64

(4)Kinnipidamisasutusest Valeri Ramjalg´i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab ühte distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning käesoleval ajal osaleb Agressiivsuse asendamise treeningus. Vabanemisel asub elama eramajja xxx. Käesoleval ajal elavad antud elukohas kinnipeetava elukaaslane ja laps. Maja omanik on kinnipeetava elukaaslase isa. Vabanemisel asub tööle xxx varustajakonsultandina. Tegemist on elukaaslase perele kuuluva ehitusfirmaga, kus töötas ametlikult ka enne vangistust. Isik on lõpetanud 10.klassi ja kaablijootja eriala. Isik kasutab psüühilist agressiivsust oma tahte saavutamiseks (ähvardades vägivallaga, on kasutanud ka füüsilist vägivalda). Kuigi riskivalemi tulemused on madalad kuritegude sooritamise tõenäosuse osas, võib tagajärjeks olla ulatusliku kahju tekitamine ühiskonnale, mida organiseeritud (etteplaneeritud, grupis) kuritegevus endaga kaasa toob, siis vangla ei toeta V.Ramjalg´i vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla leiab, et antud kinnipeetava puhul ei ole vangistuses oldud aeg olnud piisav, et ta oleks ümber hinnanud oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Valeri Ramjalg´il vabanemisel kindel elukoht elukaaslase isale kuuluvas eramajas aadressil xxx. Hetkel elavad antud majas kinnipeetava elukaaslane ja tütar. Töökoha garanteerib kinnipeetavale xxx varustaja-konsultandina, mille juhataja liige on R. I.. Tegemist on kinnipeetava elukaaslase perele kuuluva ehitusfirmaga. V.Ramjalg on seal varem ka töötanud. V.Ramjalg´i käitumist vabaduses võivad mõjutada: varasem kriminaalkorras karistatus, sealhulgas omavoli, ähvardamise, avaliku korra raske rikkumise ja tunnistaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Viimane kuritegu on toime pandud kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all viibides. Kinnipeetava käitumist vabaduses võib mõjutada kuritegelik suhtlusringkond ja sõltuvusainete tarvitamine. Valeri Ramjalg taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu selgitas, et ta keeldus tööst vanglas põhjusel, et ta viibib osakonnas, kus kannatvad karistust ka eluaegsed vangid. Ta kartis oma elu ja tervise pärast, sest koristaja töö ei ole seal au sees. Samuti ta on xxx Soovib elada edasi seadusekuulekat. Varasem mõni kuu ruurune vangistus teda ei mõjutanud teda piisavalt, sest täiskasvanu inimesele ei ole lühiasjaline vangistus alati hästi tunnetav. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Esitatud on kirjalik taotlus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks koos põhjendustega. Isikule määratud distsiplinaarkaristus on halduskohtus vaidlustatud. Prokurör palus arvestada kriminaalmenetluses osalenud prokuröri arvamusega, et süüdimõistetu on kriminaalmenetluse läbiviimisel on kaasa aidanud ja tänu sellele oli kriminaalasi lahendatud kokkuleppemenetluses. Süüdimõistetu vabastamine enne tähtaega on põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Valeri Ramjalg tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Prokuröri seisukohasse puutuvalt märgib kohus, et V Ramjalg poolt kriminaalmenetlusele kaasaaitamine näitab seda, et isik on siiralt kahetsenud toimepandust ja mitte ainult sõnades vaid 2

(4)ka tegudega. Kohus tuletab meelde, et karistust kergendav asjaolu- puhtsüdamlik kahesus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine on KarS § 57 p 3 karistust kergendav asjaolu, mis oligi juba arvestatud karistuse mõistmisel. Kohus rõhutab, et ettetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtub kohus KarS § 76 lg sätestatust, mille kohaselt on esimesel kohal just kuriteo toimepanemise asjaolusid, järgneb süüdimõistetu isik, varasem elukäik ja tema käitumine vanglas, elutingimused ja tagajärjed, mis võivad eksisteerida isiku vabastamisel. Kriminaalmenetluse läbiviimisele kaasaaitamine võib olla süüdimõistetu isikut iseloomustavaks asjaoluks, kuid ei saa olla iseseisvaks asjaoluks, mille alusel oleks isikule garanteeritud ennetähtaegne vabastamine. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud avaliku korra raske rikkumise (toimepandud vägivalla ja grupi poolt), ähvardamise, omavoli ja tunnistaja suhtes vägivalla toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud I astme suureulatusliku rahapesualase kuriteo toimepanemise eest. Harju Maakohtu 20.12.2010 kohtuotsusest on näha, et kuriteoga oli seotud hulk isikuid, kuritegu oli läbimõeldud ja jaotatud tööülesannetega. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Valeri Ramjalg´i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning tõsiseid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning on küsitav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus nimelt tööst keeldumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus arvestab kaitsja toodud andmetega, et karistus on vaidlustatud halduskohtus ega võtta käesoleval ajal karistuse kehtivust arvesse. Samal ajal, arvestab kohus süüdimõistetu enda antud selgitusega, mille kohaselt ta ei saaolla koristaja osakonnas, kus viibivad ka eluaegsed vangid, sest kardab oma tervise ja elu pärast. Kohtule on tyedada, et vangide subkultuuris kehtib peegel, et koristaja töö on vangile häviväärne. Inimlikus mõttes saab kohus süüdimõistetu olukorrast aru. Samas peab kohus tõdema, et tegelikult on süüdimõistetu aktsepteerinud kriminaalkorras karistatud isikute subkultuuri, allub sellele ega leidnud enda sees piisavalt julgust selle vastu seista. See tegelikult näitabki, et positiivsed hoiakud ei ole süüdimõistetu ellu veel piisavalt juurdunud ja teatud olukorras võib süüdimõistetu hakata alluma varem kriminaalkorras karistatud isikute diktaadile, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja käesoleval ajal osaleb Agressiivsuse asendamise treeningus. Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid ID-kaart kehtivusega 07.06.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama elukaaslase isale kuuluvasse eramajja xxx. Käesoleval hetkel elavad antud majas kinnipeetava elukaaslane ja tütar. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava elukaaslane M.-A. I. ja maja omanik R. I. on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 36, 36 pöördel). Kriminaalhooldaja teatel elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral garanteerib kinnipeetavale töö xxx varustaja-konsultandina. Tegemist on kinnipeetava elukaaslase perele kuuluva ehitusfirmaga. Kinnipeetava perekond on valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Arvestades Valeri Ramjalg´i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad vägivallaga seotud süüteod, viimane raske I astme rahapesualane süütegu) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (viimane raske kuritegu katseajal), on kohus seisukohal, 3

(4)et Valeri Ramjalg´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, katseajal pani toime uue raske kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Valeri Ramjalg´ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, kindel elukoht ja isegi alaealine laps ja eelmise kuriteo toimepanemise ajal töökoht xxx, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Kohus arvestab ka süüdimõistetu terviseseisundit – xxx ja märgib, et isegi töövõimekaotud ei takistanud isikule esimese arstme kuriteo toimepanemist. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Ta on vangistuses viibinud alates 27.10.2009 ja karistusaja lõpp on 27.07.2013. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta 7 kuu , mis on pikk aeg. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Valeri Ramjalg´i temale Harju Maakohtu 20.12.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4