lg 3 sätestatud nõue, et mootorsõiduki eest vastutav isik peab juhul, kui ta vaidlustab trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik, märkima kaebuses trahviteates märgitud ajal mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanime ja elukoha aadressi, on vastuolus PS §-ga 22, kuna nimetatud säte kohustab isikut süüdistama ennast või oma lähedasi. Kuna väärteomenetluse uuendamine on kohtuvälise menetleja juhi seisukohalt seotud VTMS § 545 lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmisega, siis riivatakse ka kaebaja PS §-s 15 sätestatud õigust nõuda kohtuasja läbivaatamisel mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. 4 Lõppkokkuvõtteks taotleb Ljudmilla Losseva: tunnistada kohtuvälise menetleja ametniku Inga P’i 24.10.2011 määrus õigustühiseks; tunnistada VTMS § 545 lg 3 antud asjas asjakohatuks ja põhiseadusevastaseks osas, milles see kohustab trahviteate adressaati süüdistama ennast või oma lähedasi; tühistada vaidlustatud määrused täies ulatuses; uuendada trahviteate nr 019519 esemeks olnud väärteomenetlus üld- või kiirmenetluse korras VTMS § 545 lg 1 ja § 546 lg 6 alusel; taandada kohtuvälise menetleja ametnik Inga P väärteoasja menetlemisest; tunnistada kaebaja õiguste rikkumist. Kohtumääruse põhjendused. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida,
lg 1 alusel ei ole väärteomenetluse uuendamine võimalik, kuna nimetatud seadusesäte seda ette ei näe. Väärteomenetluse uuendamise tingimusi ja põhjusi reguleerib VTMS § 546 lg 6, mis näeb ette väärteomenetluse uuendamise põhjuseks ainsa alusena asjaolu, et väärteomenetluse uuendamisele eelneb trahviteate vaidlustamine mootorsõiduki eest vastutava isiku poolt nimetatud isiku poolt. Siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja juhi seisukohaga ning märgib, et seni, kuni arutatav seadusesäte ei ole kehtetuks tunnistatud, kuulub see tingimusteta täitmisele, mistõttu väärteomenetluse uuendamine vaadeldava probleemi valguses ei ole võimalik mis tahes muudel alustel. Ka on kaebaja ilmselt sellega nõus, kuivõrd ei taotlenud ta VTMS § 546 lg 6 põhiseadusele mittevastavaks tunnistamist. Sellest lähtuvalt käsitleb kohus järgnevalt kaebaja põhjendusi, mis puudutavad tema kui mootorsõiduki eest vastutava isiku kohustust teatada mootorsõidukit tegelikult kasutanud isiku andmeid. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et mootorsõidukit tegelikult kasutanud isiku andmete avalikustamine ei ole tema kohustus. VTMS § 545 lg 1 annab mootorsõiduki eest vastutavale isikule õiguse vaidlustada hoiatustrahvi muuhulgas põhjusel (VTMS § 545 lg 3), et mootorsõidukit kasutas teine isik. Seega on kaebajal kui mootorsõiduki eest vastutaval isikul (seda ei ole ta ühtegi korda vaidlustanudki) trahviteate nr 019 519 kättesaamisel kolm võimalust: ta nõustub parkimiskorra rikkumisega enda poolt; ta ei nõustu trahviteates märgitud asjaoludega põhjusel, et ta ei ole parkimiskorda rikkunud ning kolmandaks, vaidlustab kaebaja trahviteate põhjusel, et parkimiskorda rikkus teine isik, kes kasutas tema nimele registreeritud sõidukit. Antud juhul on kaebaja vaidlustanud trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik. Sellest kohus järeldab, et 1) kaebaja nõustub trahviteates märgitud asjaoludega, eelkõige sellega, et mootorsõiduk pargiti rikkumise toimepanemise ajal kehtinud liikluseeskirja § 143 p 3 ja § 152 p 1 nõudeid rikkudes ja 2) kaebaja on otsustanud vaidlustada trahviteate põhjusel, et mootorsõidukit kasutas teine isik. Seega on väär kaebaja väide nagu sunnitaks teda süüdistama oma lähedasi, kuna ta on ise taolise asjaolu avaldanud kohtuvälisele menetlejale. Puutuvalt kaebaja väitesse nagu oleks VTMS § 545 lg 3 vastuolus PS §- ga 22 peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 5 Mootorsõiduki eest vastutavaks isikuks on liiklusseaduse mõistes sõiduki omanik ja sõiduki vastutav kasutaja. Mootorsõiduki eest vastutav isik peab tagama enda kasutuses oleva mootorsõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. Kohustus tagada mootorsõiduki õiguspärane