 eurot, kaitsja taotlusest nähtuvalt õigusabi osutamise eest kohtuistungil 19,18 eurot, kokku 115,03 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. J. J. pani toime teise astme kuriteo, mille puhul väljamõistetava sundraha suurus on 1,5 palga alammäära s.o. 417,03 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Et menetluskulude hüvitamine käib alaealisel xxxxxxxx xxxxxxxxx xx.xxxxxx õpilasel J. J. , kellel puudub iseseisev sissetulek, ilmselgelt üle jõu , kusjuures tema ema, kelle palk on alampalga määra lähedane, ülalpidamisel on veel üks alaealine laps,jätab kohus osa menetluskulusid – määratud kaitsjale makstava tasu ja poole sundraha riigi kanda ning määrab, et pool sundraha kuulub tasumisele ositi, igakuuliste maksetena kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kersti Vosman Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.