, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 266 lg 1, § 323 järgi advokaat Margo Normann Rivo Taal (isikukood 38801226023; aadress xxxxx xx-x xxxxxxxx; töötab ; ei oma karistatust)
lg 2 p 7, § 263 p 1, 4, § 323 järgi advokaat Otto Preem Mario Luik (isikukood 38509034229; aadress xxxx xx-x xxxxxxx ; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)
p 1, 4; § 323, § 214 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1, 2, § 424 järgi advokaat Mart Sikut Jaan Kõpp (isikukood 39004266011; aadress xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)
lg 2 p 1, 2 järgi advokaat Otto Preem Age Tammesalu (isikukood 48905196013; aadress xxxxx xxxx xxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)
lg 2 p 4, 7, 8, § 424 järgi advokaat Matti Reinsalu Aire Teng (isikukood 47707136017; aadress xxx xx-x xxxxxxxxx; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)
lg 2 p 7, 8, 9 järgi advokaat Raul Tosmann Reimo Ruusväli (isikukood 38610046037; aadress xxxxx x-x xxxxxx-xxxx xxxx xxxxxxxxxx ; ei tööta; omab kriminaalkaristatust)
lg 2 p 7 järgi advokaat Vello Sikut Asja arutamise aeg 02.-04.05.2011, 9.-10.05.2011, 16.05.2011, 20.05.2011 RESOLUTSIOON Meelis Räitsak tunnistada süüdi
järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust, tunnistada süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust, tunnistada süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust, tunnistada süüdi
järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõista liitkaristuseks 3 ( kolm ) aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 29.05.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 3 kuud 8 päeva ning karistuseks mõista 3 ( kolm ) aastat 3 ( kolm ) kuud 8 ( kaheksa ) päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07-31.12.2009, so 5 kuud ja 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.10.2010, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Meelis Räitsakule kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Rivo Taal tunnistada süüdi
lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust, tunnistada süüdi
järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud vangistust, tunnistada süüdi
järgi ja mõista karistuseks 2 ( kaks ) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõista liitkaristuseks 4 ( neli ) kuud vangistust.
ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Rivo Taal ei pane 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxx xx-x xxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks. Rivo Taal määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tühistada Rivo Taalile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Mario Luik tunnistada süüdi
järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuud ) vangistust, tunnistada süüdi
järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud vangistust, tunnistada süüdi
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) aastat vangistust, tunnistada süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa) kuud vangistust, tunnistada süüdi
2
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõista liitkaristuseks 4 ( neli ) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks luges 17.08.2010, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Tõkend vahistamine jätta Mario Luige kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata. Jaan Kõpp tunnistada süüdi
lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust.
ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Jaan Kõpp ei pane 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx , 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks. Jaan Kõpp määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tühistada Jaan Kõppile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld Age Tammesalu tunnistada süüdi
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuud ) vangistust, tunnistada süüdi
järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõista liitkaristuseks 8 ( kaheksa) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.10-04.10.2010, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 7 ( seitse ) kuud 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva.
ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Age Tammesalu ei pane 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxx xxx-xx xxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks. Age Tammesalu määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 3 Tühistada Age Tammesalule kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Aire Teng tunnistada süüdi
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust.
ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistust – vangistust - ei pöörata täitmisele, kui Aire Teng ei pane 18 ( kaheksateist ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx xx-x xxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks. Aire Teng määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Reimo Ruusväli tunnistada süüdi
lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks ) kuud vangistust.
alusel asendada vangistus 2 kuud üldkasuliku tööga 120 tundi, kusjuures ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 10 kuud kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 kohaselt tuleb Reimo Ruusvälil üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxx x-x xxxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuse täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- ja töö- või õppimiskoha muutmiseks. Reimo Ruusväli määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- Reimo Ruusväli suhtes tühistada. Rahuldada tsiviilhagid: välja mõista Meelis Räitsakult K-H-R kasuks 1500 krooni, so 95,87 eurot, S.S kasuks 26 100 krooni, so 1668,09 eurot, K.M kasuks 15 414 krooni, so 985,13 eurot, MTÜ Viljandi Aianduseja Mesinduse Seltsi kasuks 10 500 krooni so 671,78 eurot, S.P kasuks 24 050 krooni, so 1505,12 eurot, välja mõista Mario Luigelt M.M.i kasuks10 250 krooni, so 655,09 eurot, välja mõista Mario Luigelt ja Jaan Kõppilt solidaarselt R.S kasuks 21 260 krooni, so 1358,76 eurot, 4 välja mõista Aire Tengilt, Age Tammesalult ja Meelis Räitsakult solidaarselt Commercial Estonia OÜ kasuks 8005.80 krooni, so 511,66 eurot, Ektornet välja mõista Aire Tengilt, Age Tammesalult ja Meelis Räitsakult solidaarselt Viljandi kauplus 5073 krooni, so 324, 22 eurot, AS Decora välja mõista Meelis Räitsakult M.E kasuks 59 krooni, so 3,77 eurot. Välja mõista riigieelarve tuludesse: Meelis Räitsakult sundraha 417.03 eurot, kriminaalmenetluse kulu 1052.56 eurot (sealhulgas ekspertiiside tasud 993.82 eurot ). Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Meelis Räitsak, 1-11-958, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Meelis Räitsak, 1-11-958, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Rivo Taalilt sundraha 417.03 eurot, kriminaalmenetluse kulu 22.00 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Rivo Taal, 1-11-958, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Rivo Taal, 1-11-958, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Mario Luigelt sundraha 695.04 eurot, kriminaalmenetluse kulu 21.21 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Mario Luik, 1-11-958, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Mario Luik, 1-11-958, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Jaan Kõppilt sundraha 417.03 eurot, kriminaalmenetluse kulu 11.09 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Jaan Kõpp, 1-11-958, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. 5 Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Jaan Kõpp, 1-11-958, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Age Tammesalult sundraha 417.03 eurot, kriminaalmenetluse kulu 15.58 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Age Tammesalu, 1-11-958, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Age Tammesalu, 1-11-958, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Aire Tengilt sundraha 417.03 eurot, kriminaalmenetluse kulu 11.88 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Aire Teng, 1-11-958, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Aire Teng, 1-11-958, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Reimo Ruusvälilt sundraha 417.03 eurot, kriminaalmenetluse kulu 11.87 eurot. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Reimo Ruusväli, 1-11-958, sundraha“. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Kohtukulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või arvele nr 221023778606 Swedbank (viitenumber 2800049874). Maksekorraldusele märkida selgitus: „Reimo Ruusväli, 1-11-958, kohtukulud”. Maksedokument tasumise kohta esitada kohtule või kohtutäiturile. Asitõendid: CD plaadid turvakaamera salvestistega (3 plaati) – jätta kriminaalasja juurde, naiste sukk ja heeblitaoline ese – mis on hoiule antud politsei asitõendite lattu, hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (koos kohtuotsuse kirjalike põhjendustega); apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa (resolutsiooni) kuulutamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. 6 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Viljandi kohtumaja kantseleis 03.juunil 2011 alates kella 15.00. Süüdistus Meelis Räitsakut süüdistatakse selles, et tea, isikuna, kes on varem toimepannud varguse, ajavahemikul 28.02. 