kohtuotsuse jõustumisel riigieelarvest õigusabikulude katteks 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse põhiosa Vaidlustatud otsuse sisu Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanem Tanel Pajumaa 16.06.2011.a tehtud otsusega nr XXX tuvastati, et 19.02.2011.a kell 12.39 Randvere teel Küüvitsa tee ristmikul Pirita linnaosas Tallinnas juhtis K K mootorsõidukit, enne manöövri sooritamist ei veendunud selle ohutuses ja sooritades vasakpööret, keeras ette temast möödasõidul olevale sõidukile, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju T K
ja AL
. Sellega rikkus menetlusalune isik otsuse kohaselt Liikluseeskirja §-i 156 ja §-i 91 ning tema tegu kvalifitseeriti LS § 7417 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, s.o summas 60 eurot. Kaebuse sisu Menetlusalune isik K K esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tanel Pajumaa 16.06.2011.a otsuse väärteoasjas nr XXX ning palub väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega ning hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud. Kaebuse kohaselt ei ole põhjendatud kohtueelse menetleja eeldus selle kohta, et A. L asus möödasõidule enne menetlusaluse poolt vasakpöörde sooritamist. Menetleja on esitanud küsimuse, kumb alustas enne manöövrit, kas Volvo juht või menetlusalune isik. Nii menetlusaluse isiku kui tunnistaja sõnul oli menetlusalune isik asunud enne sooritama vasakpööret, kui tagant tuli suure kiirusega BMW. Rohkem tõendeid manöövrite algushetke kohta ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuses aga ei ole põhjendust, miks menetleja järeldas, et enne alustas möödasõitu AL. Kaebuse esitaja arvates on sellega rikutud KrMS § 7 põhimõtet, mille kohaselt tuleb kahtlused menetlusaluse isiku kahjuks tõlgendada. Seega on otsus ebaseaduslik ja põhjendamata. Kaebuses on juhitud tähelepanu sellele, et usalduspõhimõtte kohaselt võib liikleja eeldada, et ka teised liikleja täidavad
nõudeid. Sellest tulenevalt tuleb liiklusega seotud õigusrikkumiste asjade menetlemisel, eriti aga liiklusõnnetusega seotud kuritegude menetlemisel, kaaluda kõigi liiklusõnnetuses osalenud liiklejate käitumist ja anda nende käitumisele õiguslik hinnang, sest vastasel korral ei ole võimalik objektiivselt hinnata kelle käitumine oli põhjuslikus seoses inimese vigastuste tekitamisega või surma põhjustamisega. (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-94-02, p 7). Kui kohus jõuab järeldusele, et A. L ei olnud möödasõidul, siis ei olnud K. K li ka teeandmiskohustust ja tema manööver ei tekitanud A. L ohtu. Kaebuses on
itud, et kuigi suunamärguanne ei anna eesõigust, paneb see taganttulevale juhile kohustused. Eelkõige annab see võimaluse tagantsõitjana ja liiklussituatsiooni kontrolliva juhina käituda erineval viisil. Kaebuse kohaselt ei ole kohtuväline menetleja hinnanud A. L käitumist. Kaebuse esitaja arvates rikkus A. L
nõudeid, kuna alustas möödasõitu suunatuld näitavatest sõidukitest, veendumata manöövri ohutuses. Lisaks oli vahetult pärast ristmikut, kust K. K vasakpööret tegi, ülekäigurada, millel on möödasõit keelatud. A. L oleks pidanud ohu ilmnemisel möödasõidu katkestama. Kaebuse esitaja arvates oleks õnnetuse saanud ära hoida vaid A. L , kui ta oleks nõudeid järginud. Kohtuistungil 2.novembril on kaebuse esitaja esindaja
