Obsah (18)

§ 209§ 213§ 200§ 74§ 65§ 330§ 75§ 346§ 349§ 266§ 64§ 68§ 16§ 33§ 56§ 238§ 69§ 218

Kohus KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Ärakiri Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 25.mail 2011 Jõhvi kohtumajas 1-09-9735 (08240102359) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

§ 209

lg 2 p 1,3, § 213 lg 1 järgi ja Alexander Savosini süüdistuses

§ 209

lg 2 p 1, § 213 lg 1, § 346, § 349, § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt Arina Kornijenko isikukood 47306243727, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel- vene keel, töökoht puudub, töövõimekaotus 40%, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 16.09.2010 Viru Maakohtu poolt

§ 213lg 1, § 346 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 8 kuud ja rahalise karistusega 40 päevamäära summas 2000 krooni katseajaga 2 aastat 6 kuud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Alexander Savosin isikukood 37709013712, Vene Föderatsiooni kodanik, kesk-eriharidus, emakeelvene keel, töökoht puudub, töövõimekaotus 80%, elukoht: xxx, kriminaalkorras karistatud: 1. 27.06.2002 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi rahatrahviga 1500 krooni, 2. 10.07.2003 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 200lg2 p 7- § 25 lg 2 järgi vangistusega 3 2 Kaitsjad RESOLUTSIOON aastat, 3.

17.10.2003 Narva Linnakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1 järgi

§ 74

lg 2 alusel vangistusega 6 kuud,

§ 74lg 1 alusel tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Narva Linnakohtu 11.02.2004 määrusega

§ 65lg 1 alusel vangistusega 3 aastat, 4.

29.08.2005 Harju Maakohtu poolt

§ 330

järgi

§ 65lg 2 alusel vangistusega 9 kuud 7 päeva.

Karistuse algus 29.08.

1. vabanes 05.06.2006 peale karistuse kandmist,
2. 29.05.2007 Harju Maakohtu poolt

§ 209lg 2 p 1 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud katseajaga 3 aastat 2 kuud. Harju Maakohtu 30.10.2007 määrusega pikendati katseaega 2 kuu võrra, 6. 10.09.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 209

lg 2 p 1 järgi

§ 65

lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud,

§ 74

lg 2 alusel 7 kuud vangistust.

§ 74lg 1 alusel vangistusega 9 kuud katseajaga 3 aastat 8 kuud.

Karistuse algus 04.04.2008. Vabanes 24.10.2008 peale osalise vangistuse ärakandmist. Viru Maakohtu 04.03.2010 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra. Viibis vahi all 31.03-02.04.2007,s.o 3 päeva ja 10.12.2008-27.05.2009, s.o 5 kuud 17 päeva, kokku 5 kuud 20 päeva. Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 01.12.2008 Arina Kornijenko kaitsja vandeadvokaat Galina Tšelnokova Alexander Savosini asenduskaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik Juhindudes KrMS § 130 lg 4-1, 238, 306, 309 lg 1,3, 310 lg 1, 311, 312, 313, 315 kohus O t s u s t a s: ARINA KORNIJENKO süüdi tunnistada

§ 213lg 1 järgi ( 9 episoodi). Mõista karistuseks 2(kaks) aastat 6(kuus) kuud vangistust. 3 Vastavalt Kr

MS §-le 238 lg 2 vähendada Arina Kornijenkole mõistetud karistust ühe kolmandiku, ehk 10 kuu võrra. Kandmisele kuulub 1(üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel suurendada Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta 8 kuud vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära ja mõista liitkaristuseks 2(kaks) aastat 3(kolm) kuud vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära, mis viiakse täide iseseisvalt.

§ 74

lg 2 alusel jätta mõistetud karistusest 2(kaks) aastat tingimuslikult kohaldamata ning täitmisele pööramata, määrates, et täitmisele pööratakse 3 (kolm) kuud vangistust. Lähtudes

§ 74

lg 1,3 jätta vangistuse osa 2 (kaks) aastat tingimisi Arina Kornijenko suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui Arina Kornijenko katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseajaks määrata 2 (kaks) aastat 6 (kuud). Katseaja algust arvestada alates 16.09.2010, ehk Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsusega määratud ajast.

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevalt kohustada Arina Kornijenko käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; Määrata Arina Kornijenko katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 75

lg 5 alusel peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Valida Arina Kornijenko suhtes tõkendiks vahistamine kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmise tagamiseks ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalist. 3(kolme)-kuulise vangistuse kandmise alguseks lugeda 25.05.2011 või kinnipidamise kuupäevast. 4 ALEXANDER SAVOSIN süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 1 järgi.

Mõista karistuseks 2(kaks) aastat vangistust. ALEXANDER SAVOSIN süüdi tunnistada

§ 213lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 2(kaks) aastat 6(kuus) kuud vangistust. ALEXANDER SAVOSIN süüdi tunnistada

§ 346järgi.

Mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses s.o summas 580 eurot. Rahalise karistuse summa tuleb Alexander Savosinil tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 SEB või arveldusarvele nr.221023778606 Swedbank, märkides maksekorraldusele viitenumbri 4100065064, ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. ALEXANDER SAVOSIN süüdi tunnistada

§ 349järgi.

Mõista karistuseks 1(üks) aasta vangistust. ALEXANDER SAVOSIN süüdi tunnistada

§ 266lg 1 järgi.

Mõista karistuseks 6(kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistust 3(kolm) aastat vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära.. Vastavalt KrMS §-le 238 lg 2 vähendada Alexander Savosinile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 1 aasta ning 50 päevamäära võrra. Kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot.

§ 65

lg 1 alusel lugeda kergem Harju Maakohtu 10.09.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 4 kuud vangistust kaetuks raskeima käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 2 aastat vangistust ja 100 päevamäära rahalist karistus ja mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära, ehk 320 eurot.

§ 74lg 5 ja 65 lg.

2 alusel, pöörata Harju Maakohtu 29.05.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8(kaheksa) kuud 22(kakskümmend kaks) päeva vangistust täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.05.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (8 kuud 22päeva) ning mõista Alexander Savosinile liitkaristuseks 2(kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 22(kakskümmend kaks) päeva vangistust ja 100 päevamäära, ehk 320 eurot rahalist karistust, määrates, et rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. 5

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2007-02.04.2007, s.o 3 päeva ja 10.12.2008-27.05.2009, s.o 5 kuud 17 päeva, kokku 5 (viis) kuud 20 (kakskümmend) päeva. Kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 3(kolm) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada, KrMS § 130 lg 4-1 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks valida Alexander Savosinile uueks tõkendiks vahistamine ja võtta ta vahi alla vahetult kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.05.2011 või kinnipidamise kuupäevast. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada järgmiselt: xxx tsiviilhagi summas 8155 krooni ehk 521,20 eurot jätta rahuldamata (Vxxx Oxxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 15603 krooni ehk 997,21 eurot rahuldada osaliselt summas 3000 krooni ehk 191,82 eurot (Nxxxy Kxxxi nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 23021 krooni ehk 1471,31 eurot rahuldada osaliselt summas 3000 krooni ehk 191,82 eurot (Vxxx Kxxxi nimele vormistatud laen); xx tsiviilhagi summas 3550 krooni ehk 226,89 eurot rahuldada täielikult (Vxxxxxx nimele vormistatud laen); xxx OÜ tsiviilhagi summas 2550 krooni ehk 162,97 eurot rahuldada täielikult (Vxxv Vxxxi nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 2375 krooni ehk 151,79 eurot rahuldada täielikult (Nxxx Kxxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 3690 krooni ehk 235,83 eurot rahuldada täielikult (Vlxxx Pxxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 3690 krooni ehk 235,83 eurot rahuldada täielikult (Vxxxr Kxxxi nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot rahuldada täielikult (Vxxx Oxxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 1930 krooni ehk 123,35 eurot rahuldada osaliselt summas 1860 krooni ehk 118,93 (Vxx Vixxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 3840 krooni ehk 245,42 eurot rahuldada täielikult (Vxxxi Oxxxnimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 4020 krooni ehk 256,92 eurot rahuldada täielikult (Vxxx Pxxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 2550 krooni ehk 162,97 eurot rahuldada täielikult (Vxxx Oxxx nimele vormistatud laen); 6 xxx tsiviilhagi summas 5099 krooni ehk 325,89 eurot rahuldada osaliselt summas 2550 krooni ehk 162,97 eurot (Vxxx Kxxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 3944 krooni ehk 252,07 eurot rahuldada osaliselt summas 1200 krooni ehk 76,73 krooni (Vxxx Kxxxi nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 5090 krooni ehk 325,31 eurot rahuldada osaliselt summas 1190 krooni ehk 76,09 eurot (Vxxv Vixxxnimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 5104,50 krooni ehk 326,24 eurot rahuldada täielikult (Vxxx Vxxx nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 2650 krooni ehk 170,53 eurot rahuldada osaliselt summas 2400 krooni ehk 153,45 eurot (Vxxx Kxxxi nimele vormistatud laen); xxx tsiviilhagi summas 14033,16 krooni ehk 896,91 eurot rahuldada täielikult (Nxxx Kxxxi nimele vormistatud lepingud); xxx tsiviilhagi summas 4026,85 krooni ehk 257,37 eurot rahuldada täielikult (Vxxxi Kxxxnimele vormistatud lepingud); xxx tsiviilhagi summas 8819,15 krooni ehk 563,65 eurot rahuldada täielikult; xxx tsiviilhagi summas 10 898,98 krooni ehk 696,57 eurot rahuldada täielikult (Vxxx Kxxx nimele vormistatud leping); xx tsiviilhagi summas 8066,63 krooni ehk 515,55 eurot rahuldada täielikult (Vxx Vxxxnimele vormistatud leping); Vxxx Bxxtsiviilhagi summas 2550 krooni ehk 162,97 eurot rahuldada täielikult; Vlxx Rxxx tsiviilhagi summas 26 929 krooni ehk 1721,08 eurot rahuldada osaliselt summas 10180 krooni ehk 650,90; NxxxKxxxi tsiviilhagi summas 1640 krooni ehk 104,82 eurot rahuldada täielikult; VxxxOxxxtsiviilhagi summas 3594 krooni ehk 229,70 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista Arina Kornijenkolt tsiviilhagide katteks: - 226,89 eurot xxx (reg.nr 11306564, asukoht xxx) kasuks (Vxxxi Oxxxlaen); - 63,91 xxx ( reg.kood 10183757, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Oxxx laen); - 245,42 eurot xxx (reg.kood 11445484, asukoht xxx, Tallinn) kasuks (Vxxxi Oxxx laen); - 162,97 eurot xxx (reg.kood 11344317, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Oxxxlaen); - 896,91 eurot xxx (reg.kood 10178070, asukoht xxx, Txxx) kasuks (Nxxx Kxxx leping); - 162,97 eurot Vxxx Bxxx (elukoht xxx) kasuks; - 650,90 eurot VxxxRxxx (elukoht xxx) kasuks; 7 - 229,70 eurot Vxxx Oxxx(elukoht xxx) kasuks. Välja mõista solidaarselt Arina Kornijenkolt ja Alexander Savosinilt tsiviilhagide katteks: - 191,82 eurot xxx (reg.kood 11251314, asukoht xxx) kasuks (Nxxx Kxxxi laen); - 1471,31 eurot xxx (reg.kood 11251314, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Kxxx laen); - 162,97 eurot xxx (reg.nr 11306564, asukoht xxx) kasuks (Vjxxx Vxxxlaen); - 151,79 eurot xxx (reg.nr 11306564, asukoht xxx) kasuks (Nxxx Kxxx laen); - 235,83 eurot xxx (reg.nr 11306564, asukoht xxx) kasuks (VxxPxxxi laen); - 235,83 eurot xxx (reg.nr 11306564, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Kxxx laen); - 118,93 eurot xxx (reg.kood 11014946, asukoht xxx, xxx kasuks (Vxxx Vxxx laen); - 256,92 eurot xxx (reg.kood 11445484, asukoht xxx, Tallinn) kasuks (Vxxx Pxxxi laen); - 162,97 eurot xxx (reg.kood 11344317, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Kxxxi laen); - 76,73 eurot xxx (reg.kood 11374933, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Kxxx laen); - 76,09 eurot xxx (reg.kood 11174766, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Vxxxlaen); - 326,24 eurot xxx (reg.kood 11034137, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Vxxx laen); - 153,45 eurot xxx (reg.nr 10892531, asukoht xxx) kasuks (VxxxKxxx laen); - 104,82 eurot Nxx Kxxx (elukoht xxx) kasuks. Välja mõista Alexander Savosinilt tsiviilhagide katteks: - 257,37 eurot xxx (reg.kood 10178070, asukoht xxx, xxx) kasuks (Vxxx Kxxxleping); - 563,65 eurot xxx (reg.kood 10096159, asukoht xxx) kasuks (Vxxxv xxxepingud); - 696,57 xxx (reg.nr 10069046, asukoht xxxx) kasuks (Vxxxi Kxxxleping); - 515,55 eurot xxx (reg.nr 10069046, asukoht xxx) kasuks (Vxxx Vixxxleping); 8 Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ja määrata tema poolt Arina Kornijenkole osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 376,98 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 303,60 eurot, käibemaks 73,38 eurot). Välja mõista Arina Kornijenkolt riigituludesse menetluskulud: 53,97 eurot (844,50 krooni) toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb Arina Kornijenkol tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber

1. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud: 63,35 eurot ( 991,20 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 376,98 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ja määrata tema poolt Alexander Savosinile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 401,82 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 334,85 eurot, käibemaks 66,97 eurot). Välja mõista Alexander Savosinilt riigituludesse menetluskulud: 61,87 eurot (968 krooni) toimiku paljundamise eest. Menetluskulud tuleb Alexander Savosinil tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber
2. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Menetluskulud: 31,67 eurot (495,60 krooni) kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 401,82 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, -jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. 9 Asitõend- ID- kaart A.Talanovi nimele, mis asub kriminaaltoimikustagastada omanikule kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 01.06.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 16.06.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 02.07.2011 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus ARINA KORNIJENKO on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul alates 21.04.2008.a kuni 06.05.2008.a tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil grupis koos uurimise poolt tuvastamata isikuga, kes sai pettuse teel metalli müümise eest saadud raha ülekandmise ettekäändel oma kasutusse Valeri Orlovi isikukoodi ja tema pangakonto andmed ühes internetipanga juurdepääsu koodidega, kavatsemata tegelikkuses saadud andmeid kasutada metalli müügist raha ülekandmiseks, kes andis seejärel nimetatud andmed Arina Kornijenkole, mida kasutades Arina Kornijenko Narvas aadressil Tiimani 13-9 asuvas korteris asuva arvuti abil taotles Valeri Orlovi teadmata ja nõusolekuta viimase nimele järgnevalt loetletud kiirlaenud: • 21.04.2008.a xxxst – sms-laen summale 1000 krooni, saadud raha kandis Kxxxo Gxxx Kxxx kontole üle; • 21.04.2008.a xxx-st – laen summale 1000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko Gxxx Kxxx kontole üle; • 21.04.2008.a xxx – laen summale 3000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko GxxxKxxx kontole üle; • 21.04.2008.a xxx – laen summale 2000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko Gxxx Kxxx kontole üle; • 21.04.2008.a xxx – laen summale 1500 krooni, saadud raha kandis Kornijenko GxxxKxxx kontole üle; • 21.04.2008.a xxxst – laen summale 3000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko Gxxxa Kxxxkontole üle; • 22.04.2008.a xxx – laen summale 3000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko Sxxx Texxx kontole üle; 10 • 06.05.2008.a xxx – laen summale 3000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko Jxxx Pxxxkontole üle. Seejärel Kxxx, Txxx ja xxx teadmata Arina Kornijenko kuritegelikust kavatsusest, võtsid raha oma pangakontodelt välja ning andsid Kornijenkole üle, kes sai sel moel ebaseaduslikku varalist kasu kogusummas 17 500 krooni. Samuti tema, ajavahemikul 12.05.2008.a. kuni 13.05.2008.a., tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil grupis koos uurimise poolt tuvastamata isikuga, kes sai pettuse teel metalli müümise eest saadud raha ülekandmise ettekäändel oma kasutusse Vxxx Rxxx isikukoodi ja tema pangakonto andmed ühes internetipanga juurdepääsu koodidega, kavatsemata tegelikkuses saadud andmeid kasutada metalli müügist raha ülekandmiseks, kes andis seejärel nimetatud andmed Arina Kornijenkole, mida kasutades Arina Kornijenko xxx asuvas korteris asuva arvuti abil taotles Vxxxr Rxxxteadmata ja nõusolekuta viimase nimele järgnevalt loetletud kiirlaenud: • 12.05.2008.a. xxx summas 3000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko Axxx Dxxxkontole üle; • 12.05.2008.a xxxx-s summas 2000 krooni saadud raha kandis Kornijenko Alxxxi Dxxxkontole üle; • 12.05.2008.a. xxx Cxxx summas 1000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko AxxxDxxx kontole üle; • 12.05.2008.a. xxx summas 3000 krooni, saadud raha kandis Kornijenko Gxxx Kxxx kontole üle; • 12.05.2008.a. xxx summas 1600 krooni saadud raha kandis Kornijenko Alxxxi xxxontole üle; saadud raha Arina Kornijenko omastas, saades sel moel ebaseaduslikku varalist kasu kogusummas 10 600 krooni. Arina Kornijenkole on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, isikute grupis ehk

§ 209lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele on esitatud ARINA KORNIJENKOle süüdistus selle, et tema 05.12.2008.a. varalise kasu saamise eesmärgil, arvutikelmuse toimepanemise teel, kasutas varem Rxxxl Pxx saadud VxxxBxxxi pangakontot puudutavaid dokumente, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole ning varem V.Bxxxarvelduskontole sõlmitud telefonipanga teenust, teostas telefoninumbrite xxx ja xxx abil Bxxx kuuluva Swedpanga arvelduskontolt nr.221040535466 kolm makset kogusummas 2550 krooni Lxxx Kxxxpangakontole, sekkudes sel moel ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, pärast seda võttis tema valduses olnud rahaautomaadist Kxxxpangakontolt 11 sularaha välja ja omastas., põhjustades Vixxx Bxxx varalist kahju summas 2550 krooni. Samuti tema, 05.08.2007.a., tegutsedes grupis koos Alexander Savosiniga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, saades Savosinilt Vxxx Vxxx nimele vormistatud pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, kasutades oma elukohas xxxaadressil xxx asuvas korteris olevat arvutit, sisestas Vxxx Vxxx kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja SEB pangas asuva Vxxx xxxrvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles Kornijenko Vxxx xxxeadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxx-st summas 3000 krooni, xxxst summas 2000 krooni, xxx summas 1600 krooni, xxx-st summas 1000 krooni ja xxx xxxst summas 3000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 10 600 krooni laenuraha laekumist Vxxxv Vxxxarvelduskontole, kandis Kornijenko osa rahast kokkuleppele Savosiniga nö teenustasuna Jxxx Lxxx pangakontole, mille Kornijenko seejärel tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja omastas, ülejäänud raha Savosin võttis seejärel tema kasutuses olnud Vxxxpanga deebetkaardi abil sularahana välja ja omastas, põhjustades xxx OÜ-le xxx-le varalist kahju. Samuti tema, 11.08.2007.a., tegutsedes grupis Alexander Savosiniga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, saades Savosinilt Nxxx xxximele vormistatud pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, kasutades oma elukohas xxx tnxxx asuvas korteris olevat arvutit, sisestas Nxxx Kxxxi kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja Hansapangas asuva Nxxx Kxxxi arvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles Kornijenko Nxxx Kxxx teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxxst summas 30000 krooni, xxx-st summas 2000 krooni xxx-st summas 1000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 6000 krooni laenuraha laekumist Nxxx Koxxxarvelduskontole, kandis Kornijenko kogu laenuraha summa Vxxx Vxxxpangakontole, mille järel Savosin tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha kogusummas 6000 krooni Savosin ja Kornijenko omastasid, põhjustades xxxle, xxxle ja AR xxxle varalist kahju. Samuti tema, ajavahemikus 24.09.-03.10.2007.a., tegutsedes grupis koos Alexander Savosiniga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, saades Savosinilt Vxxxr Kxxx nimele vormistatud pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipankade ligipääsu 12 võimaldavat püsiparoolid, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, kasutades oma elukohas xxx asuvas korteris olevat arvutit, sisestas VxxxKxxx kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja Hansapangas asuva VlxxxKoxxx arvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles Kornijenko Vxx Kxxx teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxx-st summas 3000 krooni, xxx summas 2000 krooni, xxx-st summas 3000 krooni, xxxxxxOÜ-st summas 1000 krooni, xxx-st summas 2400 krooni, xxx summas 2000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 13 400 krooni laenuraha laekumist Vlxxxr Kxxarvelduskontodele Hansapangas ja Ühispangas, kandis Kornijenko raha summas 12 687 krooni VxxxZaxxxvi ja Pxxx Nxxx pangakontodele, mille järel Savosin tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha Savosin koos Kornijenkoga omastasid, põhjustades xxx-le, xxxAS-le, Raha24 OÜ-le, xxx OÜ-le, xxx-le ja xxxle varalist kahju. Samuti tema, ajavahemikus 18.02.-28.02.2008.a., tegutsedes grupis koos Alexander Savosiniga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, saades Savosinilt Vxxx Pxxx isikukoodi ja tema pangakonto andmed, kasutades oma elukohas xxx asuvas korteris olevat arvutit, sisestas VxxxPxxxkui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja Vlxxx Pxxarvelduskonto kasutamist. Sel moel Kornijenko taotles Vxxxr Pxxx teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxx-st summas 3000 krooni ja xxxst summas 3000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning laenuraha laekumist VxxxPxxxi arvelduskontole, kandis Kornijenko raha summas 6000 krooni Alxxx Kxxxja xxxxxxa pangakontodele, mille järel Kornijenko tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha kogusummas 5900 krooni Savosin ja Kornijenko omastasid, põhjustades xxx-le ja xxx OÜ-le varalist kahju. Samuti tema, ajavahemikus 18.02.-28.02.2008.a., kasutades ära tema valduses olnud Vlxxx Gxxarvelduskontole juurdepääsu võimaldavaid andmeid, sisenes V.Gexxx teadmata ja nõusolekuta viimase arvelduskonto internetikeskkonda, vormistas ning esitas Gxxxnimelt Maksuja Tolliametile füüsilise isiku 2007.a. tuludeklaratsiooni, märkides tagasimaksmisele kuuluva summa tagastamiseks Vxxx Pxxxarvelduskonto, peale 28.02.2008.a. Maksu-ja Tolliametist kontole 880 krooni laekumist kandis saadud summa sealt edasi OxxxMxxxa / AxxxKxxx pangakontole ning võttis tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis, saadud raha omastas, põhjustades oma tegevusega VxxxGxxx varalist kahju. Sel moel sai AxxxKornijenko Vlxxx Põxxxpangakonto ebaseadusliku 13 kasutamise tagajärjel ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi sekkumise teel varalist kasu kogusummas 6780 krooni. Samuti tema, 15.09.2007.a, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, kasutades Savosinilt Nxxx Kxxnimele vormistatud pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, kasutades oma elukohas xxx tn. xxx asuvas korteris olevat arvutit, sisestas Nxxx Kxxx kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, kasutades seda enda autoriseerimiseks TeleYks iseteeninduses, kus vormistas Nxxxy Kxxxnimele liitumislepingu nr 1630329 mobiiliabonentnumbrile 5649380, liitumislepingu nr 630330 mobiiliabonentnumbrile 56495184, liitumislepingu nr 630332 mobiiliabonentnumbrile 56493708 ja liitumislepingu nr 630333 mobiiliabonentnumbrile 56495327. Seejärel vormistas Kornijenko tellitud sim-kaartide saatmise tema tuttava Oxxx Kxxx postiaadressil xxx xxx, kes sim-kaardid kätte saades aktiveeris neist kasutamiseks ühe, ülejäänud aga viskas minema. Sel moel põhjustas Arina Kornijenko oma tegevusega xxx-le varalist kahju 14033.16 krooni. ARINA KORNIJENKOLE on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime varalise kasu saamise arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise, millega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust ehk