2009 kuni 16.03.2009 tungis ukselukkude lõhkumise teel Viljandis xxxx xx x asuvasse elamusse, kust varastas S.P.le kuulunud puurvasara Bosch väärtusega 5000 kr, elektrilise kettsaagi Parthner väärtusega 1500 kr, lihvimismasina Skil väärtusega 500 kr, kirve Fiskars väärtusega 600 kr, puur-meislite komplekti väärtusega 400 kr, mehhaanilise vintsi väärtusega 500 kr, reguleeritavad torutangid Knipeks väärtusega 750 kr, torutangid väärtusega 500 kr, elektrilise sae väärtusega 1100 kr, elektridrelli Aeg väärtusega 750 kr, metallkarkassi tangid väärtusega 350 kr, needitangid väärtusega 350 kr, digitaalse loodi väärtusega 750 kr, fööni Bosch väärtusega 1500 kr, mitmesuguseid mutrivõtmeid ja kruvikeerajaid väärtusega kokku 500 kr, põhjustades vargusega kahju kokku 15 050 kr ja lõhkumistega 9000 kr. …ajavahemikul 09.03.-17.03.2009 tungis ukse lahti murdmise teel Viljandis xxx xx x asuvasse elamusse, kust varastas K.M-le kuulunud ülikonna väärtusega 2000 kr, triiksärgi väärtusega 50 kr, kõrvaklapid koos mikrofoniga väärtusega 280 kr, metallist küünlajala väärtusega 70 kr, kaks pakki žilette väärtusega kokku 50 kr, mootorsaagi Husqvarna väärtusega 3500 kr, võsalõikuri Husqvarna väärtusega 3500 kr, elektrikäia väärtusega 800 kr, elektrilised hekikäärid väärtusega 2500 kr, taldlihvija Skil väärtusega 600 kr, fotoaparaadi Ljubitel väärtusega 600 kr, fotoaparaadi FED väärtusega 300 kr, kella Marlboro väärtusega 100 kr, teatribinokli väärtusega 350 kr, CD plaadi Miliza Korjus väärtusega 280 kr, CD plaadi J.Haydn väärtusega 99 kr, kaks stopperit väärtusega kokku 100 kr, kompassi 160 kr, triikraua väärtusega 150 kr, , lillekäärid väärtusega 300 kr, puulangetuslabida väärtusega 495 kr, 7 väärtuseta prügikotti, põhjustades vargusega kahju kokku 20 434 kr, lõhkumisega kahju 750 kr. …ööl vastu 14.06.2009 tungis ukse lukkude lõhkumise teel Viljandis Kanepi 15 asuvasse MTÜ Viljandi Aianduse- ja Mesinduse Seltsi majja, kust varastas murutrimmeri Olemac OM725T Ergo väärtusega 4900 kr, elektrilise kettsae Partner P1535 väärtusega 2000 kr, elektrilise hekilõikaja Jonsered väärtusega 600 kr, põhjustades vargusega kahju kokku 7500 kr ja lõhkumisega 3000 kr. …ööl vastu 02.07.2009 tungis M. Räitsak ukse ja ukseluku lõhkumise teel Viljandis xxxxxxxxx xx asuvasse majja, kust varastas S.S.le kuulunud survepesuri Kärcher väärtusega 6000 kr ning tungis akna lahti murdmise teel kõrvale hoonesse, kust varastas võtmete komplekti väärtusega 2700 kr, ketaslõikur Makita väärtusega 1700 kr, puurvasara Makita väärtusega 3000 kr, akudrelli Makita väärtusega 2700 kr, kaks Boschi puuride ja tarvikute komplekti väärtusega kokku 800 kr, põhjustades vargusega kahju kokku 16 900 kr ja ukse ning akna lõhkumisega kahju kokku 16 000 kr. …ööl vastu 17.07.2009 tungis Meelis Räitsak ukselukkude lõhkumise teel Viljandis xxxxx xx KH.R-le kuuluvasse majja, kust varastas seal majas olevast vandeadvokaadi vanemabi P.T kontori ruumidest P.T. kuulunud lauaarvuti Siemens väärtusega 10 000 kr, monitori Hitaci väärtusega 2000 kr, kaks lauatelefoni Siemens Gigaset AS140 väärtusega kokku 1000 kr, Nokia mobiiltelefoni laadija väärtusega 100 kr, kalkulaatori väärtusega 300 kr, taskukalkulaatori väärtusega 150 kr, 2G mälupulga väärtusega 400 kr, 4 hõbelusikat väärtusega kokku 1600 kr, karbi Elisabet Arden ilukapsleid väärtusega 1200 kr, sularaha 200 krooni, väärtuseta kommikarbi, Hennessi konjaki väärtusega 200 kr, ID-kaarti lugeja väärtusega 60 kr, kahju kokku 17210.- kr, ning samas majas asuvast MTÜ Päikesekillu Perekeskuse kontorist printeri HP Photosmart C4100 väärtusega 3000 krooni. Uste ja lukkude lõhkumisega tekitati majaomanik K-H-R.le kahju kokku 2000 krooni. 7 Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani MEELIS RÄITSAK toime
Meelis Räitsakut süüdistatakse selles, et ta läks 24.05.2010 kella 15.30 paiku isikute grupis koos Rivo Taali ja Mario Luigega Viljandi linnas xxxxxxx xx asuvasse korterisse, kus elas K.L, kusjuures Rivo Taal ja Mario Luik nõudsid K.Lelt, et viimane võtaks politseist tagasi avalduse, mille kannatanu esitas 23.05.2010 toime pandud peksmise kohta. sellest keeldumise korral ähvardasid kannatanut uute tervisekahjustuste tekitamisega, nõudmiste esitamise käigus peksis Meelis Räitsak K.Lt näo- ja kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist. Kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisega, et takistada teda täitmast oma kohustusi või teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte talle tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses pani Meelis Räitsak toime
Meelis Räitsakut süüdistatakse selles, et tema, süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas 30.09.2010 kella 18.00 paiku Viljandi linnas Pikk tn 6 asuvast Jaani kirikust M.Ele . kuuluva taskulambi väärtusega 59 krooni (3,77 €). Meelis Räitsakut süüdistatakse selles, et ta püüdis 17.10.2010 kella 15.38 ajal Viljandi linnas Lääne 2 Viljandi Tarbijate Ühistu kauplusest Maksimarket varastada ühe liitrise pudeli alkoholi Gin Beefeater maksumusega 319 krooni (20,39 €) Vargus jäi lõpule viimata turvatöötaja Aivar Pukmani vahelesekkumise tõttu. Meelis Räitsakut süüdistatakse selles, et ta tungis ööl vastu 17.10.2010 isikute grupis koos Aire Tengi ja Age Tammesaluga ukseklaasi lõhkumise teel Viljandi linnas Leola 53 asuvasse Home Gallery kaubanduskeskusesse, kust varastas AS Decora Viljandi kauplusele kuuluvat seitse jalgratast koguväärtusega 18 466 krooni (1180,19 €). Ektornet Commercial Estonia OÜ-le on lõhkumisega põhjustatud kahju 8005.80 krooni (511,66 €). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning mis ühel juhul jäi katse staadiumi pani Meelis Räitsak toime
Meelis Räitsakut süüdistatakse selles, et ta tungis 30.09.2010 kella 22.00 paiku valdaja tahte vastaselt Viljandi linnas xxxxxxxxxx xxx xx-x korterisse lükates ukse pealt eest ära korteri omaniku M.A.a ning sisenes korteri kööki. Valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimisega pani Meelis Räitsak toime
Meelis Räitsakut süüdistatakse selles, et ta lõi 30.09.2010 kella 22.00 paiku Viljandi linnas xxxxxxxx xxx xx-x korteri köögis M.A.a heeblitaolise terariistaga 5 korda kehapiirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist. Kehalise väärkohtlemisega, so teise inimese löömisega pani Meelis Räitsak toime
Rivo Taali süüdistatakse selles, et ta tungis 23.05.2010 ajavahemikul kella 20.30-22.00 Viljandi linnas Arkaadia aia vahetus läheduses, so avalikus kohas, isikute grupis koos Mario Luigega, kallale K.Lele, kellele lõi jalaga näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja 8 tervisekahjustused ning näitas oma käitumisega üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku vastu, kuna rünnakuga kahjustas K.Le kehalist ja vaimset heaolu ning rikkus õigusvastase käitumisega kannatanu õigusrahu ja avalikku kindlustunnet. Avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupis pani Rivo Taal toime
Rivo Taali süüdistatakse selles, et ta läks 24.05.2010 kella 15.30 paiku isikute grupis koos Mario Luige ja Meelis Räitsakuga K.Le elukohta Viljandi linnas xxxxxx xx xx-xx ning nõudis K.Lelt, et viimane võtaks politseist tagasi avalduse, mille kannatanu esitas 23.05.2010 toime pandud peksmise kohta. Sellest keeldumise korral ähvardas ta K.Lt uute tervisekahjustuste tekitamisega, misjärel peksis Meelis Räitsak K.Lt korduvalt käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, millega tekitas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist. Kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisega, et takistada teda täitmast oma kohustusi või teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte talle tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses pani Rivo Taal toime
Rivo Taali süüdistatakse selles, et ta varastas 02.10.2010 kella 16.50 paiku isikute grupis koos Aire Tengi, Age Tammesalu ja Reimo Ruusväliga Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi asulas Sakala 3b asuvast Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsumi kauplusest 4 pudelit 0,7-liitrist Absolut viina koguväärtusega 1060 krooni (67,75 €). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis pani Rivo Taal toime
Mario Luike süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, kasutas ajavahemikul 05.-06.06.2010 Viljandi linnas M.M.i suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et ta lõi M.M.i kahel korral rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule nina põrutuse koos naha pindmise kahjustusega ja käskis seejärel kannatanul kahel korral pangaautomaadist välja võtta sularaha ning kahel korral tasuda oma ostude eest kaupluses, kokku 10 380 krooni (663,40 €) ulatuses. Varalise kasu üleandmise nõudmisega, kui on kasutatud vägivalda ning varem röövimise toime pannud isiku poolt pani Mario Luik toime
Mario Luike süüdistatakse selles, et tungis 23.05.2010 ajavahemikul kella 20.30-22.00 Viljandi linnas Tallinna tänaval Viljandi Linnaraamatukogu vastas oleva bussipeatuse juures, so avalikus kohas kallale K.Lele, kellele lõi rusikaga näkku ning seejärel Arkaadia aia vahetus läheduses isikute grupis koos Rivo Taaliga peksis rusikaga K.Lt näo piirkonda ning Rivo Taal peksis kannatanut jalaga näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule valu ja tervisekahjustused ning näitas oma käitumisega üles ilmset lugupidamatust ühiskonna heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud inimestevahelise suhtlemise reeglistikku vastu, kuna rünnakuga kahjustas K.Le kehalist ja vaimset heaolu ning rikkus õigusvastase käitumisega kannatanu õigusrahu ja avalikku kindlustunnet. Avaliku korra raske rikkumisega, mis oli toime pandud vägivallaga ja grupis pani Mario Luik toime