idnud, et õnnetuse juures on küsimus selles, kas AL on mööda sõitnud, sest liiklusõnnetus oli olukorras, kus kaebaja vasakpööret teostas, vasakpööret teostades vaieldamatult tuleb mööda sõitvale juhile teed anda, kuid meie väide on see, et AL ei olnud mööda sõitnud, vaatamata sellele, et kokkupõrge toimus olukorras, kus AL sõiduk oli vastassuuna vööndis, siis sellel hetkel, kui menetlusalune isik alustas vasakpööret, siis teda vastassunnas ei olnud ja seega ei olnud ka möödasõitu. Kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik K. K . Menetlusalune isik andis ütlusi selle kohta, et ei näinud temale otsasõitnud autot vaatamata sellele, et vaatas mitu korda tahavaatepeeglisse. Ta oli sisse lülitanud vasaku suunatule ning veendunud, et ka tema taga vasakpöördeks valmistuv sõiduk on kiirust vähendanud. Kokkupõrge toimus vasakpööret lõpetades, mida kinnitab ka vigastuse asukoht sõiduki tagumise kaitseraua vasaku nurga juures. Menetlusaluse isiku jaoks oli koht tuttav ning tema kiirus oli väike – ca 20 km/h. Teise liiklusõnnetuses osalenud sõiduki BMW juhi AL´i (tunnistaja) sõnul nägi ta kurvist tulles ees kaht aeglaselt liikuvat autot. Tundus, et need autod kas seisid või liikusid väga aeglaselt ning justkui otsisid mingit kohta. Tema otsustas asuda möödasõidule. Tunnistaja autol põles vasak suunatuli ning kui ta K.K auto kõrvale jõudis nägi ta, et ka tema autol on sisse lülitatud vasak suunatuli . A. L sõnul eeldas ta, et teine auto ootab ära tema möödasõidu, enne kui vasakpöörde sooritab. Tema üllatuseks sooritas Volvo vasakpöörde, A. L lootis, et Volvo kiirendab ja jõuab enne ära pöörata. A. L pidurdas, kuid ei suutnud enam olukorda päästa ja sõitis Volvole otsa. A. L väitel oli tema tähelepanu suunatud üksnes vastuliikuvale autole, kuna eesliikuvate sõidukite aeglust arvestades pidas ainsaks ohuallikaks vastuliikuvat sõidukit ning arvass, et jõuab Volvost enne mööda sõita, kui see pööret sooritama hakkab. Kohtuistungil 2.nov. 2011 ütles A. L , et teekate oli libe. Tunnistaja A R liikus menetlusaluse isiku auto taga ja kinnitab, et nii temal kui eesliikuval autol oli sisse lülitatud vasak suunatuli. Tunnistaja kinnitab, et koht oli nii tema kui K. K jaoks tuttav ja mingit kohta nad ei otsinud. Tunnistaja ütluste kohaselt jälgis ka tema tahavaatepeeglit, kuid tagant lähenevat BMW-d nägi alles siis, kui K. K Volvo oli vasakpööret juba alustanud. BMW liikus tema sõnul suurel kiirusel ja lähenes kurvi tagant. Randvere teel, kus õnnetus juhtus, on kiirusepiirang 40 km/h. KOHTU SEISUKOHT Õnnetuse toimumise ajal 19.02.2011.a kehtinud
järgi tuleb suunamärguanne vastavalt liiklusolukorrale anda õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käemärguande võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või peatumist. Antud juhul on nii tunnistaja kui menetlusalune isik kinnitanud, et mõlemal oli vasak suunatuli nõuetekohaselt sisse lülitatud. Seda on kinnitanud tegelikult ka A. L . Seega ei ole vaidlust selle üle, kas vasakpööret alustanud juhil oli suunatuli sees või mitte.
esimese lause kohaselt peab juht enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. K. K on ütlusi andes kinnitanud, et veendus enne manöövri alustamist tahavaatepeeglisse vaadates, et tema manööver on ohutu ja ükski sõiduk ei ole temast möödasõidul. Ka tunnistaja A.R on kinnitanud, et vaadates tahavaatepeeglisse ei näinud ta ühtegi sõidukit. Alles siis, kui K.K Volvo oli juba pööret alustanud, ilmus tagant suure kiirusega A. L . Nii tunnistaja kui menetlusalune isik on öelnud, et tagant lähenev BMW tuli suurel kiirusel, kuigi sel teelõigul oli kiirusepiirang 40 km/h.
lg 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest.
järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega võib antud juhul öelda, et A. L rikkus
nõudeid ning ei kohandanud kiirust selliseks, mis lubaks tal ohu ilmnemisel pidurdada. Lisaks on A. L ise kohtuistungil öelnud, et teel oli jää. Seetõttu oleks ta erilise hoolega pidanud jälgima oma auto kiirust, et tal oleks võimalik ohu ilmnemisel pidurdada. Oluline on see, et A. L ei valinud liikumiseks sobivat, tee- ja ilmastikuoludele vastavat sõidukiirust. Vastasel juhul oleks tal olnud aega reageerida Volvo manöövrile.
lg 2 ja 3 kohaselt peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku ning et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba. § 133 esimese lause järgi, kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. § 135 lg 3 kohaselt ei tohi mööda sõita reguleerimata ülekäigurajal. Seega on A. L möödasõitu sooritades rikkunud
nõudeid. A.L ise on seletanud, et ta ei saanud täpselt aru, mida tema ees liikuvad kaks sõidukijuhti plaanivad. Ta ei tea, kas nad seisid tee ääres või liikusid vähesel kiirusel. A.L tulnuks enne möödasõidu alustamist veenduda eessõitvate sõidukijuhtide kavatsustes, tal puudub igasugunune mõistlik põhjendus selle kohta, miks oli vaja jäisel teel alustada möödasõitu kahest sõidukist, milliste puhul ta isegi aru ei saanud, mida need plaanivad, samuti puudus tal igasugune mõistlik põhjendus sooritada möödasõitu vahetult enne ülekäigurada. Kohtuistungil nimetas ka A.L , et ta nägi , et ülekäigurajale temast vasakult kedagi ei lähenenud, kuid ta ei veendunud selles, kas eessõitvate autode varjust on ülekäigurajale inimesi astumas või mitte. Sellises olukorras, kus A.L ei olnud kindel, mida kavatsevad tema ees sõitvad autojuhid, kus ta ei veendunud ka selles, kas ülekäigurajale on kedagi astumas paremalt poolt või mitte, libedal teel ja teeoludele mittevastava kiirusega sõites, oli kohtu arvates möödasõidu alustamine A.L poolt kuritegelik. Seda, et sündmuskoht on vahetult enne ülekäigurada, kinnitavad sündmuskohast tehtud fotod. Kokkupõrge toimus siis, kui K.K oli juba vasakpööret lõpetamas, seda tõendab vigastuste asukoht sõidukil – tagumise kaitseraua vasak nurk. Juhul, kui A.L ütlused selle kohta, et Volvo alustas vasakpööret siis kui tema oli juba möödasõidul , vastaksid tõele, siis oleksid K.K autol vigastused mujal. Arvestades seda, et A. L juhitud BMW sõitis lubatust suuremal kiirusel ning kurvi tõttu ilmus vasakpööret sooritav sõiduk taha ootamatult, ei olnud K. K l võimalik hoolimata tahavaatepeeglisse vaatamisest manöövri ohutuses veenduda ja kokkupõrget vältida. K. K kaebuses on õigesti
itud, et A. L oli taganttuleva juhina parem võimalus olukorda kontrollida. Kui A.L oleks järginud kõiki eelpool nimetatud nõudeid, poleks ohtlikku olukorda tekkinud. Kohtuväline menetleja jättis oma otsuses arvestamata kõigi õnnetuses osalenud liiklejate käitumise ja on põhjendamatult
idnud, et K.K tegveuses on väärteokoosseis. Menetleja ei ole lähtunud otsuses põhimõttest, mille kohaselt tuleb kahtluse korral olukorda tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohtuväline menetleja ei ole märkinud oma otsuses neid põhjendusi, miks ta on lugenud tõendatuks, et A.L alustas möödasõitu enne K.K poolt vasakpöörde alustamist ja on selgelt eelistanud ühte sid tõendeid teistele. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodust lähtuvalt kohus
iab, et LS § 7417 lg 1 koosseisu ehk rikkumise puudumise tõttu ehk kuna K. K tegevuses puudusid väärteo tunnused, on kohtuvälise menetleja tehtud otsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 punktist 3, § 133, § 134, § 135 lõikest 1. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.