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ALEXANDER SAVOSIN on antud kohtu alla ja süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 02.-05.08.2007.a. pöördus xxx asuvas xxx-i pangakontoris telleri poole palvega väljastada talle Internetipanga paroolikaart ja kasutajatunnus ning panga deebetkaart, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Vxxxv Vxxx nimele, s.t. kasutades võõrast tähtsat isiklikku dokumenti soovis omandada teise isiku pangakonto kasutamise õigust. Samuti tema, 04.08. ja 06.08.2007.a. pöördus kahel xxx mntxxx asuvasse AS xxx esindusse taotlusega osta järelmaksuga mobiiltelefon ja vormistada xxxliitumisleping, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Vxxx Vxxx nimele, s.t. kasutades võõrast tähtsat isiklikku dokumenti sai Alexander Savosin õiguse Vxxxi nimel osta järelmaksuga kaks mobiiltelefoni ja kasutada EMT mobiilsideteenuseid. Samuti tema, 05.08.2007.a. xxx asuvasse xxx esindusse taotlusega osta järelmaksuga kaks mobiiltelefoni ja vormistada Tele2 liitumisleping esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Vjxxx Vxxx nimele, s.t. kasutades võõrast tähtsat isiklikku dokumenti sai Alexander Savosin õiguse 14 Vxxx nimel osta järelmaksuga kaks mobiiltelefoni ja kasutada xxx mobiilsideteenuseid. Samuti tema, ajavahemikul 20.-29.09.2007.a. pöördus xxx mnt.xxxasuvas AS xx pangakontoris telleri poole palvega väljastada talle Internetipanga paroolid ja kasutajatunnus, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Vlxxxr Kxxxi nimele, kasutades võõrast tähtsat isiklikku dokumenti soovis omandada teise isiku pangakonto kasutamise õigust. Samuti tema, 11.08.2007.a. pöördus xxx asuvas xxx-i pangakontoris telleri poole palvega avada tema nimele arvelduskonto ja väljastada talle internetipanga uhis.net paroolid ja kasutajatunnus, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Nxxx Kxxxi.k.36904193720 nimele, s.t. kasutades võõrast tähtsat isiklikku dokumenti omandas teise isiku pangakonto kasutamise õiguse. Samuti tema, 31.03.2008.a kella 19.30 paiku pöördus aadressil xxx xxxmnt. 41 asuvas xxx kontoris telleri poole palvega väljastada temale Internetipanga paroolikaart ja kasutajatunnus, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Axxxi Txxxnimele, s.t. kasutades võõrast tähtsat isiklikku dokumenti soovis omandada teise isiku pangakonto kasutamise õigust. Samuti tema, 10.12.2008.a kella 12.20 paiku pöördus Txxx aadressil Rävala pst. 8 asuvas xxx panga kontoris telleri poole arvelduskonto avamise palvega, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina juhiloa TxxxTaxxx´i nimele, s.t. kasutades võõrast tähtsat isiklikku dokumenti soovis omandada teise isiku pangakonto kasutamise õigust. ALEXANDER SAVOSINile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise õiguste omandamise eesmärgil ehk

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Alexander Savosin, ajavahemikus 04.-06.08.2007.a. pöördus xxx xxx asuvasse xxx esindusse taotlusega osta järelmaksuga kaks mobiiltelefoni ja vormistada xxx liitumisleping, esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Vxxx Vxxxnimele, kavatsemata edaspidi tasuda ostetud telefonide eest ega maksta kasutatud mobiilsideteenuste eest, luues sel moel teadvalt ebaõige ettekujutuse nii enda isikust kui ka oma kavatsusest, vormistas pettuse teel 1188 krooni maksva mobiiltelefoni xxxxxxjärelmaksuga ostulepingu esimese sissemaksega 288 krooni ja 2100 krooni maksva xxx järelmaksuga ostulepingu ilma esimese sissemakseta ning samas vormistas xxx mobiilsideteenuseid kasutada võimaldava liitumislepingu xxx kohta, seejärel sai kätte nimetatud mobiiltelefonid ja SIM kaardi, põhjustades oma tegevusega xxx varalist kahju summas 8819.15 krooni. Samuti tema, 05.08.2007.a. pöördus xxx asuvasse xxx esindusse taotlusega osta järelmaksuga kaks mobiiltelefoni ja vormistada Tele2 liitumisleping 15 esitades seejuures isikut tõendava dokumendina ID-kaardi Vxxx Vxxxnimele, kavatsemata edaspidi tasuda ostetud telefonide eest ega maksta kasutatud mobiilsideteenuste eest, luues sel moel teadvalt ebaõige ettekujutuse nii enda isikust kui ka oma kavatsusest, vormistas pettuse teel 1800 krooni maksva mobiiltelefoni xxx järelmaksuga ostulepingu ilma esimese sissemakseta ja 1800 krooni maksva xxx järelmaksuga ostulepingu ilma esimese sissemakseta ning samas vormistas xxx mobiilsideteenuseid kasutada võimaldavad liitumislepingud telefoninumbrite 5xxxx ja xxx kohta, seejärel sai kätte nimetatud mobiiltelefonid ja SIM kaardid, mille kasutamisega ja tasumata jätmisega põhjusta xxx varalist kahju summas 8066.63 krooni. ALEXANDER SAVOSINile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ehk