Mario Luike süüdistatakse selles, et ta läks 24.05.2010 a. kella 15.30 paiku isikute grupis koos Rivo Taali ja Meelis Räitsakuga läks K.Le elukohta Viljandi linnas xxxxxxxx xx xx-xx ning nõudis K.Lelt, et viimane võtaks politseist avalduse tagasi, mille kannatanu esitas 23.05.2010 toime pandud peksmise kohta. Sellest keeldumise korral ähvardas ta K.Lt uute 9 tervisekahjustuste tekitamisega, misjärel Meelis Räitsak peksis K.Lt korduvalt käte ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda, millega tekitas kannatanule valu ning kahjustas tema tervist. Kannatanu suhtes vägivalla toimepanemisega, et takistada teda täitmast oma kohustusi või teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta kätte talle tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses pani Mario Luik toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo Mario Luike süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ärandas 06.08.2010 kella 21.10 paiku isikute grupis koos Jaan Kõppiga ajutise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas xxxx xx maja hoovist R.S.le kuuluva sõiduauto Audi 80 B4 registreerimismärgiga 996 XXX väärtusega 18 000 krooni (1150,41 €) ning põhjustas sellega 06.08.2010 kella 21.33 paiku Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi - Heimtali tee 3,5 kilomeetril liiklusõnnetuse, mille tagajärjel purunes lisaks sõidukile ka autos olnud R.S.le kuulunud mobiiltelefon Motorola väärtusega 700 krooni (44,74 €). Sõiduki parklasse teisaldamise kulu on 2560 krooni (163,61 €). Kannatanule tekitati kahju kokku 21 260 krooni (1358,76 €). Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, mis oli toime pandud varem varguse toime pannud isiku poolt ja grupis pani Mario Luik toime
Mario Luike süüdistatakse selles, et ta juhtis 06.08.2010 kella 21.33 ajal Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi - Heimtali tee 3,5 kilomeetril mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga 996 XXX joobeseisundis. Mario Luigel tuvastati alkoholijoove 2,16 mg/l kohta. Veel süüdistatakse Mario Luike selles, et ta juhtis 17.08.2010 kella 14.40 ajal Viljandi linnas Tartu ja Aasa tänava ristmikul mootorsõidukit Volvo V40 registreerimismärgiga 587 XXX joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Mario Luigel alkoholijoove 1,25 mg/l kohta. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Mario Luik toime
Jaan Kõppi süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ärandas 06.08.2010 kella 21.10 paiku isikute grupis koos Mario Luigega ajutise kasutamise eesmärgil Viljandi linnas xxxx xx maja hoovist R.S.le kuuluva sõiduauto Audi 80 B4 registreerimismärgiga 996 XXX väärtusega 18000 krooni (1150,41 €). Autot juhtinud Mario Luik tegi nimetatud sõiduautoga 06.08.2010 kella 21.33 paiku Viljandi maakonnas Pärsti vallas Viljandi - Heimtali tee 3,5 kilomeetril liiklusõnnetuse, mille tagajärjel purunes lisaks sõidukile ka autos olnud R.S.-e kuulunud mobiiltelefon Motorola väärtusega 700 krooni (44,74 €). Sõiduki parklasse teisaldamise kulu on 2560 krooni (163,61 €). Kannatanule tekitati varalist kahju kokku 21 260 krooni (1358,76 €). Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja grupi poolt pani Jaan Kõpp toime
Age Tammesalu süüdistatakse selles, et tema juhtis 03.10.2010 kella 16.57 ajal Viljandi linnas Planeedi 4 ees mootorsõidukit Volkswagen Vento registreerimismärgiga 468 XXX joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Age Tammesalul alkoholijoove 1,16 mg/l kohta. 10 Veel süüdistatakse Age Tammesalu selles, et tema juhtis 17.10.2010 kella 00.15 ajal Viljandi linnas Leola 55 parklas mootorsõidukit Volkswagen Vento registreerimismärgiga 468 XXX joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati Age Tammesalul alkoholijoove 0,93 mg/l kohta. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Age Tammesalu toime
Age Tammesalu süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud röövimise, tungis ööl vastu 17.10.2010 isikute grupis koos Meelis Räitsaku ja Aire Tengiga ukseklaasi lõhkumise teel Viljandis Leola 53 asuvasse Home Gallery kaubanduskeskusesse, kust varastas AS Decora Viljandi kauplusele kuuluvat seitse jalgratast, koguväärtusega 18 172 krooni (1180,19 €). Ektornet Commercial Estonia OÜ-le on lõhkumisega põhjustatud kahju 8005 krooni (511,66 €). Age Tammesalu süüdistatakse selles, et ta varastas 02.10.2010 kella 16.50 paiku isikute grupis koos Rivo Taali, Aire Tengi ja Reimo Ruusväliga Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viirasti asulas Sakala 3b asuvast Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsumi kauplusest 4 pudelit 0,7-liitrist Absolut viina koguväärtusega 1060 krooni (67,75 €). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud varem röövimise toime pannud isiku poolt, grupis ja sissetungimisega pani Age Tammesalu toime
Aire Tengi süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, varastas 02.10.2010 kella 16.50 paiku isikute grupis koos Rivo Taali, Age Tammesalu ja Reimo Ruusväliga Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi asulas Sakala 3b asuvast Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsumi kauplusest 4 pudelit 0,7-liitrist Absolut viina koguväärtusega 1060 krooni (67,75 €). Aire Tengi süüdistatakse selles, et ta tungis ööl vastu 17.10.2010 isikute grupis koos Meelis Räitsaku ja Age Tammesaluga ukseklaasi lõhkumise teel Viljandis Leola 53 asuvasse Home Gallery kaubanduskeskusesse, kust varastas AS Decora Viljandi kauplusele kuuluvat seitse jalgratast, kokku väärtusega 18 466 krooni (1180,19 €). Ektornet Commercial Estonia OÜ-le on lõhkumisega põhjustatud kahju 8005 krooni (511,66 €). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt pani Aire Teng toime
Reimo Ruusväli süüdistatakse selles, et ta varastas 02.10.2010 kella 16.50 paiku isikute grupis koos Aire Tengi, Age Tammesalu ja Rivo Taaliga Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Viiratsi asulas Sakala 3b asuvast Viljandi Tarbijate Ühistule kuuluvast Konsumi kauplusest 4 pudelit 0,7-liitrist Absolut viina koguväärtusega 1060 krooni (67,75 €). Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupis pani Reimo Ruusväli toime
Kohtuliku uurimise tulemused Süüdistuse järgi Meelis Räitsaku poolt toimepandud varguse episoodid: 11 …ajavahemikul 28.02. 2009 kuni 16.03.2009 Viljandis xxxx xx x asuvasse elamusse sissetungimine ja S.P.le kuulunud esemete varastamine, põhjustades vargusega kahju kokku 15 050 kr ja lõhkumistega 9000 kr. Kannatanu S.P. ütlustega on tõendatud, et murti majja sisse xxxxx x ja teine aadress ka majalxxxx-xxxxx xx nurgapealne maja. Kaduma läks enamus tööriistu. Kõik, mis süüdistuses kirjas oli. Tagasi sai taldlihvija. Kahju on 24000 krooni See koosneb tööriistadest ja lõhutud uks. Nõue toetub suulistele ütlustele, tsiviilhagi ei koostanud. Tunnistaja Koit Lutsu ütluste järgi, et ta ostis osta.ee-st tööriista pika vasara. Üleandmine toimus Viljandis kuskil kohtumaja lähedal Ostis oma tarbeks ja pärast müüs maha Süüdistatava Meelis Räitsaku ütluste järgi ta on süüdi, tema arust asja on õigesti menetletud, lisaütlusi anda ei soovi. Tekitatud kahju esimesel võimalusel hakkab hüvitama. Summa osas vastuväiteid ei ole. Sissetungimise viis oli nii nagu süüdistuses kirjas. …ajavahemikul 09.03.-17.03.2009 Viljandis xxx xx x asuvasse elamusse sissetungimine ja K.M.le kuulunud esemete varastamine, põhjustades vargusega kahju kokku 20 434 kr, lõhkumisega kahju 750 kr. Kannatanu K.M ütluste järgi, et Uku 7 sisse murdmine oli, kuupäeva ei mäleta. Raudkangiga oli uks lahti murtud ja majja sisenetud. Varastati metsatööriistad saag ja võsalõikaja, hekilõikur, uus ülikond, pärast avastas, et ka dressipluuse ja viigipükse, kõike ei osanud kohe fikseerida, fotoaparaat vanat tüüpi, hõbelusikad köögist ja siis veel väiksemaid asju, mis pole mainimist väärt. Käi ja küünlajala sai politseist kätte. Kahju süüdistuses 20434 krooni ja 750 krooni, jääb nende juurde. Hiljem leitud asju ei lisa. Eraldi tsiviilhagi ei koostanud, ei teadnud, et peab eraldi tegema, arvas, et uurija fikseeris ja kõik. Tunnistaja Tarmo Piilmanni ütluste järgi Meelis Räitsakut murutrimmeri temalt Osta.ee kaudu. Üleandmine toimus Viljandis. ühe korra näinud. Ostis Süüdistatava Meelis Räitsaku ütluste järgi ta on süüdi, tema arust asja on õigesti menetletud, lisaütlusi anda ei soovi Tsiviilhagi hüvitab, sellele vastu ei vaidle. …ööl vastu 14.06.2009 Viljandis Kanepi 15 asuvasse MTÜ Viljandi Aianduse- ja Mesinduse Seltsi majja sissetungimine ja esemete varastamine, põhjustades vargusega kahju kokku 7500 kr ja lõhkumisega 3000 kr. Kannatanu Hildi Jürine ütluste järgi Aiandus-Mesinduseltsil varastati ära tööriistad, lõhuti 5 ukselukku Kanepi 15, Viljandi.Varastati asjad, mis avalduses täpselt kirjas, murutrimmer oli uus, elektrisaag ja väike elektri tööriist. Tagasi saanud ei ole midagi. Majja murti tagumisest uksest, aia poolsest. Soovib avaldsues märgitud summa hüvitamist. Süüdistatava Meelis Räitsaku ütluste järgi ta on süüdi, tema arust asja on õigesti menetletud, lisaütlusi anda ei soovi Tekitatud kahju suuruse vastu ei vaidle. … Ööl vastu 02.07.2009 Viljandi linnas vvvvvvvvv vv S.S.ile kuuluvasse majja sissetungimine ning tööriistade vargus, põhjustades vargusega kahju kokku 16 900 kr ja ukse ning akna lõhkumisega kahju kokku 16 000 kr. Sündmuskoha vaatlusega on tuvastatud, et Viljandis xxxxxxxxxxx xx asuval kinnistul on kaks hoonet. Elumaja hoovipoolsel küljel puiduga ülelöödud väljaehitis, kus uks on avatud asendis, lukk murtud. Majas sees on sõrgkang. 