lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot 25 senti jätta riigi kanda. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus Edasikaebamise kord kriminaalmenetluse oma määrusega. Määrus on vastavalt
Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristiina Savtšenkova on saatnud kohtule taotluse kriminaalasjas nr. kriminaalmenetlus lõpetada AP suhtes
Käesoleva kriminaalasja menetlus alustati 20.12.2011.a. kriminaalasjast nr XXX materjalide eraldamise teel KarS § 202 lg 1 tunnustel selles, et AP, teades, et VS oli varastanud mobiiltelefoni Nokia 5230, müüs selle 18.03.2011.a. koos VS Balti Jaama turul kioski, kus müüakse telefone. Telefonimüügist saadud raha kulutati ühiselt isiklikes vajadustes. A.P poolt ülalkirjeldatud, KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeruva kuriteo – süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise - toimepanemine on tõendatud kohtueelses menetluses kogutud tõenditega: kannatanu MM, tunnistaja KM, VS ja kahtlustatava AP enda ütlustega.
lg 1 näeb ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. AP süü suuruse hindamisel tuleb arvestada asjaolu, et tegu, milles teda kahtlustatakse, on seadusandja poolt hinnatud kui vähe ohtlik, - seadusandja on karistusena kõnealuse teo eest ette näinud rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. AP puhul esineb karistust kergendava, seega ka süüd vähendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 p 3), karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülaltoodud asjaolusid arvestades võib väita, et APi süü ei ole suur. Avaliku menetlushuvi hindamise seisukohalt tuleb võtta arvesse, et AP toimepandud teoga ei tekitatud kannatanule täiendavat varalist kahju, kahju tekitati telefoni müügile eelnenud telefoni vargusega, milles A.P osa ei võtnud. A.P oli kuriteo toimepanemise ajal 16-aastane. Kuigi AP esitati kohtueelses menetluses kahtlustus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 202 lg 1 järgi, kuna enne 18.03.2011.a. ei olnud tema kriminaalmenetlusregistri andmetel süüvõimelisena kuritegusid toime pannud. Kriminaalasja nr XXX raames esitati küll A.P kahtlustus KarS § 202 lg 2 p 1 järgi, kuid kahtlustuses märgitud tegu pandi toime 18.05.2011., s.o pärast käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu. Kriminaalmenetlus nr XXX AP suhtes lõpetati 30.08.2011.a.
AP oli esitatud kahtlustus ka kriminaalmenetluse nr XXX raames, kuid tegemist ei olnud varavastase kuriteoga ning kuriteo toimepanemise ajal ei olnud A.P jõudnud ikka, mil saabub kriminaalvastutus, mistõttu kriminaalmenetlus tema suhtes lõpetati KarS § 199 lg 1 p 1 ja § 201 lg 1 alusel. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevat kuritegu ning A.P poolt toimepandud, kriminaalmenetluse nr XXX raames menetletud tegu pidanuks aga menetlema koos ning rakendama A.P suhtes ühte seaduses sätestatud mõjutusvahendit või karistust. Antud kriminaalmenetluses kuulati A.P kahtlustatavana üle alles 04.11.2011.a., s.o pärast kriminaalmenetluse nr XXX osalist lõpetamist tema suhtes. A.P näol on jätkuvalt tegemist 16-aastase alaealisega, kes õpib TT ning kes ei ole varem kohtu poolt karistatud. Ülaltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab prokurör, et avalik menetlushuvi A.P suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks ja tema karistamiseks kriminaalkorras puudub, ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest kriminaalkaristust kohaldamata. Kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb, erandina
lõikes 1 sätestatust 2 ning juhtindudes
lõikest 3, vabastada A.P osaliselt kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustusest, kuna A.P näol on tegemist 16-aastase isikuga, kellel puudub iseseisev sissetulek ning menetluskulude hüvitamine käib temale üle jõu. Oluline on ka asjaolu, et AP näol on tegemist lastekodu kasvandikuga, kelle eestkostjaks on XXX vallavalitsus, kelle kohustamine kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks ei ole antud juhul mõistlik. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Kohustada AP, isikukood XXX: tegema 60 tundi üldkasulikku tööd, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kolm kuud; hüvitama kriminaalmenetluse kulud osaliselt summas 6.- Eurot, kriminaalmenetluse kulude hüvitamise tähtajaks määrata üks kuu. Kriminaalmenetluse kulud summas 32,25.- Eurot jätta riigi kanda. AP nõustus nimetatud kriminaalmenetluse lõpetamisega
lg 1 alusel ja nõustus
lg 2 p 1, 3 alusel tegema 60 tundi üldkasulikku tööd ja seaduslik esindaja on nõus tasuma osaliselt kriminaalmenetluse kulud 6 eurot. Samuti nõustus AP´i seaduslik esindaja XXX vallavalitsus ML isikus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kohus vaadanud läbi prokuröri abi Kristiina Savtšenkova taotluse, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et prokuröri abi taotlus kuulub rahuldamisele taotlustes toodud motiividel ning kohus ei pea vajalikuks neid määruses enam korrata. Kohus juhindus
Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.