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Alexander Savosin 05.08.2007.a., tegutsedes grupis koos Arina Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, edastas tema poolt pettuse teel pangas vormistatud Vxxx Vxxpangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas xxx9 asuvas korteris olevat arvutit, sisestas Vxxx Vxxx kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja SEB pangas asuva VjxxxVxxxarvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles Kornijenko Vxxxv Vxxx teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxxst summas 3000 krooni, xxx summas 2000 krooni, xxx summas 1600 krooni, xxx OÜ-st summas 1000 krooni ja xxx-st summas 3000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 10 600 krooni laenuraha laekumist Vxxx Vixxxarvelduskontole, kandis Kornijenko osa rahast kokkuleppele Savosiniga nö teenustasuna JxxxLixxxa pangakontole, mille Kornijenko seejärel tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja omastas, ülejäänud raha Savosin võttis seejärel tema kasutuses olnud Vxxi panga deebetkaardi abil sularahana välja ja omastas, põhjustades xxx, Raha24 OÜle, xxxle, xxx OÜ-le ja xxx-le varalist kahju. Samuti tema, 11.08.2007.a., tegutsedes grupis koos Arina Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, edastas tema poolt pettuse teel pangas vormistatud Nixxx Kxxx pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas xxx-9 asuvas korteris olevat arvutit, sisestas NxxxKxxxkui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed 16 arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka sisenemist ja Hansapangas asuva NxxxKxxxarvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles Kornijenko Nxxx Kxxxteadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxx-st summas 3000 krooni, xxx-st summas 2000 krooni ja xxx-st summas 1000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 6000 krooni laenuraha laekumist NxxxKxx arvelduskontole, kandis Kornijenko kogu laenuraha summa Vxxx Vxxx pangakontole, mille järel Savosin tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha kogusummas 6000 krooni Savosin ja Kornijenko omastasid, põhjustades xxx-lexxx-le ja AR xxx-le varalist kahju. Samuti tema, ajavahemikus 24.09.-03.10.2007.a., tegutsedes grupis koos Arina Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, edastas tema poolt pettuse teel pangas vormistatud Vladimir Kovalkovi pangakontot puudutavad dokumendid, mis sisaldasid internetipanka ligipääsu võimaldavat püsiparooli, kasutajatunnust ja internetipanga paroole, Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas xxxaadressil xxx asuvas korteris olevat arvutit, sisestas VxxxKxxx kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka- sisenemist ja Hansapangas asuva VlxxKxxxarvelduskonto kasutamist. Sel moel taotles Kornijenko Vxxx Kxxxteadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxxst summas 3000 krooni, xxx-st summas 2000 krooni, xxxst summas 3000 krooni, xxx OÜ-st summas 1000 krooni, xxx-st summas 2400 krooni, xxx-st summas 2000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning kogusummas 13 400 krooni laenuraha laekumist Vlaxxx Kxxxarvelduskontodele xxx, kandis Kxxxo raha summas 12 687 krooni VxxxZxxx ja PxxxNxxx pangakontodele, mille järel Savosin tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja võttis ja saadud raha Savosin koos Kornijenkoga omastasid, põhjustades xxx-le, xxxAS-le, xx4 xx, xx-le, xxx ja xxxle varalist kahju. Samuti tema, ajavahemikus 18.02.-28.02.2008.a., tegutsedes grupis koos Arina Kornienkoga varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, kasutades tema valdusesse jäänud Vxxx Pxxxi andmeid isikukoodi ja tema pangakonto andmeid, edastas Kxxxandmed Kornijenkole, kes kasutades oma elukohas xxx asuvas korteris olevat arvutit, taotlesid VxxxPõxxxi teadmata ja nõusolekuta tema nimele kiirlaenu xxx summas 3000 krooni ja xxx-st summas 3000 krooni, peale taotluste rahuldamist ning laenuraha laekumist Vxxx Pxxx arvelduskontole, kandis Kornijenko raha summas 5900 krooni OxxxMxxx ja AlxxxKxxxpangakontodele, mille järel Kornijenko tema kasutuses olnud panga deebetkaardi abil sularahana välja 17 võttis ja saadud raha kogusummas 5900 krooni Savosin ja Kornijenko omastasid, põhjustades xxxle ja xxx OÜ-le varalist kahju. Samuti tema, ajavahemikus 16.10.2007.a kuni 18.10.2007.a. tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, kasutades tema enda poolt 2007.a.septembris xxx asuvast V.Kot´i korterist varastatud viimase nimele xxxs ja SEB pangas avatud arvelduskontode andmeid ja internetipanka sisenemist võimaldavat paroolikaarte, sisestas oma elukohas aadressil xxx, Vxxx Kxxx kui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlus-protsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda – internetipanka - sisenemist ja VxxxKxxarvelduskonto kasutamist, kasutades seda enda autoriseerimiseks Txx internetipoes, kus vormistas Vxxx Kxxxnimele 2430 krooni maksva mobiiltelefoni xxx krooni maksva mobiiltelefoni xxx järelmaksuga ostulepingu, omamata kavatsust nende eest tasuda, samuti vormistades samaaegselt liitumislepingu Tele2 mobiilsideteenuste kasutamiseks telefoninumbrite xxx5 ja xxx kohta, saades seejärel ostetud telefonid kätte ja kasutades mobiilsideteenuseid, sai oma vara alusetu säästmise tagajärjel varalist kasu 8499 krooni, põhjustades xxx varalist kahju. Samuti tema, ajavahemikus 26.09.2007.a kuni 17.10.2007.a, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil arvutikelmuse toime panemise teel, kasutades tema enda poolt 2007.a.septembris xxx asuvast V.xxx korterist varastatud viimase nimele Hansapangas ja SEB pangas avatud arvelduskontode andmeid ja internetipanka sisenemist võimaldavat paroolikaarte, sisestas oma elukohas aadressil xxx, xx xxxui kontoomaniku nimel ja viimase teadmata saadud andmed arvutisüsteemi, sekkudes sel moel ebaseaduslikku andmetöötlusprotsessi selle lubamatu käivitamise kaudu, võimaldades endale virtuaalsesse maksekeskkonda ja TeleYks e-iseteeninduse sisenemist, vormistas Vxxx Kxxxnimele liitumislepingu nr 1632176 mobiiliabonentnumbrile xxx, liitumislepingu nr 1635217 mobiiliabonentnumbrile xxx liitumislepingu nr 1635603 mobiiliabonentnumbrile xxxa liitumislepingu nr 1635605 mobiiliabonentnumbrile xxx6 ning kasutas saadud sim-kaartidega ajavahemikus 2007.a.a oktoobrist kuni 14.01.2008.a. ebaseaduslikult TeleYks mobiilsidevõrgu teenuseid, saades oma vara alusetu säästmise tagajärjel varalist kasu summas 4026.85 krooni, põhjustades oma tegevusega xxx AS-le varalist kahju nimetatud summas. ALEXANDER SAVOSINILE on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime varalise kasu saamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise ja andme-töötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust ehk

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

18 Lisaks sellele süüdistatakse Alexander Savosinit selles, et tema 2007.aasta septembri kuu lõpus (täpset kuupäeva ja kellaaega ei ole kindlaks tehtud) tungis ebaseaduslikult ilma korteri omaniku teadmata ja nõusolekuta xxxaadressil xxx asuvasse Vxxxi xxxile kuuluvasse korterisse, kus varastas varalist väärtust mitteomavad xxx ja Üxx deebetkaardid V.xxx nimele ja nende pankade internetipanka sisenemist võimaldavad paroolikaardid, V.xxxi nimele vormistatud tööraamatu ning arhiividokumendid töötamise kohta, sissetungimise hetke seisuga likvideeritud äriühingu xxxa asutamisdokumendid ja pitsati, samuti äriühingu xxx pitsatid, kaks täitmata tööraamatu blanketti ja viis kvalifikatsiooni tõstmise tüüpblanketti. ALEXANDER SAVOSINILE on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi või piirdega alale ebaseadusliku tungimise, s.t.

§ 266

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; samuti ametliku dokumendi, pitsati või stambi varguse ehk

§ 346järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Arina Kornijenko ennast süüdi talle esitatud kuritegudes, ei soovinud ütlusi anda, väljendas kahetsust tehtu pärast. Samuti võttis süüdistatav omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Alexander Savosin ennast süüdi talle esitatud kuritegudes, ei soovinud ütlusi anda, väljendas kahetsust tehtu pärast. Samuti võttis süüdistatav omaks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid. Peale süüdistatavate kuritegude omaksvõtu on nende osavõtt süüdistuses näidatud kuritegudest kinnitatud kriminaalasjas sisalduvate järgmiste tõenditega. 05.08.2007 arvutikelmuse episood, süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin grupis, kannatanu Vxxx xxx tsiviilhagejad xxx 02-05.08.2007, 04.08 ja 06.08.2007, 05.08.2007, kokku kolm episoodi teise isiku dokumendi kasutamine õiguse omandamise eesmärgil, kannatanu V. xx, süüdistatav A.Savosin. V. Vink 11.04.2008 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 89-91 nähtub, et augustis 2007 rünnati teda xxx ja võeti talt ära ID- kaart, mobiiltelefon, rahakott koos pangadokumentidega: xxx, paroolkaart. Politseisse ei pöördunud. Hiljem sai teada, et tema kontot oli keegi kasutanud nii laenu vormistamiseks kui ka rahaülekannete tegemiseks. Ühispanga väljavõttest k 1 lk 113 nähtub, et V. Vixxx kontole laekus 05.0806.08.2007 xxx laenusummas 3000 krooni, xxx laen summas 2000 krooni, xxx laen summas 1600 krooni xxx laen summas 1000 krooni ja xxxxx xxx laen summas 3000 krooni, millest 5000 krooni oli 05.08.2007 üle kantud 19 JxxxLxxx arvele, ülejäänud osas võeti sularaha pangaautomaadist. J. Lxxx 28.07.2008 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 93-95 nähtub, et tema pangaandmeid ja pangarekvisiite võis kasutada tema elukaaslane Jxxx xxx kellele oli teada xx- kood ja kellel oli juurdepääs pangakaardile. Jälitustoimingu protokollist k 1 lk 120 nähtub, et alates 03.08.2007 kuni 24.08.2007 V. Vxxx kuulunud mobiiltelefon xxx oli Mxxx Ixxxja Mikhail Glxxxi kasutusel. Mxxx Glxxxi 07.10.2007 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 124-125 nähtub, et augusti algul