12 Tunnistaja Tõnu Tilga ütluste järgi ta ostis survepesuri Viljandi linnas Mäe tänaval. Politsei võttis selle survepesuri talt ära. Isikut kes müüs, ei mäleta. Ta ostis oksjonilt. Arve-müügitšekkiga nr 1, 20.07.2009 on tõendatud, et Meelis Räitsak müüs survepesuri. Süüdistatava Meelis Räitsaku ütluste järgi ta on süüdi, tema arust asja on õigesti menetletud, lisaütlusi anda ei soovi Tekitatud kahju vastu ei vaidle. …ööl vastu 17.07.2009 Viljandi linnas xxxxxxxxx xx x.x.ile kuuluvasse majja sissetungimine ning tööriistade vargus vandeadvokaadi vanemabi P.T kontori ruumidest P.T.ile kuulunud esemeid kokku 17210.- kr, ning samas majas asuvast MTÜ Päikesekillu Perekeskuse kontorist printeri HP Photosmart C4100 väärtusega 3000 krooni. Uste ja lukkude lõhkumisega tekitati majaomanik K-H.R.ile kahju kokku 2000 krooni. Kannatanu K-H.R ütluste järgi Posti xx majja murti öösel sisse ja sellest teavitas teda alumise korruse rentnik P.T Ta on maja omanik. Lõhuti 2 ust, asju ei võetud. Eraldi tsiviilhagi pole esitanud. Soovib 1500 krooni hüvitamist. Kannatanu M.K.i ütluste järgi Päikesekillu ruumides käidi ka sees, viidi ära printerkoopiamasin. Selle sai tagasi, segadust ka tekitati Rahalist nõuet ei ole. Tunnistaja Alar Šaluhhini ütluste järgi Räitsak on õe elukaaslane. Meelis tõi koju arvuti ja veel mingid asjad. Meelis päritolu kohta midagi ei öelnud. Arvuti politsei viis ära. Kannatanu P-T kohtuistungil antud ütluste kohaselt asuvad tema kontoriruumid aadressil Posti xx . Hommikul, kui ta tööle läks, avastas varguse. Ära oli viidud palju asju, ta on need tagasi saanud ja tsiviilhagi nõuet ei ole. Jäljeekspertiisiga on tõendatud, et Meelis Räitsakult äravõetud jalatsitega on jäetud jäljed paberilehtedele ja Maksu- ja Tolliameti brošüürile, mis võeti ära sündmuskoha vaatluse käigus Viljandi linnas Posti xx asuvas majas. Süüdistatava Meelis Räitsaku ütluste järgi ta on süüdi, tema arust asja on õigesti menetletud, lisaütlusi anda ei soovi Lõhkumise kahju hagi on mõistlik, ei vaidle vastu. Varastatud esemed müüs maha, neid ei ole enam. Vabandab kannatanute ees, hakkab kahju hüvitama. Kohus leiab, et eelpool nimetatud tõenditega on tõendatud kõigis viies episoodis varguse toimepanemine Meelis Räitsaku poolt. Meelis Räitsak kohtuistungil tunnistas end kõigis neis episoodides süüdi, istungil andis ütlusi, et tema arust asja on õigesti menetletud, lisaütlusi anda ei soovinud. Nimetatud vargused on toime pandud, need pani toime Meelis Räitsak ja nende toimepanek Meelis Räitsaku poolt on usaldusväärselt tõendatud. Süüdistusakti kohaselt pani Meelis Räitsak nende vargustega toime
Kohtuistungil prokurör leidis, et süüdistusest tuleb välja jätta punkt 4, sest see on hõlmatud punktiga 9. Kohus leiab, et on põhjendatud Meelis Räitsaku poolt toimepandud viie episoodi vargused kvalifitseerida
lg 2 p 8, 9 järgi Meelis Räitsakut süüdistakse selles, et tema üritas 17.10.2010 varastada Viljandi Maksimarketist Gin’i pudeli. 13 Meelis Räitsak tunnistab ennast selle kuriteo toimepanemises süüdi. Turvatöötaja Aivar Pukmani kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidas ta varga kinni kohe pärast kassast möödumist. Alkoholi sai kauplus tagasi. Kohus leiab, et Meelis Räitsaku süü selles varguse katses on usaldusväärselt tõendatud. 23.05.2010 toime pandud avaliku korra rikkumine (M. Luik, R. Taal): Kannatanu K.Le ütluste järgi koos jõid tema, Mario Luik, teda tundis ja siis veel üks, aga nimi ei tule meelde. Ta helistas Mariole, küsis mis teed. Läksid koos Meelika Torniusega vaatama, mis toimub, igav oli. Said kokku, jõid natuke, läks madinaks, rohkem pole midagi öelda. Talle tuldi kallale, Mario ja teise nimi pole meeles. Kallaletung oli ilma põhjuseta. Enne kallaletungi rääkisid niisama. Mõlemad lõid teda, kõhtu, ei mäleta täpselt. Alkoholi olid joonud normaalselt, kained polnud, täis ka mitte. Meelika Tornius oli nendega koos koguaeg. Meelika kutsus politsei. Politsei tuli, siis viidi jaoskonda, andsid ütlused. Ühe korra Arkaadia aias lõi teda Rivo Taal lõi käte ja jalgadega. Küsimusele, kes nendest kohtualustest teda peksis, kannatanu ei vastanud, vaikis. Tunnistaja Erki Jürgeni ütluste järgi
p 1, 4 järgi, tuleb ümber kvalifitseerida
Ta viitas Riigikohtu lahendile, kus on öeldud, et avaliku korra rikkumine
§-de 262 ja 263 mõttes eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavade, heade kommete, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Vägivallategude kvalifitseerimisel avaliku korra rikkumisena tuleb lisaks vägivalla tarvitamisele tuvastada, et sellega häiriti juhuslike, asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Arkaadia aeda saab kindlasti lugeda avalikuks kohaks, sest sinna on juurdepääs ka kolmandatel isikutel, kuid antud juhul ei ole tuvastatud, et häiriti asjasse mittepuutuvate isikute rahu. Tunnistaja Meelika Tornius oli K.Lega kaasas ning teda ei saa lugeda asjasse mittepuutuvaks isikuks. Tunnistaja Erki Jürgeni ütlustest nähtub, et kõrvalisi isikuid ta sellel ajal Arkaadia aias ei märganud. Seega tuleb Mario Luige ja Rivo Taali käitumine kvalifitseerida
15 Kohus leiab, et kannatanu K.Le ja tunnistaja Meelika Torniuse ja tunnistaja Erki Jürgeni ütlustega on tõendatud, et K.Lt löödi. Usaldusväärselt on tõendatud, et üks lööja oli Mario Luik. Tunnistaja Erki Jürgeni ütlestega on tõendatud, et ta nägi seda turvakaamerast. Mario Luige ütluste järgi esimesena lõi teda K.L, kes rusikaga vehkis ja kui ta pihta sai, siis lõi vastu, võib-olla 2 korda. Ta kaitses ennast. Rivo Taali ütluste järgi ta ei ole löönud K.Lt. Kohus loeb usaldusväärsemateks kannatanu K.Le ütlusi, et K.Lt lõid nii Mario Luik kui ka Rivo Taal. Süüdistatavatel on õigus valida oma kaitsetaktika. Kohus leiab, et kohtuistungil ei ole usaldusväärselt tõendatud, et K.L oleks löönud esimesena Mario Luike ja et Mario Luik pidi ennd kaitsma. Kaitsja Mart Sikut leidis, et ei ole realiseerunud ka
K.L sai mõned marrastused. Tekitatud võimaliku valu kohta L. selgesõnalist vastust ei andnud. L. ütles, et tal ei ole kellegi vastu pretensioone ja võimalusel ta loobuks süüdistusest. Kohus leiab, et kaitsja väited ei ole põhjendatud.
koosseis on teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, pekmsine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kohus leiab, et juba löömisega on § 121 koosseis täidetud ja valu tekitamise väljaselgitamine ei ole enam vajalik. Kohus leiab, et kaitsja Otto Preemi väide kohtulikes vaidlustes, et tunnistaja Tornius on kohtus andnud otseseid valeütlusi, ei ole põhjendatud. Kaitsja leiab, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed. Kohus leiab, et kaitsja väide on alusetu. Kohus leiab, et tegude toimepanemine on tõendatud mitmete tõenditega, mitte ainult tunnistaja Torniuse ütlustega. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et Mario Luik ja Rivo Taal lõid K.Lt ja tuleb Mario Luik ja Rivo Taal süüdi mõista
2) 24.05.2010 toime pandud kannatanu K.Le peksmine (M. Luik, R. Taal, M. Räitsak): Kannatanu K.Le ütluste järgi järgmisel päeval tuldi tema ukse taha küsima, siis tuldi tuppa sisse xxxxxx xx-xx. Meelika oli ka kodus. Ukse taga olid Mario ja kaks veel. Üks tuli sisse, hakkas toas peksma ülakeha piirkonda. Ukse taga küsiti peksmise kohta, mis oli olnud, eelmise päeva sündmuste kohta. Õhutasid avaldust tagasi võtma. Ütlesid talle, et ta peab avalduse tagasi võtma. Ei mäleta, kas midagi ütlesid, et kui ei võta, mis siis. Peale löömist olid ta nendega veel koos, nad rääkisid, et ei tee rohkem midagi. Rivo Taal oli see, kui korterisse sisse tuli. See nimi talle ei tulnudki meelde. Et avalduse tagasi võtaks, järgmisel päeval seda rääkisid Mario, Rivo. Peksis see, kes tuli tuppa, ei tea tema nime. Küsimusele, kes nendest kohtualustest teda peksis, kannatanu ei vastanud, vaikis. Peale seda peksmist seal korteris läksid minema. Ta lubas avalduse tagasi võtta, siis läksid minema. SA Viljandi haigla kiirabikaart K.Le kohta /I kd, tl 32/ järgi K.Lel 24.05.2010 tuvastati näokolju põrutus. Kannatanu ütluste järgi teda löödud näkku, näol hematoomid, marrastused. Kannatanu K.Lele äratundmiseks esitamise protokolli koos fototabeliga /I kd, tl 35-39/ järgi tundis K.L ära isiku, kes talle 24.05.2010 Leola 10 korteris kallale tuli. Ta on isikuna ära tundnud Meelis Räitsaku. Tunnistaja Meelika Torniuse ütluste järgi päev hiljem peale Arkaadia aia sündmusi, kuna Mario ja Rivo teadsid politseist, tekkis sellest probleem. Nad tahtsid K. kätte saada, et nad politseis käisid, tunnistusi andsid, et see mõjub Mariole kahjulikult, kui tema vastu tunnistavad. Siis korterisse tungiti sisse, tema korteris rünnati K.. Ukse taha tulid Mario, Rivo ja tundmatu tüüp. 16 K. avas ukse. Ukse peal oli vestlus, ei mäleta millest. Tundmatu isik hüppas uksest sisse, hakkas taguma käte jalgadega K.. Ta jooksis rõdule, naaber oli seal, tema helistas politseisse. Mario, Rivo olid ukse taga, nemad sisse ei tulnud, kui tundmatu korterisse sisse hüppas. Tunnistaja Heigo Liukoneni ütluste järgi L. peksmisest teab vähe. Ei mäleta midagi. Ta oli sündmuskohal, kõike ta ei tea. Peksmine toimus Leola
näeb ette vastust kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise eest, et takistada teda teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses või maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Kohus leiab, et Meelis Räitsak, Rivo Taal ja Mario Luik on toime pannud
järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on usaldusväärselt tõendatud ning süüdistatavad tuleb süüdi mõista. 3) 03.10.2010 toime pandud joobeseisundis sõiduki juhtimine (A. Tammesalu): Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükiga /II kd, tl 2-3/ on tõendatud, et Age Tammesalul esines joove 1.16 mg/l kohta. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus /II kd, tl 4/ järgi kõrvaldati Age Tammesalu 03.10.2010 sõiduki juhtimiselt. Patrullilehe koopiaga on tõendatud, et 03.10.2010 on politsei saanud väljakutse kell 16:57, et Olerexi tankla juures juht joobes. 18 Tunnistaja Merit Jäntsi ütluste järgi
4) 17.10.2010 toime pandud joobeseisundis sõiduki juhtimine (A. Tammesalu): Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükiga /III kd, tl 1-2/ on 17.10.2010 on Age Tammesalul tuvastatud alkoholijoove 0.93 mg/l kohta. Tunnistaja Jüri Eeki ütluste järgi Age Tammesalu joobes juhtimine oli sügisel Leola tn. lõpus. Age Tammesalu oli juht. Auto oli VW Vento. Käitus normaalselt, midagi erilist polnud. Ta oli teadlik enda valest käitumisest. Süüdistatava Age Tammesalu ütluste järgi ta on süüdi. Kinni peeti Leola tn. lõpus. Autos olid veel Meelis Räitsak, Anneli Šaluhhina, Ivar Sindi. Ta oli enne rooli istumist alkoholi tarvitanud. Miks oli vaja purjus peaga auto rooli istuda, ei mäleta Kriminaalasja toimikusse lisatud õiendist nähtub, et Age Tammesalul puudub juhtimisõigus. Kohus leiab, et Age Tammesalu käitumine on õigesti kvalifitseeritud
5) 05.-06.06.2010 toime pandud väljapressimine (M. Luik): Kannatanu M.M.i ütluste järgi ta tuli Viljandisse, Riin kutsus. Heigole ta ütles, et tahab koju tagasi samal päeval ja tema ütles, et lähed järgmisel päeval. Riinu juures hakkas kaklus, talle tuli üks poiss kallale, pärast tahtis Riinu ka lüüa. Poisi nimi ei tule meelde „m“ tähega. Õhtul ei saanud enam Riinu juurde sisse ja läksid selle poisiga. See poiss nõudis raha, aga algul ta ütles, et ei anna seda suurt summat. Summa oli 10000 krooni. Selle summa poiss sai, ütles veel, et see summa jääb meie kahevahele. Ta andis poisile 10000 krooni, sest ta nõudis temalt raha. Poiss tahtis raha saada joomise pärast, kuskil kell 3 öösel ta tellis takso ja siis ta ostis alkoholi. Ta võttis 10000 kr pangaautomaadist. Poiss oleks tahtnud 15000 kr, aga ta ütles, et ei anna rohkem. See poiss tuli talle kallale Riinu juures, lõi rusikaga näkku, nina juurest oli verine. Tema sõitis poisiga taksoga kaasa. Poiss tellis takso, öösel kell 3, sõitsid poodi, arvab, et see oli kaugel. Kui Riinu juurde sisse ei saanud, läksid selle poisi juurde ööbima. Järgmisel päeval läks Riinu juurde tagasi. Tema jõi ainult šampust natuke. Ostsid sellest poest, kus koos käisid. Šampus osteti tema raha eest, ta andis, kuna poiss nõudis, ta pidi kaardiga raha välja võtma see 10000 kr. Selle sama raha eest ostsid alkoholi. šampus, õlu ja džinn. Löödi teda ühe või kaks korda. Laenu juttu ka kellegagi ei olnud. Ta poleks andnud raha, aga ta nõudis. Kui ta poleks raha andnud, oleks ta talle veel liiga teinud. Tunnistaja Sirje M. ütluste järgi M: oli paar päeva kadunud. Kui välja ilmus, rääkis, et oli ühe tuttava juures, kes kutsus last vaatama. Seal oli seltskond, keda ta ei tundnud ja lüüa oli saanud, silm oli sinine. Raha oli arvelt välja võetud. 19 Tunnistaja Riin Koppeli ütluste järgi M.M. tuli talle külla. Ta läks talle vastu bussile. Tema juures olid veel Viljar Pürg, Leili Lõoke, rohkem ei mäleta. Prokurör palus avaldada seoses vastuoluga tunnistaja eeluurimisel antud ütlused kd IV t.l. 19, alt 18 rida „järgmise päeva“. Avaldatud ütluste järgi järgmise päeva õhtul kell 20-21 vahel tuli minu korterisse Heigo tuttav Mario Luik. Tunnistaja vastas, et see on õige. Mario Luik tuli Heigo Liukoneni juurde. Heigo Liukonen oli tema juures. Heigo ja Mario tarvitasid alkoholi. M.M. ei tarvitanud alkoholi. Mario Luik lõi M.M.i. Ta nägi seda pealt ja läks vahele. Löök oli näkku. Mitu lööki oli, ei mäleta. Mario Luik küsis M.M.ilt raha. Kui suur summa oli, ei kuulnud. M.M. ütles, et tal ei ole. Mario Luik ei jäänud rahule M. vastusega, küsis edasi. M. ei andnud raha, Mario lõi M. veel korra. Pärast löömist läksid automaadi juurde tema, M. ja Mario. Automaat oli turul Konsumi lähedal. M.võttis raha välja ja andis Mariole u. 200 krooni. M. ütles selle summa. Ta ise ei näinud summat. Läksid tuppa tagasi. Siis Mario ütles, et käivad korra ära koos M.. Kuhu läksid, ei tea. Mario tuli tagasi alles hommikul. M. ütles, et Mario juures olid. M.M.i lõi ühe korra Viljar Pürg, siis paar korda Mario. Mario Luige kaitsja palus avaldada tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolu tõttu kd. IV t.l. 19, pöördel ülevalt 17 rida „m. andis“. Avaldatud ütluste järgi andis M. 100 krooni Viljarile. Mario Luige kaitsja palus avaldada tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolu tõttu kd. IV t.l. 19 pöördel 24 rida „sellepeale andis M. uuesti“. Avaldatud ütluste järgi andis M.uuesti Viljarile 100 krooni. Tunnistaja vastas, et see oli enne seda, kui õhtul Mariole M. raha andis. Ta ei näinud seda, Viljarile andmist, talle öeldi. M. ütles, et temalt taheti raha. Mario poolt raha küsimist nägi ta pealt. Süüdistatava Mario Luige ütluste järgi M.M. on Heigo Liukoneni tuttav. M.M.iga kokku puutus Heigo ja Riinu juures. Alkoholi tarvitasid. Raha M. otseselt ei küsinud, rõdu peal istusid. Ta rääkis, et kukub tähtaeg, tal oli vaja üks asi ära maksta ja tal on mure südamel, rohkem midagi. M. see ei puutunudki. Kõik kuulsid, ta rääkis kõigile. Kannatanu ei pidanud 10000 krooni talle ära andma. Aga andis. Nad läksid välja, kuna M. tahtis alkoholi tarvitada. M. sai aru tema probleemist, kuulis seda päeval räägitud juttu ja siis andis raha. 10000 krooni sulana kaasas ei olnud. Koos läksid automaadi juurde, automaadist M. võttis. Pidid tegema laenu tagasimaksmise lepingu järgmise päeva hommikul. Olid öösel tema juures. Kui ta üles tõusis, siis M. enam polnud. Hiljem proovis teda üles leida. Ainuke, kelle kaudu teadis, olid Riin ja Heigo, nende kaudu polnud võimalust kätte saada. Ta ei löönud M.M.i. Enne tema juurde minekut käisid juurde hankimas alkoholi. M. tahtis ja siis ta ütles, et Võhma ristist saab, aga sinna pidi taksoga minema. Ostsid džinni, šampust, õlut, M. kanget ei joonud. Nii kaugele läksid sellepärast, et öösel mujalt ei saa. Käisid kahekesi. M. raha oli tema käes, taksoarve kahepeale nagu, sellest maksid. Ta ütles taksos M.le, et saab talle iga kuu 500-600 kr tagasi maksta, hommiku teevad lepingu. M. ööbis tema juures, xxxx xx xx-x . See, mis ta pidi tagasi maksma, see oli seotud tingimisi karistusega, hagi oli 7004 kr. See sai makstud ja see raha, mis alles jäi, selle eest saidki sõita Võhma risti. Perearsti tõendiga on tõendatud, et M.M.il esines nina põrutus koos nina pindmise kahjustusega. Konto väljavõttega on tõendatud, et 06.06.2010 kell 02:32 ja 02:38 on M.M kontolt välja võetud kõigepealt 6000 krooni ja siis 4000 krooni. Automaat asub Turu Konsumi juures. Lisaks on veel välja võetud 05.06.5010 kell 23:40 250 krooni samast pangaautomaadist. Kaitsja leidis kohtulikes vaidlustes, et ei ole ühtegi tõendit, vägivalla tarvitamisel on seoses varalise kasu üleandmise nõudmisega. Ei ole tõendatud, et löömine oli tingitud eesmärgist saada raha. Kannatanu käitumine ei viita peale väidetava kuriteo – väljapressimise toimepanemist mitte millegagi seda, et tema suhtes oleks toimepandud kuritegu. Kannatanul olid olemas kõik võimalused nn sündmuskohalt või tema jaoks ebameeldivast seltskonnast lahkumiseks ning politsiele avalduse tegemiseks. Ei ole ümber lükatud süüdistatava väited, et M.M. andis raha 20 laenuks ja pidi selle osade kaupa tagasi maksma. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et M.M. on vaegkuulmisega isik, kes ei pruukinud kogu räägitust aru saada. Kohus leiab, et need kaitsja väited ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Kannatanu andis ütlusi, et Mario Luik lõi teda. See poiss nõudis raha, aga algul ta ütles, et ei anna seda suurt summat. Summa oli 10000 krooni. Selle summa poiss sai, ütles veel, et see summa jääb nende kahevahele. Ta andis poisile 10000 krooni, sest ta nõudis temalt raha. Ta andis raha, kuna poiss nõudis. Löödi teda ühe või kaks korda. Laenu juttu ka kellegagi ei olnud. Ta poleks andnud raha, aga ta nõudis. Kui ta poleks raha andnud, oleks ta talle veel liiga teinud. Need ütlused haakuvad ka tunnistaja Riin Koppeli ütlustega, et Mario Luik lõi M.M.i. Ta nägi seda pealt ja läks vahele. Löök oli näkku. Mario Luik küsis M.M.ilt raha. M.M. ütles, et tal ei ole. Mario Luik ei jäänud rahule M. vastusega, küsis edasi. M.ei andnud raha, Mario lõi M. veel korra. Pärast löömist läksid automaadi juurde tema, M. ja Mario. M. võttis raha välja ja andis Mariole u. 200 krooni. M. ütles selle summa. Ta ise ei näinud summat. Läksid tuppa tagasi. Siis Mario ütles, et käivad korra ära koos M.. Kuhu läksid, ei tea. Mario tuli tagasi alles hommikul. Kohus leiab, et süüdistataval on õigus valida temale sobiv kaitsetaktika. Kohus leiab, et on usaldusväärselt tõendatud, et Mario Luik lõi M.M.i ja nõudis temalt raha. Kannatanu ütluste järgi kui ta poleks seda raha andnud, oleks ta talle veel liiga teinud. Panga väljavõttega on tõendatud, et arvelt on raha välja võetud kolmel korral. Riin Koppeli ütluste järgi esimesel korral käisid nad automaadi juures kolmekesi. M.M. välja umbes 200 krooni, mille ta andis Mario Luigele ning seejärel läksid nad tagasi Riinu elukohta, kuid pärast läksid Mario Luik ja M.M. veel ära. Kohus leiab, et see, et kannatanul on vaegkuulmine, ei tähenda seda, et tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Prokurör leidis, et kohtuliku arutamise käigus selgus ka, et käidi poes erinevaid kaupu ostmas. Kuna M.M. tarbis ka ise ostetud asju, siis selles osas tuleb süüdistuse mahtu vähendada. Samuti tuleb süüdistusse lisada, et mitte kahel korral ei võtnud välja raha, vaid kolmel. Selline muudatus ei muuda süüdistust nii olulisel määral, mis tingiks uue süüdistuse esitamise vajalikkuse. Väljapressimise objektiivne koosseis on varalise kasu nõudmine, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Kohus leiab, et M.M.ilt nõuti raha üleandmist ja tema suhtes tarvitati vägivalda. Väljapressimise puhul on võimalik, et vägivalda kasutatakse kohe ning sellest hirmunud kannatanu annab tulevikus asja üle. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes ning koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Mario Luik on selle teo toimepannud. Tegu on kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud. Mario Luik tuleb selles kuriteos süüdi mõista
