Väärteoasi nr.4-11-3658 K O H T U M Ä Ä R US Määruse kuupäev 26.09.2011.a. Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Vaidlustatud lahend Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi 08.09.2011.a. määrus, millega jäeti rahuldamata Denis Polmani kaebus Keskkonnainspektsiooni Põhja Regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Erik Partsi 19.08.2011.a. määrusele väärteomenetluse lõpetamise kohta väärteoasjas nr.
- Kaebuse esitaja DP, isikukood XXX, Elukoht xxx Menetluse liik VTMS § 78 korras esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale RESOLUTSIOON Jätta DP kaebus Keskkonnainspektsiooni peadirektori Peeter Volkovi 08.09.2011.a. määruse peale rahuldamata. Määrus ei ole vaidlustatav määruskaebemenetluse korras. Menetluse käik väärteoasjas nr.
- 20.10.2010.a. alustas Keskkonnainspektsioon DP avalduse alusel väärteomenetlust Jahiseaduse § 57 lg 1 tunnustel selle kohta, et 19.10.2010.a. oli Harju maakonnas Keila vallas Lohusalu külas Übo Jüri 1 maaüksusel, mis kuulus AS, püügile paigaldatud jahiseaduse nõuetele mittevastavad püünisrauad. Püünisrauas hukkus DP taksikoer. AS kuulati 09.02.2011.a. väärteoasjas üle menetlusaluse isikuna ja sellest ajast alates viidi väärteomenetlust läbi tema suhtes. 19.08.2011.a. lõpetati Keskkonnainspektsiooni Põhja Regiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Erik Partsi määrusega väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p. 7 alusel seoses menetlusaluse isiku AS surmaga ja Keskkonnainspektsioonile üle antud püünisraud (asitõend) tagastati AS abikaasale KS. DPi kaebuse sisu Kaebuse esitaja ei nõustu menetluse lõpetamisega väärteoasjas, leides, et menetlust tuleb jätkata püünisrauad paigaldanud isikute suhtes. Ka ei nõustunud kaebuse esitaja keelatud püünisraua tagastamisega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et asjas on olemas veel teised menetlusalused isikud ja need on PP ja TH. Keskkonnainspektsioon peab uurima nende tegevust nii jahieeskirja rikkumise kui looma suhtes lubamatu teo toimepanemise seisukohalt ning kui tuvastatakse, et koer hukkus julmal ja piinaval viisil, peab kohtuväline menetleja saatma materjalid prokuratuuri kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et P ja H olid teo kaastäideviijad. Nad pidid ise ette nägema teo võimalikku tagajärge ja neil oli võimalus keelduda püünisraudade paigaldamisest. Seonduvalt püünisraua tagastamisega leiab kaebuse esitaja, et asja, mille suhtes esineb kahtlus, et see võib olla ebaseaduslik, ei saa tagastada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Keskkonnainspektsiooni peadirektori 08.09.2011.a. määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks puudub alus. Väärteotoimikust nähtuvalt alustas 20.10.2010.a. Keskkonnainspektsioon väärteomenetlust DP avalduse alusel õigusrikkumise fakti suhtes Jahiseaduse § 57 lg 1 tunnustel, mis näeb ette vastutuse jahipidamise eest keelatud vahendiga või viisil või keelatud kohas. 09.02.2011.a. tunnistati selles väärteoasjas menetlusaluseks isikuks AS ja edasi menetleti väärteoasja konkreetselt tema suhtes. XXX.a. AS suri ja kuna ta oli väärteoasjas ainus menetlusalune isik, siis lõpetas Keskkonnainspektsioon täiesti õigustatult väärteomenetluse seoses menetlusaluse isiku surmaga. Kohus soostub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et P.P ja T.H ei ole toime pannud Jahiseaduse § 57 lõikes 3 sätestatud õigusrikkumist ja seega puudub alus nende suhtes menetluse jätkamiseks. P.P ja T.H saaks vastutusele võtta üksnes siis, kui oleks tõendatud, et A.S maaüksusele paigaldatud püünisrauad oleksid jahiseaduse tähenduses keelatud ning P.Peljo ja T.H keelatusest