1. Aastal ostis ta nimetatud mobiiltelefoni ühelt tundmatult isikult 500 krooniga. Annab mobiiltelefoni välja. Asitõendi vaatlusprotokollist k 1 lk 135 nähtub, et mobiiltelefon xxx on vaadeldud ja antakse välja V. xxx allkirja vastu k 1 lk
2. 11.08.2007 arvutikelmuse episood, süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin grupis, kannatanu NixxxKxxxv, tsiviilhagejad xxx, xxx AR xxx 11.08.2007 teise isiku isikliku dokumendi kasutamine, kannatanu N. xxx Kannatanu 29.11.2007 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 77-78 nähtub, et 28.11.2007 pöördus ta Hansapanka laenu vormistamiseks ja avastas, et temale nimele on laenu vormistatud, samuti vormistati tema nimele laenu ka Ühispangas. 10.08.2007 läks tal Nxxxs kaotsi rahakott, milles oli ID-kaart, Hansaneti paroolkaart. 13.08.2007 vormistas ta uue ID-kaardi. Ühispanga väljavõttest k 1 lk 80 nähtub, et 11.08.2007 laekus N. Kxxxkontole xxx laenusumma 3000 krooni, xxx laen summas 2000 krooni ning xxx laen summas 1000 krooni, mis kanti samal päeval üle VxxxVixxxarvele. V. Vxxx11.04.2008 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 89-91 nähtub, et augustis 2007 rünnati teda xxx ja võeti talt ära ID- kaart, mobiiltelefon, rahakott koos pangadokumentidega: xxx, paroolkaart. Politseisse ei pöördunud. Hiljem sai teada, et tema kontot oli keegi kasutanud nii laenu vormistamiseks kui ka rahaülekannete tegemiseks. V. Vink 17.08.2007 avaldus politseisse k 1 lk 112, registreeritud 21.08.2007, tema suhtes toime pandud röövimise kohta, hiljem avastas, et võõrad isikud kasutavad tema kontot rahaülekannete tegemiseks. 15.09.2007 arvutikelmuse episood, kannatanu Nxxx Kxxxv, süüdistatav Arina Kornijenko, tsiviilhageja xxx Kannatanu 27.02.2008 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 81-83 nähtub, et detsembris 2007 avastas ta, et tema nimel varem kaotsiläinud ID-kaardi abil on vormistatud xxx-ga neli lepingut mobiilside kasutamiseks, lepingud sõlmitud xxxs kaudu. Oxxx Koxxx tunnistaja 08.04.2008 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 85-87 nähtub, et sügisel 2007 leidis ta oma postkastist neli suur ümbrikut, milles olid kõnekaardid xxx Ta ei ole neid tellinud ja kes tellis, et tea. Ühe kaardi võttis ta endale kasutada. Teised ümbrikud pani ta ühispostkasti. 20 24.09.-03.10.2007 arvutikelmuse episood, süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin grupis, kannatanu Vxxx Kxxx, xxx xxx, xxx, Risicum xxxOÜ, xxx, xxx 20-29.09.2007 teise isiku isikliku dokumendi kasutamine, kannatanu V. Kxxx Kannatanu 15.10.2007 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 31-33 nähtub, et augustis 2007 olles ebakaine, läks tal kaotsi rahakott, ID-kaart Ühispanga kaart koos paroolidega. Septembris pöördus ta panka sooviga sulgeda arve. Pangas sai ta teada, et keegi kasutas tema kontot. Oktoobris pöördus ta isiklikus asjas Hansapanka ja avastas, et tema nimele on keegi konto avanud. Protokollile on lisatud, konti ja panga tehingute väljavõtted. Ühispanga konto väljavõttest k 1 lk 35 nähtub, et 24.09.2007 laekus kontole xxx laenusumma 3000 krooni, mis oli samal päeval osaliselt summas 2300 krooni üle kantud Vxxx Zxxxarvele. 29.09.2007 võttis kannatanu V. Kxxxkontolt raha summas 600 krooni. Hansapanga konto väljavõttest k 1 lk 36 nähtub, et V. Kxxxi kontole on 29.09.22007 laekunud xxx laen summas 2000 krooni, mis kanti samal päeval üle Pxxx Nxxxarvele. 29.09.2007 laekus xxx laen summas 3000 krooni, mis kanti samal päeval üle P. Nexxxarvele. 01.10.2007 laekus kontole Rixxx xxx laen summas 1000 krooni, mis oli samal päeval üle kantud P. Nxxx arvele. 02.10.2007 laekus arvele xxx laen summas 2400 krooni, mis kanti samal päeval üle P. Nxxxarvele. 03.10.2007 laekus kontole xxx laen summas 2000 krooni, mis kanti samal päeval üle P. Nxxxi arvele. Pavel Nexxx ülekuulamisprotokollist k 1 lk 38-39 nähtub, et ta edastas oma tuttavale tema palvel internetparoolid ja PIN-koodid, kuna too tahtis vormistada laenu. 26.10.2007 ülekuulamisel avaldas P. xxx et ta andis paroolkaardid ja konti andmed muule isikule, mitte A. xxx K 1 lk 48-
3. Äratundmiseks esitamise protokollist k 1 lk 41-42 nähtub, et 24.10.2007 tundis P. Nxxxv ära AlxxxKaxxxja selgitas, et see on isik, kes aitas teda laenu vormistamisel. Axxxi Kxxx 25.10.2007 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 44-47 nähtub, et P.Nxxx ei andnud talle oma paroolkaarte ega konto andmeid. Ta andis need teistele isikutele. Äratundmiseks esitamise protokollist lk52-54 k 1 tundis A. Kxxx ära xxxa Exxx xxx Exxx Vaxxx 11.08.2008 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 59-61 nähtub, et Arina Kornijenko on tema elukaaslane. A. Savosini hüüdnimi on „šofjor“. A. Savosin tõi A. Kornijenkole V. Kxxx pangadokumendid. A. Kornijenko vormistas sellele nimele laenu ja kandis raha P. Nxxx arvele. P. Nexxxpangaandmed ja dokumendid oli E. Vaxxxvi käsutuses, ta andis need A. Kornijenkole. Vxxxi Zxxxi 27.08.2008 ülekuulamisprotokollist k 1 lk 68-70 nähtub, et A. Savosin on tema tuttav. Ta andis A. Savosinile oma pangakaardi koos PIN- 21 koodiga. Raha ülekandest ei tea midagi. 26.09.-17.10.2007 arvutikelmuse episood, kannatanu Vxxx xxx tsiviilhageja xxx Liitumislepingud Vxxx Kxxx nimele k 4 lk 81-84 telefoninumbritele 56202556, 56202388, sõlmitud 10.10.2007 56202440 sõlmitud 15.10.2007 ja 56202606, sõlmitud 26.09.
4. Kannatanu Vxxx Kxxx 22.09.2008 ülekuulamisprotokollist k 4 lk 112-114 nähtub, et ta sai postkontorist neli panderolli, kuid ta ei teadnud, et see on mobiiltelefonid, panderollid olid kohe antud meesterahvale, kes paluski V. xxx nimele saadetud panderollid kätte saada. 16.10.2007-18.10.2007 arvutikelmuse episood, kannatanu Vxxx xxx süüdistatav A. Savosin, tsiviilhageja xxx. Võõra ruumi sissetungimine ja ametliku dokumendi vargus, september 2007, kannatanu V. xxx A.Savosin. Kannatanu 20.02.2008 ülekuulamisprotokollist k 4 lk1-3 nähtub, et 18.02.2008 pöördus ta Tele2 kontorisse sooviga sõlmida kliendilepingu ja hankida telefoni. Talle teatati, et tema nimele on vormistatud juba kaks telefoni ja nende kaudu on tekitatud suur tasumata arve. Arve summa on 8499 krooni. Septembri 2007 toimus tema korteri sissetungimine, mille käigus viidi ära, pitsatid, blanketid, pangapaberid, paroolikaardid. Avaldust politseisse ta ei teinud. Nädal hiljem pöördus tema poole üks meesterahvas, kes teatas, et minu nimele on saadud panderoll, mida ta tahab kätte saada ja palus seda teha. Postkontorist sai ta panderolli oma dokumendi esitamisel. Panderolli andis meesterahvale. Mxxx Moxxx 21.05.2008 ülekuulamisprotokollist k 4 lk 14-16 nähtub, et sügisel 2007 tungis tema tuttava Vxxx xxxorterisse Aleksandr Savosin. Ta ise läks ka korterisse ja nägi, kuidas Savosin võttis kapist dokumente. A. Savosin ütles, et V. Kxxx dokumentidega on võimalik vormistada xxx. A.Savosini kahtlustatavana kinnipidamise protokollist k 4 lk 31-33 nähtub, et 31.03.2007 kinnipidamisel võeti A.Savosinilt ära kolm ümbrikut maksehäireregistrist. Asitõendi vaatlusprotokollist k 4 lk 35 nähtub, et kaks ümbrikut maksehäireregistrist on VxxxKxxxnimele aadressiga xxx Savosini tegelik elukoht). 31.03.2008 teise isiku isikliku dokumendi kasutamine õiguse omandamise eesmärgil, kannatanu Axxx xxx süüdistatav A. Savosin A.Savosini kahtlustatavana kinnipidamise protokollist k 4 lk 31-33 nähtub, et 31.03.2007 kinnipidamisel võeti A.Savosinilt ära ID-kaart Axxx Txxx nimele, musta värvi rahakott xxx Asitõendi vaatlusprotokollist k 4 lk 35 nähtub, et vaadeldud on A. Txxxi nimele ID-kaart kehtivusega kuni 16.05.2015, samuti musta värvi rahakott 22 Boss. Vxxx Bxxx 31.03.2008 ülekuulamisprotokollist k 4 lk 38-40 nähtub, et ta on pangatöötaja, 31.03.2008 pöördus panka meesterahvas, kes esitas AxxxTxxxnimele ID- kaardi ja väljendas soovi saada internetparoole. Ta tuvastas, et ID- kaardi esitanud isiku välumust ei klappi kaardil oleva fotoga. Ta kontrollis sertifitseerimiskeskuse kaudu dokumendi kehtivust ja tuvastas, et ID-kaart on kehtetuks tunnistatud. Ta kutsus kohale politsei. AxxxTxxx 21.04.2008 ülekuulamisprotokollist k 4 lk 58-60 nähtub, et veebruaris 2008 oli ta ebakaines olekus ja tutvus ühe neiuga, kellega koos tarvitati ühes korteris alkoholi. Hiljem ta avastas, et tal läks kaduma rahakott Boss, ID- kaart, PIN –koodiga, samuti internetparoolid. Ta esitab uurijale pangakonto väljavõtted. Talle esitatud rahakott Boss on tema oma, mis läks kaduma veebruaris
5. 18.02.-28.02.2008 arvutikelmuse episood, süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin grupis, kannatanu Vxxx Pxxx, tsiviilhagejad xxx ja xxx Kannatanu 10.06.2008 ülekuulamisprotokolli k 1 lk 2-4 nähtub, et veebruaris 2008 soovis ta laenu võtta ja selleks pöördus oma tuttava poole. Tuttav hüüdnimega Šxxxr aitas teda konti avamisel xxx pangas. Samuti vormistas laenu xxxpangas. Selle tuttava käsutusse andis ta internetipanga paroolid. Selle eest sai ta tuttavalt tasu summas 200-300 krooni. Aprillis 2008 pöördus ta Sampo panka ja avastas, et temale kontole ja kontolt tehti rahalised ülekanded, konti väljevõte lisatakse. Laene ta vormistanud ei ole. Väljavõttest k 1 lk 7-8 nähtub, et 13.02.2008 laekus V. Pxxx xxx panga laen summas 1000 krooni, mis võeti samal päeval kontolt ära. 18.02.2008 xxx kaudu esitatud taotlusel laekus kontole xxx laen summas 3000 krooni,, mis kanti samal päeval üle OlxxxMxxxa arvele. 28.02.2008 laekus kontole OÜ xxx summas 3000 krooni, mis kanti samal päeval üle Alxxxi Kxxx arvele. 21.04.2008-06.05.2008 kelmuse episood, kannatanu Vxxx xxx süüdistatav A. Kornijenko, tsiviilhagejad xxx, xxx, xxx, xxx,, xxx, xxx, xxx Kannatanu 24.10.2008 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 2-3 nähtub, et 2008, aasta aprillis pöördus tema poole tundmatu mees, kes pakkus raha teenida. Selleks oli vaja vormistada pangas konto. Ta nõustus. Pangas vormistati tema nimele pangakonto, paroolkaardid andis ta selle meesterahva kätte. Selle eest sai ta 100 krooni tasu. Augustis sai ta teate võlanõudest. Läks panka ja avastas, et tema nimele oli vormistatud laenu ja laetud telefoni kõneaega. Väljavõttest k 3 lk 4 nähtub, et Vxxxi xxxontole on laekunud järgmised summad: 21.04.2008- xxx summas 1000 krooni, xxx laen summas 1000 krooni, SMS xxxÜ laenusumma 3000 krooni, xxxAS laen summas 2000 krooni, xxx xxxÜ laen summas 1500 krooni. Raha summas 8000 krooni kahe ülekandega 5000 krooni ja 300o krooni on samal päeval üle kantud Gxxx Kxxxarvele; 22.04.2008 Raha24 OÜ laen summas 3000 krooni, mis oli samal päeval üle 23 kantud Sxxx Txxxva arvele; 06.05.2008 xxx laen summas 3000 krooni, mis oli üle kantud samal päeval Jexxx Pexxx arvele summas 2950 kroon SxxxTxxx 18.11.2008 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 9-11 nähtub, et aprillis 2008 palus tema abikaasa Vxxx Txxx anda talle pangakaardi ja paroolid, ta tahtis aidata oma tuttavaid, arvele pidi laekuma rahasumma, mis hiljem võeti arvelt maha. Ta võimaldas oma abikaasal kasutada pangakaarti ja paroole. GxxxKaxxx20.01.2009 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 13-16 nähtub, et Arina Kornijenko kasutas tema pangaarvet rahaliste ülekannete tegemiseks tema nõusolekul. Ta sai selle eest tasu 100 krooni. Prokurör ja kaitsja on arvamusel, et antud episood tuleb ümber kvalifitseerida kelmuselt arvutikelmusele - §-le 213 lg 3, kuna Arina Kornijenko tegevus seisnes selles, et ta sekkus arvutisüsteemi töötlemisprotsessi, vormistades laenud teise isiku nimele. Kohus leiab, et Arina Kornijenko tegevus tuleb kvalifitseerida

