Obsah (6)

§ 306§ 181§ 61§ 7§ 309§ 310

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.oktoober 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-4783 (08240101998) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Koh

§ 306; 309 lg 2; 310 lg 2,3; 311; 312; 314; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus O T S U S T A S: PETR KONDRATENKO Kar

S § 216 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista süüdistatava kuriteost osavõtu tõendamatuse tõttu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada Petr Kondratenko suhtes kohtuotsuse jõustumisel. 2 Jätta kannatanu Eesti Energia AS tsiviilhagi summas 15734,62 krooni ehk 1005,62 eurot läbi vaatamata. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk taotlus ja määrata tema poolt Petr Kondratenko osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 412,28 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 343,51 eurot, käibemaks 68,71 eurot). Menetluskulud: 412,28 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 14 eurot tunnistaja sõidukulud, 0,45 eurot toimiku paljundamise eestjätta riigi kanda

§ 181alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 11.10.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 04.10.2011 vahetult peale lõpposa väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 20.10.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus Petr Kondratenko on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema talle kuuluval D.i kinnistul N. külas L. vallas Ida-Virumaal, omades lepingujärgset elektriühendust, lülitus täpselt tuvastamata ajal ebaseaduslikult elektrivõrku, mille 29.01.2008.a kella 13.10 ajal D.i kinnistul avastas Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk elektrik S. G.. Ebaseaduslik elektrivõrku lülitumine seisnes selles, et lisaks elektriarvestit (mõõteseadet) läbivale elektrijuhtmele oli elektrivõrku lülitatud lisajuhe mõõtudega 2x 1,5 mm/2, mis läks elektriarvestist (mõõteseadmest) mööda. Lisajuhe oli ühendatud posti küljes oleva elektrienergia tarbimisliiniga, tuli mastist alla, läks elektriarvestist mööda maa sisse suunaga Petr Kondratenkole kuuluva maja suunas. Lisajuhe oli pinge all ja seda läbis tarbimine koormusega 19,8 A, mis tähendab, et toimus elektrienergia ebaseaduslik kasutamine võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Asjaolud, et enne akti koostamist 29.01.2008.a fikseeriti koormusi 20-24 A ja akti koostamise hetkel 19,8 A, annavad alust arvata, et ebaseaduslik lülitumine toimus tarbimiskoha kütmiseks elektrienergia abil. 3 Ebaseadusliku elektrivõrku lülitumisega rikkus Petr Kondratenko „ Elektrituruseaduse“ § 68 lg 1 p 4, mille kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuste kasutamine ebaseaduslik kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse nõudmisi, mis tulenevad nimetatud seadusest, eelkõige juhul, kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega põhjustas Petr Kondratenko AS Eesti Energiale kahju summas 1 005,62 eurot, mille arvutamise aluseks on võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007.a vastu võetud määruse nr. 34 „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ § 4 lg 1 p 1 ja lg 2, s.o lähtudes tarbimiskohal fikseeritud mõõtmistulemustest ja arvestades viimast kütteperioodi algusega 29.09.2007.a kuni rikkumise avastamiseni 29.01.2008.a. Seega pani Petr Kondratenko toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel, mis on KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja andis järgmisi