6) 06.08.2010 toime pandud ärandamine (M. Luik, J. Kõpp): Tunnistaja P.P ütluste järgi Mario Luik ja Jaan Kõpp on tema sõbrad. Ta tuli Männimäelt xxxxxxx xx x sõpra Tarmo Uibo ja Aivar Rähn jäid autosse, ta oli 15 minutit umbes tüdruku juures toas. Siis Jaan ja Mario käisid akna all, tahtsid sõitma minna. Ta ütles, kui kaasa tuleb, siis sõidab tema ja läks tuppa tagasi akna pealt. Siis 5 minuti pärast need, kes all olid, helistasid talle, peale seda üritas politseisse helistada. Jaan ja Mario küsisid akna alt, et sõitma minna. Ta vastas ei. Auto oli kadunud, sai Jaani kätte lõpuks, tema ei osanud seletada, kus nad on ja andis kohalikele telefoni, need juhatasid. Auto oli katuse peal kraavis. Auto kuulub isale R.Sle. Tema oli auto kasutaja. Auto läheb mahakandmisele. Kes küsis autot sõitmiseks, ei mäleta, kas Jaan või Mario, mõlemad käisid akna all. Tunnistaja Aivar Rähna ütluste järgi nad tulid sõbraga Kõpust Viljandi üritusele, tema , P.P , kes oli roolis ja Tarmo Uibo, kes oli ka kaasas. Siis P. tahtis oma tüdruku juurest läbi minna, P. 21 parkis auto ära. Nemad ootasid, siis tulid Jaan ja teine poiss välja, ajasid juttu, keegi läks autosse muusikat kõvemaks keerama ja siis mõtlesid, et võiks juba paar tiiru ka teha. Sõitsid edasi-tagasi, läksid nurga taha ja olidki kadunud. Tuli P., hakkas helistama, et kus auto on. Siis helistas P. tüdruk ja said auto asukoha teada ja läksid sõbraga sinna. Kui P. majja läks, ta jäi õue Tarmo Uiboga. Jaan ja teine poiss välja tulid samast koridorist, kus P. sisse läks. Autouksed olid lahti. Jaani sõber läks muusikat panema. Autoga mindi sõitma, Jaani sõber läks rooli, Jaan läks kõrvalistmele. Ei olnud juttu, kuhu lähevad Ta ei tea, kas P. lubas neile autot. P. tema teada ei näinud momenti kui autoga sõitma läksid. Jaan ja sõber tema nende käest luba ei küsinud. Pärast auto oli tagurpidi kraavis katusepeal. R.S on auto omanik, P.P. isa. Süüdistatava Mario Luige ütluste järgi õues Pikal tänaval tarvitasid alkoholi. Tema, Jaan, rahvast oli palju. Auto oli hoovis, uksed lahti, muusika mängis. Mingi hetk olid P. ja tüdruk üleval akna peal. Ta küsis P-lt , kas võib poes ära käia. Ta lubas, aga peaasi, et puruks ei sõida. Purjus peaga oli vaja minna poodi, et alkoholi juurde tuua. Poodi läksid Jaaniga. Ta istus juhi kohal, Jaan istus kõrval istmele. Poes ei saanud ära käia, avarii juhtus Heimtali teel. Kuidas sinna Heimtali teele sattusid, ei mäleta täpselt, see tee polnud poest väga kaugel ei oska täpselt öelda, ju pidi mingi põhjus olema. Omanikule teatada ei jõudnud, ta jõudis sinna, kui autost välja sai. Politsei tuli kohale. Alkoholi joovet mõõdeti tema arust haiglas. Juhtimisõigust tal ei ole. Miks oli vaja purjus peaga ilma juhtimisõiguseta sõitma minna, oli mõtlematu tegu, kahetseb seda. Nii kaugele pidid poodi minema, sest linnas võimatu autoga liigelda. Jalgsi ei läinud, järelikult oli kiiremini vaja alkoholi. Poodi pidid minema Männimäele. Süüdistatava Jaan Kõppi ütluste järgi ta ärandamises end süüdi ei tunnista. Aasta juba möödas, oli normaalselt joobes, isegi ülearu, tõmblesid ringi, sai P. käest auto küsitud, küsimise juures ta polnud, ähmaselt mäletab, ta sai aru, et võib autot võtta, istus kõrvale ja kogemata läks auto katusele. Oli koos Marioga. Auto oli Pikal tn. pooleldi hoovis. Auto juures oli igasugu rahvast, linn oli rahvast täis. See oli P. isa auto. Roolis oli Mario. Pidid poes käima, sinna ei jõudnudki, ähmane olukord oli ja nii ammu tagasi. Kuskil Heimtali lähedal kraavis oli auto. P. toas oli akna peal, kõõlus ja midagi rääkis, aga ta eriti hästi ei kuule ka. P. on sõber. P. oli auto kasutaja. Küsimusele, mis tähendab sai nagu küsitud, vastus, et omavahel rääkisid, läksid akna alla ja täpselt ei mäleta. Vastust ta ei kuulaund. Tal oli arusaamine, et kasutamine oli lubatud, tiiru poes ära käia ja tagasi. Ta ei oska sõitagi. Mario Luik ennast nimetatud episoodis süüdi ei tunnista. Jaan Kõpp ennast nimetatud episoodis süüdi ei tunnista. Kaitsja Mart Sikut leidis kohtulikes vaidlustes, et tunnistaja P.P ütlused puutumuses autoga sõitmise mittelubamises ei pruugi vastata tõele ning võivad olla kantud soovist vabaneda ise teatud karistus- ja tsiviilõiguslikust vastutusest, kuivõrd avarii teinud sõiduk ei kuulunud temale, vaid tema isale. Seega on tunnistaja näol tegemist ilmselgelt ebausaldusväärse tunnistajaga, kelle poolt antud ütlused võivad olla isiklikest huvidest lähtudes kallutatud. Muud tõendeid asja ei ole. Kaitsja Otto Preem leidis kohtulikes vaidlustes, et Jaan Kõppile esitatud süüdistus pole konretiseeritud ja ei sisalda grupi liikmete teokirjeldust. Seega ei ole slege, kas Jaan Kõpp on täideviija või osavõtja. Jaan Kõppi reaalne teopanus puudus. Vajalik on ühine kuritegelik eesmärk ja selle nimel koos tegutsemine. Auto saamisest oli huvitatud kaaskohtualune Luik. Tunnistaja P.p poolt Luigele auto lubamine pole välistatud.Kui Luik sisenes autiosse, sii oli Kõppil piisav alus arvata, et auto võtmine toimub volitatud kasutaja loal. Tavapäraselt toimub auto ärandamine varjatult, mitte kolmandate isikute juuresolekul. Kohus leiab, et kaitsjate väited ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et süüdistatavatel on õigus valida neile sobiv kaitsetaktika. Kohus loeb usaldusväärsemaks tunnistaja P.P ütlusi, et ta ei lubanud Mario Luigel ja Jaan Kõppil autoga sõitma minna. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole 22 alust kahelda, teda on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest ning puudub igasugune põhjus, miks ta peaks andma tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Kohtupraktikas on riigikohus leidnud, et ka kaassõitjana mootorsõidukis sõitmine on käsitatav mootorsõiduki kasutamisena
Samuti on mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud, et Mario Luik ja Jaan kõpp võtsid auto kasutada omavoliliselt ilma P.P loata. Mario Luige ja Jaan Kõppi käitumine on õigesti kvalifitseeritud
7) 06.08.2010 toime pandud joobeseisundis sõiduki juhtimine (M. Luik): Koopiaga liiklusõnnetuse aktist nr 59 koos fototabeliga /IV kd, tl 32-34/ on tõendatud, et Mario Luik juhtides autot Audi 80 reg märk 996 XXX alkoholijoobes ja ilma lubadeta, valesti valitud sõidukiiruse tõttu sõitis teelt välja. Mario Luige joobeseisund on tuvastamise vereproovi alusel /IV kd, tl 35/. Süüdistatava Mario Luige ütluste järgi selles tunnistab ta end süüdi ja kahetseb seda. Kohus leiab, et süütegu on õigesti kvalifitseeritud
8) 17.08.2010 toime pandud joobeseisundis sõiduki juhtimine (M. Luik): Koopiaga liiklusõnnetuse aktist nr 66 koos fototabeliga /IV kd, tl 43-45/ on tõendatud, et 17.08.2010 toimus avarii Viljandi linnas Tartu tn ja Aasa tn ristmikul. Autot juhtis Mario Luik. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos Dräger Alcotest 7110 EST väljatrükiga /IV kd, tl 46-47/ järgi Mario Luigel tuvastati verest etanooli 2.23+/-0.07 mg/g kohta. Tunnistaja Janek Mõtsari ütluste järgi Aasa ja Tartu tn. oli auto vastu maja seina sõitnud. Mario Luik ja Kristiina Pikk olid auto juures. Seal oli inimesi veel, kes viitasid konkreetsele isikule, Mario Luik tuli juhikoha pealt välja. Joobe tuvastas kindlasti kohapeal ja osakonnas veel mõõtsid üle. Süüdistatava Mario Luige ütluste järgi tunnistab end selles episoodis süüdi ja kahetseb. Volvo kuulus tuttavale. Oli enne joonud õlut. Autos oli veel Kristiina. Oli seal lahtist killustikku, teekatte tööd, auto läks libisemisse. Kriminaalasja toimikusse lisatud õiendist nähtub, et Mario Luigel puudub juhtimisõigus. Kohus leiab, et Mario Luige käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on äärmiselt ohtlik kuritegu. Mario Luige poolt mõlemad auto juhtimised lõppesid avariiga. 9) 17.10.2010 toime pandud vargus (M. Räitsak, A. Teng, A. Tammesalu): Kannatanu Ekornet Commercial Estonia OÜ esindaja T.M ütluste järgi Ektonet Commercial Estonia OÜ sai kahju seoses
lg 1 objektiivse koosseisu moodustab valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. Põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Kellegi eluruumi, valdusesse ega töökohta ei tohi tungida välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Meelis Räitsakul ei olnud luba siseneda kannatanu korterisse. Kohus leiab, et Meelis Räitsaku poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 järgi ja Meelis Räitsak tuleb süüdi mõista.