213 lg 1 järgi kui arvutikelmus. Ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks loonud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Küll aga sisenes süüdistatav arvutisüsteemi teise isiku parooliga ja sekkus töötlemisprotsessi, vormistades isiku nimele laenu. 12.05.2008-13.05.2008 kelmuse episood, kannatanu Vxxx xxxx süüdistatav A. Kornijenko, tsiviilhagejad xxx, xxx OÜ, xxx, xxx, AS xxx Kannatanu 06.11.2008 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 24-26 nähtub, et 12.05.2008n pöördusid tema poole kaks noormeest, kes palusid, et ta annaks neile oma pangaarve andmeid. Pangas ta sai paroolikaardid ja andis noormeestele. 13.05.2008 pani ta arve kinni. Novembris 2008 sai ta teada, et tema arvele olid vormistatud laenud. Väljavõttest k 3 lk 28 nähtub, et 12.05.2008 Vxxx Rxxxarvele on laekunud järgmised summad: xxx laen summas 1000 krooni, xxx laen summas 2000 krooni, xxx laenusummas 3000 krooni, xxxS laen summas 1600 krooni ja xxxOÜ laen summas 3000 krooni. Rahasummad olid 12.05.2008 üle kantud AxxxDxxx arvele summas 4950 krooni ja 13.05.2008 summas 1500 krooni, 13.05.2008 Gxxxx Kxxx arvele summas 3300 krooni. Alxxx Dxxx 07.11.2008 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 29-31 nähtub, et talvel 2008 pöördus tema poole tema tuttav xxx kes palus anda talle pangakaardi koos paroolide ja arve numbriga, ta tahtis teha rajaülekannet. Ta andis Jxxxe pangakaardi ja paroolid. Äratundmiseks esitamise protokollist k 3 lk 33-34 nähtub, et tunnistaja A. Dxxxtundis Jevgeni Vassiljevi ära kui isiku, kellele andis ta oma pangakaardi koos paroolidega. Prokurör ja kaitsja on arvamusel, et antud episood tuleb ümber 24 kvalifitseerida kelmuselt arvutikelmusele - §-le 213 lg 3, kuna Arina Kornijenko tegevus seisnes selles, et ta sekkus arvutisüsteemi töötlemisprotsessi, vormistades laenud teise isiku nimele. Kohus leiab, et Arina Kornijenko tegevus tuleb kvalifitseerida

213 lg 1 järgi kui arvutikelmus. Ei ole tuvastatud, et süüdistatav oleks loonud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Küll aga sisenes süüdistatav arvutisüsteemi teise isiku parooliga ja sekkus töötlemisprotsessi, vormistades isiku nimele laenu. 05.12.2008 arvutikelmuse episood, kannatanu VxxxBxxx, süüdistatav A. Kornijenko. Kannatanu 14.11.2008 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 75-79 nähtub, et 07.11.2008 pöördus tema poole tundmatu isik, kes selgitas, et tal läksid dokumendid kaotsi, ta vajab aga pangaarvet, et sinna saaks raha üle kanda. Ta palus anda talle pangaarve andmeid, seda tasu eest 300 krooni. Ta vajas pangaarve paroole. Ta andis tundmatule isikule oma pangakaardi koos paroolidega. Nad sõitsid autoga xxx maja juurde, seal pidi elama inimene, kes tegeleb raha ülekannetega. Talle pakuti ka viina, seetõttu ta ei mäleta toimunust hästi. Nad sõitsid läbi pangaautomaate raha võtmas, talle anti paar korda 500 krooni kaupa. Kannatanu 08.12.2008 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 98-99 nähtub, et 05.12.2008 kanti tema arvele üle pensioniraha 2555 krooni. 07.12.2008 avastas ta, et kontol puudub pensioniraha. Pangast sai ta teada, et rahasumma 2500 krooni oli üle kantud ilma tema nõusolekuta Lxxx Kxxxarvele. Ta pani arve kinni. Väljavõttest k 3 lk 101 nähtub, et 05.12.2008 laekus V. Bxxx kontole pensioniraha summas 2555 krooni. Samal päeval oli arvelt tehtud neli mobiilmakset summale 2525 krooni telefoninumbrilt xxxx LxxxKxxxa 09.01.2009 ülekuulamisprotokollist k 3 lk 106-108 nähtub, et ta andis oma pangaarve andmeid koos paroolidega Jexxx Vxxxi kasutusse. 10.12.2008 teise isiku isikliku dokumendi kasutamine õiguse omandamise eesmärgil, kannatanu xxx süüdistatav A. Savosin Õigusrikkuja üleandmise aktist k 4 lk 144 nähtub, et 10.12.2008 Tallinnas Sampo Panga Rävala pst 8 asuvas kontoris oli kinni peetud A. Savosin, kes püüdis sooritada pangateenuseid teise isiku isikliku dokumendiga. Tunnistaja Dmitri (perekonnanimi ei ole loetav) 10.12.2008 ülekuulamisprotokollist k 4 lk 146 nähtub, et ta on pangatöötaja. 10.12.2008 tuli panka meesterahvas, kes soovis avalda kontot ja esitas Tiit Takkise nimele juhiloa. Isik oli kahtlane ja ei osanud eesti keelt, kuigi nimeliselt oli eestlane, samuti fotopilt oli tema välimusega võrreldes teistmoodi. Ta kutsus kohale valve. A.Savosini kinnipidamisprotokollist k 4 lk 150-152 nähtub, et tema kinnipidamisel 10.12.2008 võeti temalt ära rahakott, TxxxTxxx juhiluba, 25 pangakaardid, töötõend ja muu Tiit Takkise 11.12.2008 ülekuulamisprotokollist k 4 lk 147 nähtub, et 09.12.2008 jäi ta bussis magama ja hiljem avastas, et kaduma läks rahakott koos dokumentidega. Aktist k 4 lk 149 nähtub, et uurija annab T. Txxx tema dokumendid ja asjad tagasi – pangakaart, juhiluba, rahakott ja muu. Ülalnimetatud episoodi kaupa näidatud tõenditega, samuti süüdistatava A. Kornijenko ja A. Savosini omaksvõtuga on kinnitatud täielikult ja usaldusväärselt süüdistusaktis näidatud kuritegude toimepanemine. A.Kornijenko pani toime 9 episoodi arvutikelmust. A.Savosin 7 episoodi teise isiku isikliku dokumendi kasutamist, 2 episoodi kelmust, 6 episoodi arvutikelmust ning võõra ruumi sissetungimise ja ametliku dokumendi varguse. A.Kornijenko teod kuuluvad kvalifitseerimisele

§ 213lg 1 järgi.

A.Savosini teod kuuluvad kvalifitseerimisele

§ 213lg 1, 209 lg 2 p 1, 266 lg 1, 349 ja 346 järgi.

Arina Kornijenko ja Aleksandr Savosini tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid

-u

1. peatüki
2. jao mõttes kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et A. Kornijenko ja A. Savosin panid neile

§ 213

järgi inkrimineeritud kuriteod toime kavatsetult, sest nad seadsid endale eesmärgiks korduvate arvutikelmuste toimepanemine, mille eesmärgiks oli varalise kasu saamine.

§ 16

lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tegutsedes grupis, korraldasid A. Kornijenko ja A. Savosin oma tegevust kooskõlastatult nii, et A. Savosin tagas A. Kornijenkole vajalike andmete edastamist, A. Kornijenko tegeles andmete ebaseadusliku sisestamisega arvutikeskkonda. Tegude ebaseaduslikkus seisnes selles, et kannatanu panga- ja isiklikke andmeid kasutati tehingute ja lepingute sõlmimisel, milleks puudus kannatanute tahe sõlmida tehing või leping. Kohus leiab, et A. Savosin pani

§ 266

lg 1 209 lg 2 p 1, 349 ja 346 järgi ettenähtud kuriteod otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, tungib võõrasse ruumi, saab varalise kasu pettuse teel, varastab tähtsa isikliku dokumendi, kasutab teise isiku isiklikku dokumenti, ja soovis seda.

§ 16

lg 3 kohaselt, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja 26 tahab või vähemalt möönab seda. Nimetatud tegude toimepanemise soovile näitab nende sihipärasus nende teostamisel. Kuritegude tehisoludest nähtub, et A. Savosin soovis saada enda käsutusse nii palju kui võimalik teiste isikute pandaandmeid, dokumente ja hakata hiljem neid kasutama ja kasutaski. Kohus leiab, et A. Savosin on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes, sest ta on

§ 33mõttes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud.

Kohus leiab, et A. Kornijenko on süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes, sest ta on

§ 33mõttes süüvõimeline ning puuduvad tema süüd välistavad asjaolud.