ütlusi. Ta ei ole elektri ebaseadusliku sisselülitamise ega selle tarbimisega seotud. Sellest, et tema kinnistul olevale elektrimastile on kluge kinnitatud täiendav ebaseaduslik juhe, sai ta teada, kui hakkas kaevama aiamaad, kaabel oli maa sees. Hiljem ta avastas, et keegi on juhtme juba ära lõikanud. Ta tarbis elektrit seaduslikult, lepingu alusel ja väga tagasihoidlikus mahus. Kes võiks tema kinnistul täeindava ebaseadusliku elektrijuhtme pailgaldada ja elektrit tarbida, ta ei tea. Tal on oletus, et need on röövpüüdjad, kes vajavad elektrit oma tegevuseks. Tema kinnistu ja Peipsi järve vahel asub riiklik maantee Valga-Tartu-Jõhvi. Sellel alal on tema kinnistu lähedusse paigaldatud drenaažitoru, mis tähendab vee liigkoguste ärajuhtimiseks. Röövpüüdjad seda kasutavad. KarS § 216 lg 1 kuriteokoosseisu puhul kuulub obligatoorselt tõendamisele, et isik, kellele on süüdistus esitatud, kasutas elektrienergiat ebaseaduslikult ja seda võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga ehk teo ebaseaduslikkus tuleneb eraldi seadusest, antud juhul Elektrituruseadusest. Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 4 kohaselt Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui 4 rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui ühendusel võrguettevõtja võrguga puudub võrguettevõtja paigaldatud nõuetekohane mõõteseade. Antud kriminaalasjas ei ole vaidlust, et 29.01.2008 süüdistatavale kuuluval kinnistul on OÜ Jaotusvõrk elektrik S. G. avastanud, et elektrimastile on paigaldatud täiendav elektrijuhe, mis jookseb elektriarvestist mööda maa sisse. Samuti ei vaidlustanud süüdistatav ise või tema kaitsja, et vähemalt 29.01.2008 toimus selle täiendava elektrijuhtme kaudu elektritarbimine. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistaja S. G. ütlustega, et elektritarbimine selle täiendava elektrijuhtme kaudu oli tuvastatud mõõteseadmega, mille näit oli 19,8 amprit, mis vastab umbes 4 kwt-le. Kohus leiab tuvastatuks, et 29.01.2008 avastatud elektritarbimine täiendava elektrijuhtme kaudu oli ebaseaduslik Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 4 alusel, kuna elektriühendusel puudus nõuetekohane mõõteseade ehl elektriarvesti. Elektri tarbimine, mis on elektrienergia kasutamine KarS § 216 mõttes, toimus võrku ebaseadusliku lülitamise teel, milleks täiendav elektrijuhe oli ühendatud elektroimastil olevate juhtmetega. See on tuvastatud tunnistajate S. G. ja P. S. ütluste ning olukorra fikseerimise aktile lisatud fotodega k 2 lk 15, ühendamise koht on fotole märgitud tunnistaja P. S. poolt. Antud kriminaalasjas on vaidluskohaks faktilise asjaolu tuvastamine, kas süüdistatav on see isik, kes kasutas elektrienergiat ebaseaduslikult võrku ebaseadusliku lülitamise teel. Kohtuistungil olid uuritud järgmised prokuröri ja kaitsja esitatud tõendid ja nende põhjal tuvastatud järgmised faktilised asjaolud. Sisuliselt ülalnimetatud faktilise asjaolu tuvastamine tähendab seda, et tuleb välja selgitada, kuhu viis elektrimasti külge kinnitatud võrgiga ühendatud täiendav elektrijuhe, kus oli selle teine ots, kas selle elektrijuthme kaudu oligi tagatud süüdistatava poolt elektrienergia kasutamine. Antud asjas ei ole vaidlust ka selles osas, et süüdistatavl oli võimalik kasutada elektrienergiat seaduslikul alusel ehl lepingu alusel, mida ta ka kasutaski aastate jooksul, muuhulgas ka 2007-2008 talvel ehk kütteperioodil. See on tõendatud lepingu ja võrguühenduse fikseerimise kokkuleppega k 1 lk 15-16, samuti kliendi tarbimise väljavõttega k 1 lk 17-

