Toimik nr 1-09-7001 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-7001 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Aleksandr Korosteljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 09.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Aleksandr Korosteljov, isikukood: 38610142254, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksandr Korosteljov talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Korosteljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Korosteljov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1, § 22 lg 2- § 185 lg 2 p 2,3, § 22 lg 2,3- § 392 lg 2 p 2 järgi kohaldades KarS § 64 lg 1 sätteid mõisteti karistuseks 5 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 26.11.2008 kuni 28.06.2009, s.o 7 kuud 3 päeva ning ärakandmisele kuulus lõplikult 4 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 29.06.2009 ja lõpp 25.05.2014. Lisaks on Aleksandr Korosteljov süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.10.2011 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kohaldades KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 sätteid mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 27 päeva. Karistuse kandmise algus 29.06.2009. 1
(4)Aleksandr Korosteljov andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 50). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.08.
- Kinnipidamisasutusest Aleksandr Korosteljovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige hetk. Alates 01.09.2010 omandab isik keevitaja eriala. Lisaks osaleb kinnipeetav kunstiringis ja usulises tegevuses. Vabanemisjärgselt asub elama aadressile xxx ühetoalisesse korterisse, kus elas ka enne vangistust koos abikaasa ja lastega. Nimetatud korter kuulub kinnipeetavale. Kinnipeetav omandas Narva Kutseõppekeskuses autoremondilukksepa eriala. Vabaduses on ametlikult töötanud müüjana alkoholikaupluses xxx ja elektrikuna xxx´is. Viimane töökoht enne vangistust oli xxx, kus töötas lukksepana. Vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht xxx autojuhina. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks isiklik töötasu. Antud kuritegu on toime pandud seetõttu, et isik soovis eluolu parandamiseks kiireid tulemusi. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama aadressile xxx ühetoalisesse korterisse koos oma perega. Üldised elutingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. Kinnipeetavale garanteerib töökoha xxx. Kinnipeetava sugulased on nõus vajaduse korral osutama A.Korosteljovile materiaalset toetust. Vabaduses võivad Aleksandr Korosteljovi käitumist mõjutada asjaolud: A.Korosteljovi kuritegu oli suunatud rahvatervise vastu, mis võib veelgi negatiivselt mõjutada tema käitumisele pärast vabanemist (ohtlik ühiskonnale). Aleksandr Korosteljov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör vastuväidet süüdimõistetu vabastamisele esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab, et Aleksandr Korosteljov tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Viru Maakohtu 29.06.2009 kohtuotsusest on näha, et käideldud narkootilise aine kogused on väga suured 2463,8 gr (kuivatatult) amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhast amfetamiini 428 grammi), klorofenüülpiperasiini kaheksa tabletti kogukaaluga 2,56 grammi ja 0,73 grammi hašišit. Samas kallutas A.Korosteljov alaealist narkootilise aine 816,8 grammi amfetamiini sisaldava pulbri, milest puhast amfetamiini 137,9 grammi toimetamist üle Euroopa Ühenduse tollipiiri ja EV riigipiiri Vene Föderatsiooni territooriumile. Kuritegevuse ajavahemikuks oli jaanuar 2008 kuni november
- Viru Maakohtu 20.10.2011 kohtuotsusest nähtub, et grupis käideldi narkootilist ainet 282,3 grammi s.o 1009 tk MDMA-d sisaldavaid tablette, kuritegevus piirdus ühe päevaga 02.09.
- Viimati 2
(4)nimetatud otsus näitab, et tegemist ei olnud jaanuaris 2008 toimepandud üksikepisoodiga vaid isikul olid sügavamad seosed narkokäitlemisega. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Aleksandr Korosteljovi on 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Karistus on määratud kambris kahe madratsi omamise eest. Kohus nõustub, et tegemist ei ole tõsise rikkumisega. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige hetk. Alates 01.09.2010 omandab isik keevitaja eriala. Lisaks osaleb kinnipeetav kunstiringis ja usulises tegevuses. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 19.05.
- Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx, ühetoalisesse korterisse, kus elas ka enne vangistust koos abikaasa ja lastega. Nimetatud korter kuulub kinnipeetavale. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava abikaasa xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andis selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 54, kohtu toimik lk 13). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 54 pöördel) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht xxx poolt autojuhi ametikohale (kohtu toimik lk 21). Kinnipeetava sugulased on vajaduse korral nõus osutama Aleksandr Korosteljovile materiaalset tuge. Arvestades Aleksandr Korosteljovi poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (narkoaine käitlemine, viimane kuritegu isikute grupi poolt, käideldud narkoainete kogused on muljetavaldavad), on kohus seisukohal, et Aleksandr Korosteljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus, samuti kindel elukoht ja töökoht kuid see ei takistanud Aleksandr Korosteljovil esimese astme kuritegu toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Samas raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul töökoht xxx, lukksepp, (kahtlustavana kinnipidamise protokoll, isiklik toimik lk 1-2). See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Ta on esimest korda vangistuses viibinud tegelikult alates 26.11.2008 ja karistusaja lõpp on 25.05.
- Karistusaja lõpuni on veel üle 2,5 aasta, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ei saa jätta tähelepanuta, et antud juhul on tegemist raskes grupilises narkokuriteos osalemisega, mis eeldab grupi liikmete sügavamat pühendumist kuritegelikule elule ja sidepidamist. Sellest lähtuvalt leiab kohtunik, et süüdimõistetu puhul on uue kuriteo toimepanemise risk on üsna suur. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Korosteljov temale Viru Maakohtu 20.10.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. 3
(4)Viru Vangla esitas 08.11.2011 kohtule teatise, et täpsustatud andmetel peaks isikul avanema elektroonilise järelevalvega ennetähtaegse vabanemise võimalus alles 13.12.
- Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et varem väljaarvutatud tähtaeg elektroonilise järelevalvega vabanemiesks on õige – 25.08.
- Ka peale 20.10.2011 kohtuotsuse jõustumist on isiku liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 27 päeva vangistust, ehk viimase kohtuotsusega mõistetud karistus on loetud kaetuks raskeima varasema karistusega. Varasema karistuse hulka tuleb aga igal juhul arvestada eelvangistuses viibitud aega, seega isiku tegelik vangistuse aeg 5 aastat 6 kuud alates 26.11.2008 ( vt 29.06.2009 kohtuotsus). Karistusajast poole ärakandmine ( 2 aastat 9 kuud) saabubki 25.08.
- Seega, 20.10.2011 kohtuotsuse tegemine ei raskenda ega tohi raskendada isiku olukorda tähtaegade väljaarvutamisel, kuna faktliline karistusaeg ei ole muutunud. Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)