kasutamine tähendab ka omaniku õigust ja kohustust otsustada, kellele ta oma mootorsõidukit kasutada annab. Seega on tema kohustus hea seista selle eest, kuidas ja millal teised isikud tema mootorsõidukit kasutavad, millest tulenevalt peab ta omama ka teavet mootorsõidukit kasutanud teiste isikute kohta. Nii rikkumise toimepanemise ajal, kui ka käesoleval ajal kehtiv liiklusseadus näeb ette sõiduki eest vastutava isiku kohustused. Nimelt kehtiva LS § 72 lg 2 sätestab, et kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostajale või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed: 1) Mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi; 2) Mootorsõidukit kasutanud isiku aadress; 3) Mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood; 4) Mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number. LS § 193 kohaselt teostab liiklusjärelevalvet peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil valla- või linnavalitsus. Veelgi enam, LS § 261 lg 1 sätestab mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastutuse LS § 72 lg 2 sätestatud kohustuse mittetäitmise eest, mille eest on võimalik karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Seega on VTMS § 545 lg 3 sõnastus kooskõlas ka teiste Eesti Vabariigis kehtivate seadusega ning üksnes kordab ja kinnitab mootorsõiduki eest vastutava isiku liiklusohutuse nõuete täitmise vajadusest tulenevaid kohustusi. Sellest lähtuvalt leiab kohus,
Kohus ei nõustu kaebaja VTMS § 545 lg 3 käsitlusega lisaks eelpool toodule ka põhjusel, et kaebaja loogika järgi tuleks KarS § 57 p-s 3 karistust kergendava asjaoluna nimetatud süü ülestunnistamisele ilmumine ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine samuti tunnistada Põhiseadusele mittevastavaks. Kohus märgib, et arutataval puhul on tegemist pigem olukorraga, kus isik, keda süüdistatakse süüteo toimepanemises, asus ennast kaitsma. Siinkohal aga peab kohus vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt mitmetes lahendites korduvalt väljendatud seisukohaga, et juhul, kui isik (olgu ta süüdistatav või menetlusalune isik) otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks (31-1-112-99; 3-1-1-104-05; 3-1-1-85-07). Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole alust trahviteate nr 019519 esemeks olnud väärteomenetluse uuendamiseks üld- või kiirmenetluse korras ning puuduvad ka alused VTMS § 545 lg 3 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Mis puudutab kohtuvälise menetleja ametniku Inga P´i taandamist väärteoasja menetlemisest, on kohus seisukohal, et kaebaja taoline taotlus on asjakohatu. 6 Kohtule jääb arusaamatuks millises osas on kohtuväline menetleja ametnik ette meelestatud. Esitatud materjalidest nähtuvalt kohaldati kirjalik hoiatamismenetlus, mille käigus määras kohtuväline menetleja hoiatustrahvi mootorsõiduki eest vastutavale isikule. VTMS § 541 lg 6 kohaselt lõpetab kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine väärteomenetluse. Ka kaebaja ise, taotledes väärteomenetluse uuendamist, ilmselt möönab, et väärteoasja ei menetleta. Seega ei toimu käesoleval ajal väärteo mingit menetlemist, mille raames oleks võinud kohtuväline menetleja midagi ette otsustada. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja juht jättis L.Losseva kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata, mitte aga läbi vaatamata. Sellest lähtuvalt on väär kaebaja väide, et kuna trahviteate peale esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata, samas ei ole kirjalikus hoiatamismenetluses trahviteate vaidlustamine kohtus võimalik, siis on riivatud tema PS §-s 15 sätestatud õigus. Kohus juhib veelkord kaebaja tähelepanu asjaolule, et trahviteate vaidlustamine on ette nähtud VTMS § 541, ta on oma õiguse realiseerinud, esitades kaebused nii kohtuvälise menetleja juhile, kui ka kohtule ning ainuüksi asjaolu, et tema kaebused jäeti rahuldamata, ei pruugi tähendada PS § 15 sätestatud isiku õiguse riivamist. Kohus juhindub VTMS §-st 79. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.