1. Kannatanu AS Eesti Energia pöördus politseisse avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks 07.05.2008 lk
2. Sellest nähtub, et 29.01.2008 kontolli käigus on avastatud, et L. vallas N. külas D.i kinnistul on lisaks seaduslikule loodud ebaseaduslik võrguühendus. Nimetatud objektil on lepingu pool Petr Kondratenko. 5 Kohe peab märkima, et pöördudes politseisse kuriteoavaldusega alates kontrolli tegemise kuupäevast rohkem kui 3 kuud hiljem, loob kannatanu ise olukorda, et tema väidete kontrollimine ja tõendite kogumine võib osutuda raskendatuks või isegi võimatuks. Huvitatud isik (antud juhul süüdistatav) võib vabalt 3 kuu jooksul asuda tõendite hävitamisele või muutmisele. Samas menetleja võimalused tõendamiseseme fikseerimisel on sel juhul piiratud. Näiteks ei ole enam võimalik fikseerida ebaseadusliku elektri tarbimise ajal eksisteeritud olustikku ja sündmuskohta. Kannatanu AS Eesti Energia volitatud esindaja teataski politsei 27.07.2010 järelepäringule (lk 35-36), et kannatanu arvates läks juhe elektrimastilt maa sisse suunaga P. Kondratenko eramu poole. Elektrijuhtme teise otsa leidmiseks püüti ühendust võtta maja omanikuga, kuid sisse neid ei lastud. Kannatanu teatab, et kohale saabus rikkebrigaad, kes võtsid ebaseadusliku elektrijuhtme mastist alla. Maa sees olevat juhet ülesse ei võetud. Dokumente nende töö tegemise kohta ei ole. Kohus märgib, et kannatanu teatisest ei ole võimalik tuvastada, millal toimusid vastuses nimetatud tööd, kes neid teostas (seega ei ole võimalik neid isikuid tunnistajatena ülekuulata), mis oli see takistus, et maa sees olev juhe välja tõmmata ja veenduda, kuhu juhe viib, kus asub juhtme teine ots. Kohus märgib, et ka menetleja ei tegutsenud piisavalt usinalt tõendamiseseme asjaolude valjaselgitamisel. Menetleja ei pidanud vajalikuks sõita sündmuskohale ja selle üle vaadelda eesmärgiga tuua selgust küsimusele, kas ebaseadusliku elekrijuhtme teine ots viis P. Kondratenko majja või mujale. Sellega on menetleja võtnud endale riski, et vajalik informatsioon võib jääda fikseerimata tõendi kogumata jätmise tõttu ja uurimata jäetud asjaolusid ei pruugi olla võimalik enam korvata ehk kontrollida teiste tõendite kaudu. Tunnistaja S. G. ütlustest nähtub, et tema järgi oli kinnitatud konkreetne mõõteseade - ampertangid, mille kättesaamise kohta on ta allkirja andnud. Mõõteseade näitab elektrikoormust. Mõõteseadme klambrid, mis on nagu andurid, paigaldatakse elektrijuhtmele, tabloole ilmub koormuse näit, mis on fikseeritav. S. G. ütlused on selles osas kinnitatud kannatanu AS Eesti Energia teatisega k 1 lk 12, millest nähtub, et mõõtmine oli teostatud voolitangidega SM-1 M nr 6069, mõõtmist teostas 29.01.20998 elektrik S. G.. Esitatud seadme kalibreerimisprotokoll k 1 lk
3. Tunnistaja S. G. ütlustest nähtub, et tema töö seisneski elektri kadude otsimises. Ta vaatas algul alajaama juures, kus on suurem koormus ja lähtuvalt sellest alustas kontrolli nendes kohtades, üks nendest oligi süüdistatav kinnistul asuv elektriarvesti ja liitumiskoht.Süüdistatava kinnistul liitumispunkti kontrollimisel on ta ka varasematel aastatel käinud, koht oli tuttav. Liitumispunkt ehk elektrimast koos elektriarvestiga asub süüdistatava 6 eramust 50 meetri kaugusel. Kinnistu ise asub Peipsi järvest umbes 300 meetri kaugusel. Vahemaa eramust maanteeni umbes 100-150 m. Ta mõõtis täiendava juhtme koormust, näit oli 19,8 amprit, ta salvestas andmeid tabloole ja läks süüdistatava maja juurde. Seadusliku juhtme koormust oli ka kontrollitud ja mõõdetud, toimus tarbimine, aga väga väikses mahus, umbes 1 ampri ulatuses. Ta koputas uksele, keegi ust ei avanud. Ta kutsus kohale P. S., kuna olukorra fikseerimiseks on vaja tunnistajat, kes kirjutab aktile alla. P. S. saabus kohale ja nägi varem fikseeritud ja salvestatud näitu, samuti