järgi on vastutus teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitamise eest. Kohus leiab, et Meelis Räitsak on toime pannud kehalise väärkohtlemise M.A suhtes, see on usaldusväärselt tõendamist leidnud ning Meelis Räitsak tuleb süüdi mõista. 12) 30.09.2010 toime pandud vargus (M. Räitsak): Tunnistaja Tiina Vilbergi ütluste järgi 2 noormeest käisid Viljandi Jaani koguduse kirikus võiks öelda, et laamendamas, asju ümber tõstmas. Kirik oli lahti. Algul oli imelik, et asjad olid võõrastel kohtadel, vaatasid turvalinte ja avastasid, et võõrad on käinud. Kaduma läks taskulamp, perenaise M.E oma, millega ta töötab. Kirja sai pandud hinnad, aga see pole eesmärk, võiks olla austus pühakoja vastu. Nõuet kirik ei esita. Lindi pealt nägid 2 võõrast noormeest kirjandusleti ümber luusimas. Kapist võeti sama taskulamp. Kaamerad on kahes kohas ja taskulamp võeti kapist välja ja pandi letile, pärast enam polnud. Et läksid lambiga välja, ei vaadanud linte nii täpselt. Selle episoodi vaatasid läbi ja kella 6 paiku käis ainult 2 noormeest. Asjade ümber tõstmine toimus 6 paiku. Tunnistaja Silver Kõolehe ütluste järgi Räitsakuga koos käisid kirikus. Käisid üle ukse sees, oligi kõik. Sealt oli midagi kadunud, mingi taskulamp, sellest ei tea midagi. Läksid kirikust mööda, vaatasid sisse, see pole keelatud. Ta ei näinud, et Räitsak oleks midagi teinud. Prokurör palus avaldada tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused vastuolu tõttu toimiku kd V tl. 78 alt 8 rida. Tunnistaja vastas, et käisime seal taga jah, seal oli mingi lett, mingi piire oli, seal taga käisid jah. Tema arust polnudki seal sahtleid. Konstaabel rääkis, et kaamerast on näha, et sahtlite ja asjade kallal käidud ja küsis, kas sobrasite, ta ütles, et tema seda ei näinud, seal polnudki mingit taskulampi. Mingi lamp oli ka ära lõhutud väljas või ees. Lambi lõhkumisest ei tea ka midagi, käisid sees ära ja läksid kohe välja Kannatanu M.E kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustest nähtub, et tema töötab EELK Jaani koguduses perenaisena. 01.10.2010 tuli ta hommikul tööle ja avastas, et kirikus on asju ümber tõstetud. Ühest kapist oli ära varastatud temale kuuluv taskulamp väärtusega 59 krooni. Hiljem vaatasid nad üle kirikus olevad turvakaamerad ning sealt oli näha, et 30.09.2010 kella 18:00 paiku sisenesid kirikusse kaks noormeest, kes askeldasid tema laua taga. Asitõendi vaatlusprotokolli järgi on vaadeldud turvakaamera salvestisi Viljandi Jaani kirikust. Turvakaamera vaatevälja ilmuvad kell 18:04:10 kaks meesterahvast. Üks meestest läheb kirikuteenija laua taha ja teine jääb laua äärde seisma. Kell 18:04:49 ilmuvad mehed uuesti turvakaamere vaatevälja ning tumedates pükstes mees läheb uuesti kirikuteenija laua taha ja hakkab kapiuksi avama. Tumedates pükstes mees kükitab kirikuteenija laua seinaäärse kapi juurde ja avab selle kapi ukse. Sorib seal kapis, tõuseb ja sulgeb kapiuksed. Vasakus käes on tal näha musta värvi eset. Kell 18:05:35 asetab tumedaid pükse kandev mees vasakus käes oleva musta eseme kirikuteenija lauale ning avab uuesti kirikuteenija kapiuksi. Kell 18:06:28 võtab 28 tumedaid pükse kandev mees paremasse kätte kirikuteenija laualt musta värvi eseme ning mõlemad mehed kõnnivad laua juurest eemale. Süüdistatava Meelis Räitsaku ütluste järgi ta on käinud kirikus, taskulampi ei võtnud, on andnud eeluurimisel ütlused, jääb ütluste juurde, lisa ütlusi anda ei soovi. Käis koos Silver Kõolehega. Silver tahtis minna. Vaatasid ringi, mis seal huvitavat on, midagi huvitavat polnud ja läksid ära. Mis see huvitav oleks olnud, ei tea, aga midagi huvi pakkuvat polnud. Kohus leiab, et kohtuistungil on tõendatud, et kirikus käisid sees Meelis Räitsak ja Silver Kõoleht. Nende tegevus on jäädvustatud turvakaamera salvestistele ja sealt on näha, et kirikust võetakse kaasa kirikuteenija laualt must ese. Keegi teine seal käinud ei ole ja asju kaasa võtnud. Kirikust ei ole kadunud midagi peale taskulambi. Kohus leiab, et on usaldusväärselt tõendatud taskulambi vargus kirikust Meelis Räitsaku poolt ja ta tuleb selles varguse episoodis süüdi tunnistada. 13) 17.10.2010 toime pandud vargus (M. Räitsak): Tunnistaja Aivar Pukmanni ütluste järgi ta oli Maksimarketis turvatöötaja ja võtsid Räitsaku kinni seoses džinni vargusega. Ta tuli kassani ja tahtis välja minna, kui teine turvatöötaja vaatas lindi üle ja ütles, et ta võttis pudeli sealt. Süüdistatava Meelis Räitsaku ütluste järgi ta tunnistab süüdi, asja õigesti menetletud, lisaütlusi anda ei soovi. Varastatud asi saadi tagasi turvamehe poolt. Kohus leiab, et Meelis Räitsaku varguse katse on kohtuistungil usaldusväärselt tõendatud ja ta tuleb selles süüdi mõista. Prokuröri taotlused kohtus Kohtus prokurör riikliku süüdistajana toetas kohtualustele süüdistusaktis esitatud süüdistusi. Prokurör leidis, et kohtualuste süü on leidnud kohtus tõendamist. Prokurör taotles kohtuistungil: Meelis Räitsak süüdi mõista
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud,
lg 2 p 7, 8, 9 järgi süüdi mõista ja karistada vangistusega 3 aastat,
lg 1 järgi süüdi mõista ja karistada vangistusega 3 kuud,
järgi süüdi mõista ja karistada vangistusega 8 kuud,
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat, lugedes kergemad karistused raskemaga kaetuks.
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Harju Maakohtu 29.05.2009 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra, so 3 kuud 8 päeva ning karistuseks mõista vangistus 3 aastat 3 kuud 8 päeva.
lg 1 alusel arvata karistuaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.07-31.12.2009, so 5 kuud ja 4 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 18.10.2010, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Rivo Taal süüdi mõista
lg 2 p 7 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud,
süüdi mõista ja karistada vangistusega 4 kuud,
süüdi mõista ja karistada vangistusega 2 kuud,
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täitmisele pööramata, määrata Rivo Taalile katseaeg 18 kuud koos allutamisega
Mario Luik süüdi mõista
järgi ja karistada vangistusega 6 kuud,
järgi süüdi mõista ja karistada vangistusega 3 kuud,
lg 2 p 1 järgi süüdi mõista ja karistada vangistusega 4 aastat,
lg 2 p 1, 2 järgi süüdi mõista ja karistada vangistusega 8 kuud.
29
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 4 aastat, lugedes kergemad karistused raskemaga kaetuks.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks luges 17.08.2010, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Jaan Kõpp süüdi mõista
lg 2 p 1, 2 ja karistada vangistusega 5 kuud.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täitmisele pööramata, määrata Jaan Kõppile katseaeg 18 kuud koos allutamisega
Age Tammesalu süüdi mõista
lg 2 p 4, 7, 8 ja karistada vangistusega 6 kuud,
süüdi mõista ja karistada vangistusega 8 kuud,
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 8 kuud, lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 03.10-04.10.2010, so 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 7 kuud 28 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Age Tammesalule 18-kuulise katseaeg koos allutamisega
Aire Teng süüdi mõista
lg 2 p 7, 8, 9 ja karistada vangistusega 6 kuud.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Aire Tengile 18-kuulise katseaeg koos allutamisega
Reimo Ruusväli süüdi mõista
lg 2 p 7 ning karistada vangistusega 3 kuud.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Reimo Ruusvälile katseaeg 18 kuud koos allutamisega
Asitõendid: CD plaadid turvakaamera salvestistega (3 plaati) – jätta kriminaalasja juurde, Naiste sukk ja heeblitaoline ese – mis on hoiule antud politsei asitõendite lattu, hävitada. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: K-S.R 1500 krooni, so 95,87 eurot. Eeluurimisel 20.07.2009 on avaldanud, et ukse ja luku lõhkumisega tekitati talle kahju 2000 krooni ja soovib selles osas esitada tsiviilhagi ( VII kd lk 37 ). S.S 26 100 krooni, so 1668,09 eurot. Eeluurimisel 02.07.2009 on avaldanud, et ukse ja akna lõhkumisega tekitati talle kahju 10000 krooni ja vargusega 18800 krooni ja soovib selles osas esitada tsiviilhagi ( VII kd lk 116 ). Kuna osa esemeid on talle tagastatud, on ta täpsustanud kahju summat ja palub välja mõista 26100 krooni ( VII kd tl 120). K.M 15 414 krooni, so 985,13 eurot. Eeluurimisel 19.03.2009, 23.03.2009, on avaldanud, et lõhkumisega ja vargusega tekitati talle kahju 15414 krooni ja soovib selles osas esitada tsiviilhagi ( VII kd lk 141- 148 ). MTÜ Viljandi Aianduse- ja Mesinduse Selts 10 500 krooni, ( VII kd tl 180-181) so 671,78 eurot. S.P 24 050 krooni, so 1505,12 eurot ( VII kd 190 ). 30 Kaitsja leidis kohtulikes vaidlustes, et tsiviilhagid on esitamata KrMS § 310 nõuete järgi. Nad tõlgendavad seda nii, et tsiviilhagisid esitatud pole ja paluvad jätta tsiviilhagid läbivaatamata. Kohus nõustub seisukohaga, et ka kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi puhul peab järgima tsiviilhagile esitatud nõudeid. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 3 on kannatanul kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus õigus esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord - eeskätt TsMS §-d 338 ja 363 -, arvestades seejuures aga kriminaal-menetluse erisustega. Tsiviilhagi puhul tuleb määrata kindlaks tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude ring, ning tagada vaidluse pooltele tõhus võimalus oma vastuväidete ja tõendite esitamiseks ning kohtule võimalus õiglaselt menetlust juhtida. Kannatanu tsiviilnõude üle otsustamine on kriminaalasjaga tihedalt seotud. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada üksnes selline tsiviilhagi, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on olulises osas kattuvad süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Seetõttu on TsMS §-des 338 ja 363 sätestatud põhiliste hagiavaldusele esitatavate nõuete järgimine kriminaalmenetluses kohustuslik vaid niivõrd, kuivõrd see on vajalik, et tagada kannatanu tsiviilnõude õiglane ja kohtumenetluse poolte huve arvestav menetlemine. Süüdistataval (ja tsiviilkostjal) peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid. Ehkki üldjuhul peab kriminaalmenetluses esitatav tsiviilhagi vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, on sellest reeglist võimalikud erandid. Hagiavaldus tsiviilkohtumenetluses esitada alati kas kirjaliku või elektroonilise avaldusena. Üldjuhul kehtib sama reegel ka kriminaalmenetluses. Siiski on teatud õiguslikult lihtsamate nõuete puhul kriminaalmenetluses võimalik esitada tsiviilhagi ka nö protokollilises vormis, s.t kannatanu kohtueelses menetluses või kohtus tehtud suulise avaldusena, mille menetleja protokollib. Tsiviilhagi esitamine protokollilises vormis on lubatav vaid juhtudel, mil kannatanu nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud KrMS §-s 62 sätestatud tõendamiseseme asjaoludest, mis kajastuvad süüdistusaktis. Ka kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi - olgu kirjalik või protokolliline - peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi - olgu siis kirjalik või protokolliline - tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (s.t tõendamiseseme asjaoludega KrMS § 62 mõttes). Süüdistatav peab aga olema teadlik sellest, et mingite süüdistuses nimetatud asjaolude alusel ei otsustata mitte üksnes tema süüküsimuse, vaid ka tsiviilõiguslike kohustuste üle. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada kannatanu nõude rahuldamise ja selle ulatuse vastu oma vastuväiteid ja tõendeid. Ülalnimetatud tsiviilhagid ei ole vormistatud kirjalike eraldi tsiviilhagidena, vaid on kirjalikus vormis esitatud eeluurimisprotokollides. Kohus leiab, et kannatanute eeluurimisprotokollides esitatud avaldust on võimalik käsitada protokollilise tsiviilhagina. Sellest on võimalik välja lugeda kannatanute tahe nõuda varguse toime pannud isikult neile vargusega tekitatud kahju. Kuigi esitatud tsiviilhagid sisaldavad ainult tekitatud kahju summat, ei ole sellest tulenevad puudused käesoleva asja kontekstis sedavõrd olulised, et takistaks kohtul tsiviilhagi läbi vaadata. Kaitsjale on kätte antud toimiku koopiad, süüdistatavale on kätte antud süüdistuakt. Nii kaitsjale kui ka süüdistatavale oli aegsasti tagatud piisav teave kannatanu nõude alusest ja sisust, samuti võimalus esitada sellele nõudele vastuväiteid ning neid kinnitavaid tõendeid. Nii süüdistatav kui kaitsja on teadlikud kannatanu tsiviilhagist juba hiljemalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Samuti ei saanud süüdistatava ja tema kaitsja eest jääda varjatuks need asjaolud, millele kannatanute tsiviilhagi oli rajatud. Meelis Räitsakule
lg 2 p 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistuse teksti ja kannatanute poolt esitatud nõuete pinnalt pidid need asjaolud olema süüdistatavale ja kaitsjale piisavalt selged. Samuti oli Meelis Räitsakule kooskõlas KrMS § 223 lg-ga 1 tagatud võimalus tutvuda kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kaitsja kaudu kriminaaltoimiku materjalidega, s.t ka kannatanute poolt oma nõude kinnituseks esitatud 31 tõenditega. Seejuures on antud juhul tegemist õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud Meelis Räitsakule esitatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli Meelis Räitsakul ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu protokollilise tsiviilhagi põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid vaatamata tsiviilhagi vormile ning lakoonilisele sisule. Kohtuistungil Meelis Räitsak on tunnistanud nimetatud varguste toimepanemist, ta lubas kohtuistungil, et hakkab hüvitama ka tekitatud kahju ning tsiviilhagide vastu ta ei vaidle. Kohus leiab, et seda saab käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega tuleb eelnimetatu tsiviihagid rahuldada ja Meelis Räitsakult välja mõista. Kriminaalasjas on esitatud veel järgmised tsiviilhagid: M.M 10 250 krooni, so 655,09 eurot, R.S 21 260 krooni, so 1358,76 eurot Ektornet Commercial Estonia OÜ 8005.80 krooni, so 511,66 eurot, AS Decora Viljandi kauplus 5073 krooni, so 324, 22 eurot, M.E 59 krooni, so 3,77 eurot. Kohus leiab, et ka nende tsiviilhagide läbivaatamata jätmine ei ole põhjendatud ülaltoodud põhjenduste alusel. Kohus loeb tsiviilhagid esitatuks ja süüdistatavatel ning nende kaitsjatel on olnud piisavalt aega nendega tutvuda ja nende vastu vastuväiteid esitada. M.M 10 250 krooni, so 655,09 eurot – on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele Mario Luigelt. Kohus leiab, et kohtuistungil on usaldusväärselt tõendatud, et M.M võttis oma arvelt välja 10 000 krooni ja andis raha Mario Luigele. Mario Luik lõi M.M ja nõudis temalt raha ja M.M ütluste järgi ta andis raha, sest kartis, et talle tehakse veel liiga, kui ta raha ei anna. R.S 21 260 krooni, so 1358,76 eurot– on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele Mario Luigelt ja Jaan Kõppilt. Kohtuistungil on tõendatud, et süüdistatavad võtsid loata kaustamiseks R.S.le kuulunud ja P.P kasutuses olnud auto. Autoga tekitati avarii ja sellega tekitati kannatanule kahju. Ektornet Commercial Estonia OÜ 8005.80 krooni, so 511,66 eurot – on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele Aire Tengilt, Age Tammesalult ja Meelis Räitsakult. Kohtuistungil on tõendatud, et Home Gallery kaubanduskeskusesse sisenemiseks lõhuti ukse klaas, see tuli vahetada, kahju koosneb töörahast ja kaubamaksumusest. Teise sissetungi kahju oli 8005 kr, sisaldab ajutiselt ukse sulgemise töid. AS Decora Viljandi kauplus 5073 krooni, so 324, 22 eurot - on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele Aire Tengilt, Age Tammesalult ja Meelis Räitsakult. Kohtuistungil selgitas kannatanu esindaja, et kahju on tekkinud sellest, et rattad olid varastatud ja tagasi saadud rattad oli kannatada saanud ning nende kaubanduslik välimus vähenenud ja rattad tuli kauplusel alla hinnata. Aire Tengi kaitsja leidis kohtulikes vaidlustes, et oktoobri kuus varastati jalgrattad, see oli kindlasti vastu talve seisma jäänud kaup. Ta leiab, et saamata jäänud kasum mõistetakse nüüd süüdlastelt välja, kuna kaup jäi enne talve seisma. Kaubandusliku välimuse sildi alla peideti seda juurdehindlust, saamata jäänud tulu. Age Tammesalu kaitsja leidis, et algselt on omanik öelnud, et on jalgrattad tagasi saanud ja olid porised ja mõnel ka kriimustused ja kuna on need tagasi saanud ja olulisi kahjustusi ei ole, siis tsiviilhagi esitada ei soovi. Hiljem on öeldud, et tekkisid probleemid hooaja lõpul ja kannatanu oli sunnitud need alla hindama. Kohtusaalis selgitati, et hinnavahe tuli sellest, et selle hinnaga õnnestus need ära müüa. Ei saagi aru, kust võetud need numbrid, keskmiselt tuli ühe ratta kohta 32 ühe kriimustuse hinnaks 1/3 ratta hinnast. Need küsimused ei tekiks kui oleks esitatud korralik tsiviilhagi. Kohus leiab, et kaitsjate väited ei ole põhjendatud. Kannatanu nõue oli esitatud juba kriminaalasja eeluurimisel. Nii süüdistatavatel kui kaitsjatel oli võimalik sellega tutvuda ja esitada vastuväiteid. Kohtuistungil kannatanu esindaja selgitas, miks nad pidid rattad alla hindama ja alla hinnatud hinnaga õnnestus need ka maha müüa. Kohtuistungil on tuvastatud rataste vargus süüdlate poolt. Kohus leiab, et kui rataste varguse tõttu kannatas rataste kaubanduslik välimus ja tuli rattad alla hinnata, siis on põhjendatud kannatanule tekkinud kahju süüdlastelt välja mõista. M.E. 59 krooni, so 3,77 eurot – on põhjendatud ja kuulub väljamõistmisele Meelis Räitsakult. Tsiviilhagile ei ole esitatud ühtegi vastuväidet. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus
§-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Meelis Räitsak varem 8 korral kriminaalkorras karistatud. Meelis Räitsaku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. Ta on süüvõimeline isik ja tema teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. Viimati karistati Meelsi Räitsakut Harju Maakohtu 29.05.2009. a otsusega
alusel vangistusega 3 kuud ja 12 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 204 tundi, millest tehtud on 8 tundi. Kriminaalhooldaja on kohtule esitanud ka erakorralise ettekande, kuid tänaseks ei ole seda ettekannet veel läbi vaadatud. Meelis Räitsak viibis liidetud kriminaalasjas vahi all 27.0731.12.2009, pärast vabanemist ei elanud ta seaduskuulekat elu, vaid pani toime veel hulk uusi kuritegusid. Meelis Räitsak on pannud uued kuriteod toime temale mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal.
lg 7 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
lg 6 sätestatud korras ning liitkaristus mõistetakse
Kaitsja leidis, et küsitav karistus on liiga karm. Meelis Räitsak on üle aasta viibinud vahi all. Kaitsja arvates 3a 3k 8p vangistust on suhteliselt karm võrreldes toimepandud vargustega, mida ta tunnistas ja on nõus ka hüvitama. Karistus peaks olema selline, et Meelis Räitsak maksimaalselt võiks viibida vahi all veel 2 kuud ja peale seda võiks vabadusse tulla. Lõplik karistus võiks olla 1a 6 k või 1a 5k kogumis, arvestades asjaolusid, et pole tekitatud vaidlust vara hõivamise üle. Kaitsealusele võiks mõista lõplikuks karistuseks 1a 3k karistuse kandmise hulka lähevad episoodid 19.07-31.12. 2009, 18.10.2010- käesoleva ajani. Kohus leib, et süüdistatavat Meelis Räitsakut tuleb karistada reaalse vangistusega. Meelis Räitsak on toime pannud palju erinevaid kuriteo episoode, mille eest talle karistus mõistetaks. Mõistetud kergemad karistused loetakse kaetuks raskeima karistusega. Kohus leiab, et 3 aastat vangistust ei ole ülemäära karm karistus toimepandud kuritegude eest. Kohus leiab, et on Meelis Räitsak korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, varasemad karistused ei ole mõjutanud teda eadspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuriteod on toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajaks määratud katseajal. Rivo Taal ei oma karistatust.Rivo Taali vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. Ta on süüvõimeline isik ja tema teo õigusvastust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kuigi Rivo Taali ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ei ole pühjendtaud teda karistada rahalise karistusega. Rivo Taalil puudub töökoht. Kohus leiab, et karistuse eesmärke aitab kõige paremini saavutada tingimuslik karistus vangistus. 33 Mario Luik varem karistatud 18.02.2002 Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel; karistuseks vangistus 1 aasta tingimisi 1-aastase katseajaga; 26.06.2008 Pärnu Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel kar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.