teadlikud. Sellised tõendid puuduvad. Väärteoasjas on kaks eksperdiarvamust ja kumbki neist ei sisalda väidet, et A.S maaüksusel olnud püünised on Eestis jahipidamisvahendina keelatud. Jahiseaduse § 39 lg 1 p. 3 kohaselt on üheks lubatud jahipidamisvahendiks püünis, v.a. taldrikrauad. PM poolt antud eksperdiarvamuse kohaselt ei saa ekspertiisiks esitatud püünisrauda nimetada taldrikrauaks. Jahieeskirja § 9 lg 2 p. 6 kohaselt on püünisena lubatud kasutada ulukit kohe surmavat püünisrauda. Kuigi PM eksperdiarvamuse punktis 2 leidis, et ekspertiisiks esitatud püünisraud ei ole conibear- tüüpi või selle tööpõhimõttega sarnane, siis 03.06.2011.a. ülekuulamisel on ta öelnud, et väiksemate loomade puhul töötab see, kui kiiresti tappev püünisraud. Kohtu arvates on mõisted „koheselt surmav“ ja „kiiresti tappev“ oma tähenduselt väga lähedased, nii et võib öelda, et väiksemate loomade püüdmiseks, millisel eesmärgil need püünisrauad menetlusaluse isiku ütluste kohaselt paigaldatud olidki, ei saa rääkida keelatud püünistest. Ka Eesti Jahimeeste Seltsi kolmeliikmeline ekspertkomisjon leidis, et püünisrauad on ulukit kohe surmavat tüüpi ja jahipidamine nendega lubatud. Kuna väärteoasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis keelaks A.S maaüksusele paigaldatud püünisraudadega väiksemaid loomi püüda, siis puudub alus P.P ja T.H suhtes väärteomenetluse jätkamiseks nende vastutusele võtmise eesmärgil Jahiseaduse § 57 lg 1 järgi. Seonduvalt menetluse algatamata jätmise kohta looma suhtes lubamatu teo toimepanemise tunnustel selgitab kohus järgmist. Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine on karistatav väärteona Loomakaitseseaduse § 662 järgi. Looma suhtes lubamatu teo mõiste on avatud Loomakaitseseaduse §-s 4 lõikes 1 ja see on looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu nagu looma sundimine talle üle jõu käivatele pingutustele, loomavõitluse 2 korraldamine, looma hülgamine või abitusse seisundisse jätmine, loomale kannatusi põhjustav aretustegevus ja muu sarnaste tagajärgedega tegu, mis ei ole tingitud looma ravimisest, muust veterinaarsest menetlusest ega hädaolukorrast, välja arvatud Loomakaitseseaduse § 10 lg 1 nimetatud juhud ja sama seaduse nõuetele vastavad loomkatsed. Kohus on seiskohal, et ühtki neist loetletud tegudest ei ole DP koera suhtes toime pandud. Ei ole tuvastatud, et isikud, kelle vastutusele võtmist kaebaja taotleb, soovisid AS maaüksusele püüniste paigaldamisega tappa DP koera. Püüniste paigaldamisel oli siiski teine eesmärk – püüda väikeulukeid, kes pidasid jahti AS faasanitele. Nagu kohus juba eespool märkis tulenes ekspert PM ütlustest, et püünis, mis surmas kaebaja taksikoera, oli väikelooma suhtes kiiresti tappev püünisraud. Seega väikeloomade suhtes ei olnud tegemist keelatud püünisega ja AS maaüksusele nende paigaldamiseks keeldu ei olnud. Asjaolu, et püünisesse sattus DP väike taksikoer, oli õnnetusjuhtum ja P.P ja T.H vastutusele võtmiseks selle eest Loomakaitseseaduse § 662 järgi puudub alus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ka püünisraua tagastamises AS lesele. Kuna ei ole tuvastatud püünisraua kasutamise keelatus ega ka see, et selle kasutamiseks oli vaja luba ja see luba puudus, puudub alus A.S äravõetud püünisraua konfiskeerimiseks. Ühiskonnaelus kehtib siiski põhimõte „mis ei ole keelatud, on lubatud“. Eeltoodu alusel oli püünisraua tagastamine omaniku abikaasale seaduslik. Seega jätab kohus rahuldamata DP kaebuse ja muutmata Keskkonnainspektsiooni peadirektori 08.09.2011.a. määruse, millega jäeti muutmata väärteoasjas nr. 01042010 menetluse lõpetamise määrus. Kohus juhindub VTMS § 79 lg 3 p.
- Kohtunik 3