ta võis veenduda, kuidas on täiendav elektrijuhe paigaldatud. Prokuröri küsimusele vastates, miks ta läks süüdistatava maja juurde ja tahtis temaga rääkida, selgitas tunnistaja, et oli vaja selgitada, kas see on tema kaabel või ei ole. Prokuröri küsimusele vastates, miks seda juhet üles ei kaevanud või välja ei tõmmanud, vastas tunnistaja, et kinnistu omaniku loata selliseid töid teha ei ole lubatud. Vastates kaitsja küsimusele, kas juhe viis süüdistatava maja suunas, vastas tunnistaja jah, kuid ta ei mäleta, kas see asjaolu oli fotodega fikseeritud. Kohus märgib, et täiendava elektrijuthme suund ei ole olukorra fikseerimise aktis kajastatud k 1 lk
4. Sündmuskoha vaatlust ei ole menetleja läbi viinud. Tunnistajaja S. G. ütlustest nähtub, et et ta tegi järelduse, et keegi viibib süüdistatava eramus, kuna maja juurde lähenedes kadus koormus ära. Süüdistatava majast 50 m kaugusel on veel teine eramu, süüdistatava majast paremale poole. Juhtme oli mõne cm, nimelt 15-20, võrra maast välja tõmmatud, juhe oli maas 5 cm sügavusel. Kaitsja küsimusele vastates, kas juhe võis minna naabermaja juurde, vastas tunnistaja, et ei usu, sest naabermajas oli ka elektri ebaseaduslik tarbimine avastatud, lisajuhe oli tehtud keldrisse, seetõttu ei olnud mõtet lisajuhe läbi võõra krundi viia. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja P. S. andis ütlusi, et 29.01.29008 saabus ta kohjale süüdistatava kinnistule elektrik S. G. kutsel, kuna oli kokkulepe, et elektri ebaseadusliku tarbimise olukorra fikseerimiseks kutsutakse tunnistajaks see, kes asub läheduses, antud juhul oli see tunnistaja P. S.. Tunnistaja teatas kohtule, et enne kohtuistungi päeva, see võis olla 14.08.2011, käis süüdistatava tema juures ja püüdis talle selgitada, et ta ei ole sellel juhtumiga seotud. Samas kohus konstateerib, et tunnistaja andis kohtus ütlusi kohtu arvates vabalt ja usaldusväärselt. Tunnistaja mõjutamise tagajärge ei ole kohtu arvates täheldatud. Tunnistaja selgitas, et tema arvates asub kinnistu Peipsi järvest 100 meetri kaugusel (tunnistaja S. G. andmetel 300 meetri kaugusel- kohtu märkus), kinnistu piirilt maanteni on umbes 40 m. Süüdistatava maja ja elektrimasti vahel on tunnistaja arvates 25-30 m (tunnistaja S. G. andmetel 50 m- kohtu märkus). 7 Tunnistaja P. S. kinnitas sisuliselt tunnistaja S. G. ütlusi, et ta nägi süüdistatava kinnistul asuvale elektrimastile ühendatud täiendavat juhet, mis jooksis elektrioarvestist mööda. Tunnistaja kinnitas, et tema saabumise ajaks ei olnud selles juhtmes enam voolu, kuid mõõdetud koormuse näit oli fikseeritud mõõteseasdme tabloole ja ta tutvus sellega. Tunnistaja näitas täiendava juhtme liitumispunkti asetsust fotol k 2 lk 15 ja andis selgitusi. Prokuröri küsimusele vastates, kuhu täiendav juhe suundus, selgitas tunnistaja, et kaabel läks jalamilt alla majapoolsest küljest, maa sisse suunaga maja poolt. Prokuröri samale korduvale küsimusele jäi tunnistaja öeldu juurde ja kordas, et liinimaastult alla maa sisse majapoolselt küljelt. Prokuröri täpsustavale küsimusele, millise objekti suunas, vastas tunnistaja, tundus, et süüdistatava maja poole. Prokuröri küsimusele mille alusel tunnistajale tundus, selgitas tunnistaja, et kuna juhe läks alla majapoolsest küljest ja alt näha oli väikene juhtmekaar, mis suundus maja poole. Tunnistaja selgitas, et 19,8 ampri koormus võrdub 4 KW võimsusele, mis tähendab, et näiteks võidi kasutada kaht 2 KW küttekeha- näiteks, puhur. Tunnistaja arvates, võttes arvesse juhtmega moodustatud väikest nurka võib eeldada, et juhe oli sisse kaevatud sügavusele mitte rohkem kui 20 cm. Ta teab S. G. sõnadest, et süüdistatava maja juurde lähenemisel kadus koormus ära. Tunnistaja ise sel ajal veel kohal ei viibinud. Tunnistaja kinnitas, et sellest sündmusest hiljem oli ka naabermajas