TSIVIILHAGID VÕS (võlaõigusseadus) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtuistungil. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus kvalifitseerib A.Savosini ja A. Kornijenko vastu esitatud nõuded kui kannatanu omandi või valduse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõue VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel 04.08.-06.08.2007 kelmuse episood, kannatanu Vxxx Vxxx. Tsiviilhageja xxx tsiviilhagi summale 8819,15 krooni ehk 563,65 eurot, k 2 lk 165-176, k 5 lk

1. Süüdistatav A. Savosin võttis tsiviilhagi omaks. 27 Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. 05.08.2007 kelmuse episood, kannatanu Vxxxv xxx Tsiviilhageja tele2 xxxS esitas tsiviilhagi summale 8066,63 krooni ehk 515,55 eurot, k 2 lk 197-
2. Süüdistatav A. Savosin võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. 05.08.2007 arvutikelmuse episood, kannatanu Vxxx xxx Tsiviilhageja xxx esitas tsiviilhagi summale 5104,50 krooni ehk 326,24 eurot, k 2 lk 153-
3. Süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin võtsid tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. 15.09.2007 arvutikelmuse episood, kannatanu Nxxx xxx Tsiviilhageja xxx esitas tsiviilhagi summale 14033 kroonile ehk 896,91 eurot, k 2 lk 110-130, k 5 lk 48-
4. Süüdistatav A. Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. 24.09.2007-03.10.2007 episood, kannatanu Vlxxxr xxx Tsiviilhageja xxx esitas süüdlaste vastu tsiviilhagu summale 3944 krooni k 2 lk 51-
5. Süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin võtsid tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 1200 krooni ehk 76,73 eurot. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud tsiviilhagi osas, mis puudutab leppetrahvi 500 krooni, kirja saatmise tasu 150 krooni, viivis 1944 krooni. Põhjendatud tsiviilhagi on põhivõla summas 1000 krooni ja mõistlik laenutasu 200 krooni. Tsiviilhageja xxx esitas süüdlaste vastu tsiviilhagu summale 23021 krooni k 2 lk 67-
6. Süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin võtsid tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 3000 krooni ehk 191,82 eurot. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud tsiviilhagi osas, mis puudutab leppetrahvi 6500 krooni, intress 7860 krooni. Põhjendatud tsiviilhagi on põhivõla summas 3000 krooni. 26.09.-17.10.2007 arvutikelmuse episood, xx Tsiviilhageja xxx esitab tsiviilhagi summale 4026,85 krooni ehk 257,37 28 eurot k 4 lk 92-111, k 5 lk 52-
7. Süüdistatav A. Savosin võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. 18.02.-28.02.2008 episood, kannatanu Vxxx xxx Tsiviilhageja xxx esitas süüdlaste vastu tsiviilhagi summale 4020 krooni, ehk 256,92 eurot, k 2 lk 32-
8. Süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin võtsid tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. 21.04.2008-06.05.2008 arvutikelmuse episood, kannatanu Vxxx Oxxx. Tsiviilhageja xxx esitas tsiviilhagi summale 8155 krooni, k 3 lk 114-
9. Süüdistatav A. Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi tuleb jätta rahuldamata, sest kannatanu poolt on xxx eest tekkinud põhjendatud võlg on kannatanu V. Orxxxtasutud summas 3500 krooni k 3 lk 168,
10. Kohus ei pea põhjendatuks tsiviilhagi osas, mis puudutab intressi 700 krooni ja leppetrahvi 1500 krooni. Tsiviilhageja xxx esitas tsiviilhagi summas 1000 krooni ehk 63,91 eurot, k 3 lk 132, k 5 lk
11. Süüdistatav A. Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. K 3 lk 133 xxx teade, et VxxxOrxxxpoolt on laen 1000 krooni ja 200 krooni laenutasu tagastatud. Tsiviilhageja xxx esitas tsiviilhagi summale 3840 krooni ehk 245,42 eurot, k 3 lk 141-
12. Süüdistatav A. Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. Tsiviilhageja xxx esitas tsiviilhagi summale 3550 krooni ehk 226,89 eurot, k 3 lk 150-
13. Süüdistatav A. Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. Kannatanu V. Oxxx esitas tsiviilhagi summale 3594 krooni ehk 229,70 eurot k 3 lk 167-168,
14. Süüdistatav A. Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. 12-13.05.2008 arvutikelmuse episood, kannatanu Vxxx xxx K 3 lk 155 xxx OÜ teade, et Vlxxr Rxxx poolt on laen tagastatud. 29 11.08.2008 arvutikelmuse episood, kannatanu NxxxKxxx. Tsiviilhageja xxx esitas tsiviilhagi summale 15603 krooni k 2 lk 131-
15. Süüdistatavad A. Kornijenko ja A. Savosin võtsid tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 3000 krooni ehk 191,82 eurot. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud tsiviilhagi osas, mis puudutab leppetrahvi 3900 krooni, intress 5169 krooni. Põhjendatud tsiviilhagi on põhivõla summas 3000 krooni. Kannatanu V. Rxx esitas tsiviilhagi summale 26929 krooni k 3 lk 199-
16. Millest seisneb tsiviilhagi summa ei ole avalduses näidatud. Süüdistatav A.Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et kannatanu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud osaliselt summas 10180 krooni ehk 650,90 eurot. Kohtumäärusest k 3 lk 201 nähtub, et V. Rxxxt on kohtulikult välja mõistetud xxx kasuks võlg 4000 krooni, mis on ka tasutud, vt konto väljavõte k 3 lk
17. xxx-le võlg on tasutud, mis nähtub kompromissilepingust k 3 lk 204 ja väljavõttest k 3 lk
18. xxx-le põhivõla summa on 3000 krooni. xxx-u tsiviilhagi on rahuldatud põhivõla summas 3000 krooni, seega ei ole millegagi põhjendatud kannatanupoolne tsiviilhagi esitaminexxx-le võlg summas 1930 krooni (põhivõlg 1600 krooni ja 330 krooni mõistlik laenutasu) on tasutud, vt teatis k 3 lk 206 ja väljavõte k 3 lk 200 ( AS Instrum Justitia kaudu). xxx OÜ- põhivõlg 1000 ja 250 krooni laenutasu on suute tõenäosusega tasutud, sest selles episoodis ei esitanud OÜ xxx tsiviilhagi. 05.12.2008 arvutikelmuse episood, kannatanu Vxx xxx Kannatanu V. Bxxxesitas tsiviilhagi summale 2550 krooni ehk 162,97 eurot, k 3 lk 166, k 5 lk
19. Süüdistatav A. Kornijenko võttis tsiviilhagi omaks. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täielikult seoses omaksvõtuga. KOHTU MEETMED Karistus

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku 30 eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on tegupõhine ehk kõigepealt arvesse võetakse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas: tsitaat lahendist 3-1-1-43-06: „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-06. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“

§ 213

lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastani.

§ 209

lg 2 näeb ette karistusena vangistuse 1 aastast kuni 3 aastani.

§ 266

lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 1 aastani.

§ 346

näeb ette karistusena rahalise karistuse.

§ 349näeb ette karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 3 aastani.

31 A.Savosini karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. A.Savosini karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. A.Kornijenko karistust kergendavaks asjaoluks on süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus . A.Kornijenko karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. A.Savosin 7 episoodi teise isiku isikliku dokumendi kasutamist, 2 episoodi kelmust, 6 episoodi arvutikelmust (osa nendest on isikute grupis) ning võõra ruumi sissetungimise ja ametliku dokumendi varguse. Kannatanute kasuks väljamõistetud kogusumma on solidaarselt A. Kornijenkoga üle 2245 eurot ja 2031 eurot. Kahjud ei ole hüvitatud. Nimetatud kuriteod on teise astme kuriteo. A.Savosin on varem kriminaalkorras karistatud 6 korda, nendest 1 korral rahalise karistusega, 3 korral tingimuslikult ja kahel korral reaalse vangistusega. Kõik talle inkrimineeritud kuriteod olid toime pandud Harju Maakohtu 29.05.2007 kohtuotsusega määratud katseaja kestel. Varem on ta toime pannud korduvalt varavastased kuriteod, nimelt kelmused. Vaatamata korduvatele karistustele ja määratud katseajale, jätkas samalaadsete kutitegude toimepanemisega. Ta on väärteokorras karistatud NPAS § 15-1,

218 lg 1 alusel. Ülaltoodu näitab, et A. Savosini puhul on tegemist isikuga, kelle ellu on seadusevastane eluviis sügavalt juurdunud ja tema puhul ei saa enam olla kindel, et edaspidi ei pane ta toime uusi kuritegusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus A. Savosini terviseseisundit, tal on töövõimekaotus 80%. Samuti arvestab kohus, et kõik kuriteod olid toime pandid 2007-2008 aastal, viimane kuritegu detsembris 2008 - kaks ja pool aasta tagasi. Kohus leiab, et A. Savosinit ei saaks karistada rahalise karistusega, kuna ta on varem olnud karistatud rahalise karistusega, mis ei osutanud isikule piisavat mõju. Tuleb arvestada, et

§ 346

näeb ette ainusvõimaliku karistusena rahaline karistus.

§ 209lg 2 ei näe üldse rahalise karistuse võimalust.

Kohus leiab, et leebema karistusliigi kohaldamine ilmselt ei ole piisav ja proportsionaalne A.Savosini toimepandule. Kohus leiab, et A. Savosinit tuleb karistada vangistusega

§ 209

lg 2 p 1 järgi ettenähtud sanktsiooni piires, selle keskmisest määrast väiksemal määral – 2 aastat vangistust.

§ 213

lg 1 järgi ettenähtud sanktsiooni piires, selle keskmises määras- 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 346

järgi rahalise karistusega sanktsiooni piires, selle keskmisest määras väiksemal määral – 150 päevamäära.

§ 349

järgi sanktsiooni piires, selle keskmisest 32 määrast väiksemal määral – 1 aasta vangistust.

§ 266

lg 1 alusel lühiajalise 6-kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest tuleb mõista karistusena üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust ja rahaline karistus 150 päevamäära. Arvestada tuleb, et A. Savosin oli süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.09.2008 kohtuotsusega kelmuste toimepanemise eest, mis ei ole toime pandud Harju maakohtu 29.05.2007 kohtuotsusega mõistetud katseaja jooksul, kuigi selle kohtuotsusega mõistetud tingimuslikku karitust arvestati liitkaristuse mõistmisel, loeti kaetuks, kuid määrati, et osa karistusest 7 kuud vangostus kuulub reaalsele ärakandmisele. 7-kuuline vangistus on A. Savosinil ärakantud 04.04.2008 kuni 2410.2008. Lõplik ärakandmata karistuse osa 8 kuud 22 päeva vangistust, mida tulebki täitmisele pöörata ja moodustada liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, kuna kõik kuriteod on toime pandud pärast Harju Maakohtu 29.07.2007 kohtuotsuse tegemist, kuid enne sellega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist.