avastatud elektrienergia ebaseaduslik tarbimine. Kohus nõustub prokuröri kohtuvaidlustes väljendatud seisukohaga, et süüdistatava versioon, et elektrienergiat kasutasid röövpüüdjad, on eluliselt ebausutav ja põhjendamatu. Märkimisväärne on see, et sellele versioonile ei toetunud kaitsja ise. Süüdistatava endi, tunnistajate S. G. ja P. S. ütlustega on tuvastatud, et süüdistatava kinnistu ja Peipsi järve vahel asub riiklik maantee. Täiendava juhtme paigaldamine riikliku maantee alla on praktiliselt võimatu, välja arvatud võib olla kui see teostatakse nõuetekohaselt koostatud projekti järgi ja professionaalselt. See nõuaks ulatuslikke kaevetöid maantee all ja kaabli professionaalset paigaldamist. Seejärel esitas süüdistatav argumendi, et maantee all on vee ärajuhtimiseks paigaldatud toru diameetriga 80 cm, juhe võis selle kaudu järve poole minna. Kohus leiab, et süüdistatava täpsustatud versioon ei ole tõsiseltvõetav. Elektrikaabli paigaldamine keskkonda, kus on pidev niiskus ja sageli jookseb vett, on isegi röövpüüdjatele riskantne ettevõtmine. Sellist versiooni kohus ei pea eluliselt usutavaks ega arvesta sellega. Kohus arvestab, et süüdistatava puhul on tegemist eaka inimesega, kelle võime ennast kohtus kaitsta on piiratud. Selles valguses eeldab kohus kaitsja aktiivsemat rolli süüdistust kummutavate argumentide esitamisel. Kohtu arvates prokuröri argumentide kõrval väärib tähelepanu ka kaitsja esitatud oma nägemus sellest, et süüdistatav ei ole see isik, kes oli ebaseadusliku elektrienergia kasutaja. 8 Kohus leiab, et usaldusväärselt on prokuröri esitatud süütõenditega kinnitatud ainult järgmiste asjaolude esinemist. 29.01.2008 tööalase kontrolli käigus tuvastas OÜ Jaotusvõrk elektrik, et P. Kondratenko krundil asuva elektrimasti külge on kinnitatud täiendav elektrijuhe, mis jookseb elektriarvestist mööda P. Kondratenko majapoolsest küljest, läheb maa sisse ja moodustab maaga kokkupuudel väikest nurka, millest kaabli edasine suund on süüdistatava maja poole. Süüdistatava majani on vahemaa 25 kuni 50 m (tunnistajad S. G. ja P. S.). Kontrolli käigus tõmmatu juhe maast välja 15-20 cm ulatuses, kaabel võis olla maas sügavusel 5 kuni 20 cm. Kohus leiab, et asjaolu, et 15-20 cm pikkuse kaablitüki maas asetsus on suunaga süüdistatava maja poole, et tähenda seda, et süüdistatava majas asub selle kaabli teine ots ja just süüdistatav on selle kaabli kaudu ebaseadusliku elektrienergia tarbija. Süüdistatava majani on 25-50 m ja milline oli selle täiendava elektrijuhtme tegelik paigaldusmaršruut, kuhu see viis, kelle majani või mis objektini, et ole menetleja suutnud tuvastada. Siinjuures peabki kohus märkima, et selline tähtis asjaolu jäigi õigeaegselt valja selgitamata ja uurimata kannatanu enda süül, kes pöördus kuriteoteatega politseisse alles 07.05.
5. On suur risk, et vajalik asitõend, maaalune elektrikaablijuhe on selleks ajaks ( 07.05.2008) maast välja tõmmatud, eemaldatud ja jäljed on hävitatud. Tuleb märkida ka sedagi, et uurija ega prokurör ei pidanud isegi vajalikuks seda kontrollida, kas juhe on veel maa sees või ei ole. Teine naabermaja asub süüdistatava majast 50 m kaugusel. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et ebaseadusliku kaabli suund naabermaja poole oleks mingil põhjusel võimatu. Aerofotost k 1 lk 61 nähtub, et naaberkrundile on samuti elektrikilp paigaldatud (täheldatud märgiga F3), seega on antud majapidamises elektrienergia tarbimine võimalik ja vajalik. Ka tunnistaja P. S. kinnitas, et naabermajas toimus elektrienergia tarbimine ja muuhulgas ebaseaduslikul viisil. Eluliselt on võimalik, et 50 m kaugusel on ka naabermajast vaadates on elektriku liikumine märgatav, mille peale võis naabermaja olnud tarbija lülitada need elektriseadmed , mis on ühendatud ebaseadusliku kaabliga, välja, ja koormus hakkaski langema. Kohus leiab, et kaitsja esitatud versioon, et ei ole välistatud täiendava elektrijuhtme suund naabermaja poole, väärib tähelepanu, kuna see on eluliselt vähemalt loogiline, arusaadav ja ka asjaolude arvestades praktiliselt võimalik. Vastates kaitsja küsimusele, miks selline variant tunnistaja arvates ei ole võimalik, oli tunnistaja P. S. ainuke selgitus, et seal hiljem oli ka avastatud elektrienergia vargus ja ühendamine võrguga oli teostatud teismoodi- juhe oli paigaldatud keldrisse. Kohus leiab, et asjaolu, et hiljem avastati elektrienergia vargus ka naabermajast, ei välista, et käesolevas kriminaalasjas tähtsust omav täiendav elektrijuhe võis olla paigaldatud lõpusuunaga naabermaja poole. Vastupidi, tunnistaja ütlustest nähtub, et selline versioon vajaks põhjalikumat kontrollimist, kuna ka naabermajas võis 29.01.2008 toimuda ebaseaduslik elektrienergia tarbimine. Asjaolu, et süüdistatava krundiga kõrvuti asub teine majapidamine oli menetlejale teada aerofotost k 1 lk
6. 9 Tähelepanu vääris prokuröri esitatud tõend, S. G. ütlustest see osa, et pärast seda, kui koormus sai mõõdetud ja fikseeritud, suundus ta süüdistatava maja poole ja koormus hakkas järsult langema ja kadus ära 1-1,5 minutiga. Kohus nõustub, et loogiline on oletada, et ebaseadusliku elektrienergia tarbija nägi elektriku lähenemist ja lülitas elektrit tarbiva objekti välja. Kui lähtuda sellest, et sel ajal elas majas alaliselt P. Kondratenko, tegemist oli talvise aastaajaga, ehk kütteperioodiga, 19,8 amprit tähendab umbes 4 KW ehk see on näiteks kaks 2 KW radiaatorit, mida on majas tõesti võimalik kasutada küttekehana ja süüdistatav ise kinnitas, et ta on vahepeal kasutanud üht radiaatorit, siis on tõepoolest tundub loogiline olevat jõuda järeldusele, et süüdistatav ongi isik, kes 29.01.2008 kasutas elektrit ebaseaduslikult. Prokuröri poolt oli aga jäetud täielikult analüüsimata moment, et ka naabermajas võis viibida isik, kes võis olla täiendava elektrijuhtme kaudu saadava elektrienergia tarbija, kes nähes lähenevat Eesti Energia töötajat, lülitas elektriseadmed välja, mille tõttu fikseeritud koormus langes järsult ära. Ei ole millegagi ümber lükatud kaitsja versioon, et elektrienergia ebaseadusliku tarbijaks võis olla ka peale süüdistatavat ka muu isik, antud juhul naabermaja elanik. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt on süüdimõistva kohtuotsuse tegemine võimalik nii ainult ühele otsesele tõendile tuginemas tingimusel, et tõend on usaldusväärne, kui ka siis, kui kohtuotsus rajaneb kaudsetel tõenditel. Kohus märgib, et olukorras, mil kuriteo toimepanemisel ei ole tuvastatud usaldusväärseid pealtnägijaid ja puuduvad isiku süüd kinnitavad otsesed tõendid, peab kohus vajalikuks kaaluda eriti hoolikalt kaudsete tõendite kogumi ning otsustada, kas nende tõendite pinnalt on võimalik tulla mitmele järeldusele, muuhulgas ka sellisele, mis ei osuta süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Kaudsete tõendite alusel süüdimõistva kohtuotsuse tegemine on võimalik ainult siis, kui nende alusel on kohtul võimalik tõsikindlalt jõuda järeldusele, et kõik tõendid oma kogumis osutavad just isikule kui teo toimepanijale ja ei ol tõsiseltvõetavaid andmeid, et tegu on toime pannud muu isik. Selline teema on käsitlust leidnud ka Riigikohtu praktikas, lahend 3-1-1-8-10 p 9, tsitaat: „…puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad….Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast.“ Antud kriminaalasjas on tegemist olukorraga, et uuritud tõendite alusel on võimalik tulla mitmele järeldusele teo toimepannud isiku kohta, kas elektrienergia ebaseaduslik kasutamise on toime pannud süüdistatav või muu, 10 konkreetsemalt naabermajas viibinud isik. Sel juhul ei ole P. Kondratenko suhtes süüdimõistva kohuotsuse tegemine võimalik.