§ 238

lg 1 alusel, kuna tegemist on lühimenetlusega, kuulub põhikaristus vähendamisele 1/3 võrra. Kandmisele kuulub 2 aastat vangistust ja 100 päevamäära rahalist karistust, summas 320 eurot.

§ 65

lg 1 alusel tuleb moodustada liitkaristus lugedes kergem Harju Maakohtu 10.09.2008 mõistetud karistust 1 aasta 4 kuud vangistust, kaetuks raskeima käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusega 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära.

§ 65

lg 2 ja 74 lg 5 alusel tuleb pöörata Harju Maakohtu 29.05.2007 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, mis on 8 kuud 22 päeva vangistust, täitmisele, suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust selle ärakandmata osa, 8 kuud 22 päeva, võrra, ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust ja rahaline karistus 100 päevamäära summas 320 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2007-02.04.2007, s.o 3 päeva ja 10.12.2008-27.05.2009, s.o 5 kuud 17 päeva, kokku 5 (viis) kuud 20 (kakskümmend) päeva. Kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 3(kolm) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. Kaitsja esitas kohtule taotluse mõista süüdistatavale karistusena vangistus, kuid asendada see üldkasuliku tööga. Süüdistatav väljendas kohtuliku arutamise käigus soovi ja sisulist nõusolekut ÜKT kohaldamisele. Kohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.

§ 69

lg 1 alusel Vangistuse asendamise ÜKT-ga on võimalik, kui isikule on mõistetud karistus kuni kahe aastani. A. Savosinit karistab kohus 2-aastase 8-kuulise 22päeva vangistuse ja rahalise karistusega 100 päevamäära summas 320 eurot. Sellepoolest ei ole vangistuse asendamine ÜKT-ga seaduse alusel võimalik. 33 A.Kornijenko pani toime 9 episoodi arvutikelmust, osa nendest on A. Savosiniga grupis. Nimetatud kuriteod on teise astme kuriteod. Kuritegudega tekitatud kahjud on solidaarselt A. Savosiniga üle 2245 eurot, A. Kornijenko endal on veel tsiviilvastutus summas üle 2533 eurot. A.Kornijenko on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral, Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsusega. Kõik talle inkrimineeritud kuriteod olid toime pandud enne nimetatud kohtuotsuse tegemist. Väärteokorras on ta karistatud 6 korral

§ 218

lg 1 alusel, NPAS rikkumise eest, Relvaseaduse rikkumise eest, ükski talle määratud rahatrahv ei ole tasutud. Ülaltoodust nähtub, et A. Kornijenko puhul on tegemist isikuga, kelle puhul on kohtul piisavalt alust arvata, et tema poolt uue süüteo toimepanemine on üsna tõenäoline. Kohus arves karistuse mõistmisel A.Kornijenko tervislikku seisundit, tal on töövõimekaotus 40%, samuti ka seda, et tal on kasvatada alaealist last. Kohus leiab, et A.Kornijenkot ei saa karistada rahalise karistusega, sest varalise laadi karistusmeede ilmselt ei ole tema puhul piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks, et isik hoiduks edaspidi süütegude toimepanemisest. A. Kornijenko on väärteokorras 6 korral rahatrahvidega karistatud, ükski trahv ei ole tasutud ja ta korduvalt toime pannud ka samalaadseid

§ 218lg 1 järgi süütegusid.

Samuti puudub A. Kornijenkol kindel töökoht, seega piisavad sissetulekud rahalise karistuse täitmiseks. Kohus leiab, et A.Kornijenkot tuleb karistada

§ 213

lg 1 järgi vangistusega, sanktsiooni keskmises määras, arvestades kuritegude arvu ja tekitatud kahju suurust- 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 238

lg 1 alusel, kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb vähendada põhikaristust 1/3 võrra. Kandmisele kuulub 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel tuleb suurendada A.

Kornijenkole Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsusega mõistetud karistus, 1-aastane 8-kuuline vangistus ja rahaline karistus 40 päeva, mõista liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 40 päevamäära. Kaitsja esitas kohtule taotluse vabastada A. Kornijenko karistuse kandmisest tingimuslikult põhjendusel, et kuna tegemist on lühimenetlusega, süüdistatav tunnistas end süüdi ja väljendas kahetsust, on isikul õigus eeldada, et kohus vabastab teda karistuse kandmisest. Tuleb arvestada, et süüdistatav on praegu kriminaalhoolduse all, oleks mõistlik anda talle võimaluse jääda vabadusse ja tõestada, et ta ei pane enam uusi süütegusid. 34 Esiteks märgib kohus, et ühelgi menetlusosalisel puudub õigus arvata, et lühimenetluse eripära karistuse osas seisneb selles, et kohus vabastab karistuse kandmisest tingimuslikult.

§ 238

lg 1 alusel kuulub kohtu mõistetud karistus vähendamisele 1/3 võrra, ja see on ainuke soodustus, millele on isikul lühimenetluses põhjendatud õigus. Kui pooled soovisid konkreetsemat karistust, oli isikul ja kaitsjal õigus pöörduda prokuröri poole ettepanekuga kohaldada kokkuleppemenetlust, mille käigus on tõesti võimalik saavutada nö kompromisskaristust. Menetluspooled jätsid sellise võimaluse kasutamata. Kohus leiab, et kaitsja taotlus oma sisult põhjendatud. Kohus soostub väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt karistuse kandmisest vabastamine on põhjendatud kergema laadi kuritegude ja lühiajalise vangistuse määra puhul. Kuriteod, kokku 9 episoodi, mille eest A. Kornijenko süüdi mõistetakse, on teise astme kuruteod, mille sanktsiooni ülemmäär on 5 aastat. Kohus karistab süüdistatavat 2-aastase 3-kuulise vangistuse ja rahalise karistusega 40 päevamäära, mis viiakse täide iseseisvalt. A. Kornijenkole mõistetav vangistus ei ole lühiajaline. Kohus märgib, et karistusest tungimisi vabastamine tähendab kohtu poolt sellise prognoosi tegemist ja eeldab kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime kuritegusid ja seetõttu karistuse ärakandmine on ebaotstarbekas. Sellele on osutatud Riigikohtu praktikas, 3-1-1-10-09: “Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis karistusest tingimisi vabastamise korral on aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu tuleb isiku karistusest tingimisi vabastamise korral hinnata ka süüdistatavat iseloomustavaid andmeid“. Süüdistatav on oma käitumisega näidanud, et tema puhul uue kuriteo toimepanemise võimalikkus on tõenäoline. Peale nimetatud kuritegude toimepanemist jätkas ta süütegude sooritamist on 6 korral karistatud väärteokorras, muuhulgas ja varavastaste süütegude toimepanemise eest. Samas ei ole ta uusi kuritegusid toime pannud. Võttes arvesse kuritegude tehisolusid kogumis A. Kornijenko isikuga, et tal on kõrgem haridus, seega suuremad võimalused konkureerida tööturu, leiab kohus, et karistuse kandmisest vabastamine on tema puhul võimalik ja põhjendatud katseajaga 2 aastat 6 kuud, seda aga osaliselt. Kohus leiab põhjendatuks, et vähemalt 3kuuline vangistus peab olema täitmisele pööratud ja määratud kohesele ärakandmisele. Šokivangistusega annab kohus süüdistatavale mõista, kuivõrd on ühiskonna poolt taunitavad tema toimepandud teod, ja kaitseb õiguskorda, tagades, et kannatanute õiglustunne ei oleks riivatud. Katseaega tuleb hakata arvestama alates 16.09.2010, ehk Viru Maakohtu 16.09.2010 määratud ajast, arvestades Riigikohtu praktikat, lahend 3-1-1-

1. 35 Tõkend Kohus leiab, et A. Savosini suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja vahistada kohtusaalist. Kohtul on piisavalt alust arvata, et vabaduses viibides võib ta hakata uusi kuritegusid toime panema. Ta on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Antud kriminaalasjas süüdistatakse teda hulgaliste kuriteoepisoodide toimepanemises. Varavastaste kuritegude puhul on retsidiivsuse (ehk kuritegude toimepanemise korduvus) tase kõrgem. Sellest tulenevalt on kohtu arvates põhjendatud A.Savosini vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et A.Kornijenko suhtes tuleb valida tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja vahistada kohtusaalist. Kuigi ta on varem kriminaalkorras karistatud ainult ühel korral, uute süütegude toimepanemine tema poolt on tõenäoline. Šokivangistuse puhul leiab kohus, et selle efektiivsus annab ennast tunda, kui karistuslik meede kohaldatakse võimalikult koheselt peale kohtuotsuse tegemist. Kohus leiab põhjendatuks A.Kornijenko vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni 3-kuulise vangistuse ärakandmiseni. Menetluskulud Antud kriminaalasja raames on seoses A.Savosiniga menetluskuludeks järgmised summad: 31,67 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 401,82 kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 61,87 eurot toimiku paljundamise eest. Antud kriminaalasja raames on seoses A. Kornijenkoga menetluskuludeks järgmised summad: 63,35 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 376,90 eurot kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest, 61,87 eurot toimiku paljundamise eest. Kaitsjatasu tuleb jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatavate resotsialiseerimise väljavaateid. Kohus arvestab, et kuigi kohtukulud on tekkinud süüdistatavate enda õigusvastase tegevuse tõttu, puudub mõlemal alaline töökoht ja seega igasugune seaduslik sissetulek. Süüdistatavad peavad hüvitama kannatanutele tekitatud kahjud. Kohtukulude täielik summa käiks isikutele ilmselt üle jõu. Toimiku paljundamise kulud summas 61,87 eurot kuuluvad väljamõistmisele igaühelt süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel. 36 Kohus jätab sundraha mõlema süüdistatava puhul välja mõistmata, sest mõlema puhul on riik jätnud kasutamata võimalust, et kõik kuriteoepisoodid ühe isiku suhtes oleksid läbi vaadatud ühes kriminaalmenetluses. Kohus lähtub Riigikohtu praktikast, lahend 3-1-1-24-11, p 10.
2. Sundraha on A. Savosinilt ja A. Kornijenkolt välja mõistetud Harju Maakohtu 10.09.2008 ja Viru Maakohtu 16.09.2010 kohtuotsustega. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 2.11.
3. kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras: Jätta süüdistatava Alexander Savosini apellatsioon Viru Maakohtu
4. mai 2011 lühimenetluse otsusele kriminaalasjas 1-09-9735 läbi vaatamata. Tartu Riigikohtu 21.12.2011 kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 5 jätta Aleksandr Savosini kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšiku määruskaebus menetlusse võtmata Ärakiri õige Liivi Õun Nooremreferent Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 21.12.2011 Nooremreferent Liivi Õun