§ 61

lg-d 1 ja 2 sätestavad tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus leiab, et olukorras, kus elektrienergia ebaseadusliku kasutajateks võib tegelikult osutuda ka muu isik peale süüdistatava, tuleb tõendite hindamisel lähtuda välistamismetoodist. Riigikohus on oma praktikas välistamismetoodi kohta märginud järgmiselt, lahend 3-1-1-33-08 p 10.2 tsitaat: “ Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb sellises situatsioonis muuhulgas lähtuda välistamismeetodist - kohtuotsuse põhjendustes peavad kajastuma ka argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna teine samas ruumis viibinud isik. Kriminaalkolleegium osundab ka oma varasemale seisukohale, et kui ka kaudsete tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava süüs, tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole, ning et kahtluste püsimajäämise tõenäosus on suurem siis, kui tõendite kogum hõlmab eranditult vaid kaudseid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-12-07 - RT III 2007, 19, 157).“ Välistamismotoodi kasutamisel tuleb näidata, et peale süüdistatava, ei olnud teistel isikutel võimalust süüdistuses näidatud tegu toime panna. Võistlevas protsessis ei ole süüdistuse pool suutnud kohtuotsuses kirjeldatud kaitsja versiooni ümber lükata. Ka kohtu arvates ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud ühtki asjaolu, millest tulenevalt oleks piisava tõsikindlusega järeldatud, et 29.01.2008 avastatud elektrienergia ebaseaduslikku kasutamist ei teostanud ükski muu tarbija peale süüdistatava, ja konkreetselt ei teostanud naabermajas viibinud tarbija. Kohtule esitatud tõenditega ei ole usaldusväärselt kinnitatud, et süüdistatav oleks see isik, kes on talle süüksarvatud teo toime pannud.

§ 7lg 3 kohaselt, kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kar

S § 2 lg 2 kohaselt, karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus leiab, et tegu - elektrienergia ebaseaduslik kasutamine võrku ebaseadusliku lülitumise teel- leidis kohtuliku arutamise käigus tõendamist. Antud tegu on õigusvastane, kuna elektrienergia kasutamine ei olnud kooskõlas Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 4 sätestatuga, ehk elektriühendusel puudus nõuetekohane mõõteseade ehk elektriarvesti.

§ 306

lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel muuhulgas küsimuse, kas teo on toime pannud süüdistatav. Kohus vastab eitavalt. 11 KOHTU MEETMED Petr Kondratenko kuulub talle esitatud süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi õigeksmõistmisele

§ 309

lg 2 alusel, kuna ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav.

§ 310

lg 2 kohaselt tuleb süüdistatava vastu esitatud kannatanu Eesti Energia AS tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

§ 310

lg 3 kohaselt selgitab kohus kannatanule, et tal on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalasjas tekkinud menetluskulud: toimiku paljundamise kulud 0,45 eurot, tunnistaja sõidukulud 14 eurot ja kaitsjatasu kohtuliku arutamise kõigus osutatud õigusabi eest 412,28 eurot- jätta riigi kanda

§ 181alusel.

Kohtunik Inna Kirsipuu