1-11-11847 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-11-11847(11240102009) Kohtukoosseis Koh

§ 169

järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav Harald Järvi, isikukood 37211110220, Eesti Vabariigi kodakondsus, emakeel eesti keel, kesk-eriharidus, töökoht OL OÜ, autoremondi lukksepp, elukoht: XXX, tõkend – elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 10.06.2011.a. kriminaalkorras karistatud, viimati: 22.03.2006 KrK § 139 lg 2 p 1, 2; § 143 lg 2 p 1; § 186;

§ 344lg 1; § 345 lg 1; § 348; § 186; § 209 lg 2 p 1, 2, 3 alusel vangistuse üks

§ 169järgi õigeks.

1. Harald Järvi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada koheselt.
2. Menetluskulud jätta riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme

§ 169sätestatud kuriteo.

Menetluse käik ja kohtuotsuse põhjendused Kohus uuris kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • prokuröri taotlusel ja kaitsja nõusolekul avaldatud: - Kannatanu ÜK ütlused /tl 2-3/, millest nähtub, et H.Järvi on kohustatud tsiviilkohtu otsuse alusel tasuma elatist 139.01 eurot kuus kuni 20.09.

1. Alates 2006 kuni 29.04.2011 on võlgnevus kokku 8409.57 eurot. 2009 detsembris pöördus kannatanu politseisse seoses elatusraha mittemaksmisega, kuid kriminaalmenetlus lõpetati. Kohtutäituri kaudu kättesaadud raha temani ei jõudnud. Otse ei ole H.Järvi temale raha maksnud. Aastatel 2005- 2006 töötas H.Järvi . - Õiend täitemenetluse käigu kohta /tl 4/, millega kohtutäitur Veiko Kaasik tõendab, et Harald Järvi suhtes on alustatud täitemenetlust 24.08.2009 ÜK avalduse alusel Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.01.2009 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-06-
2. Nõude tasumata jääk seisuga aprill 2011 on 8409.57 eurot. - 19.01.2009.a. Viru Maakohtu kohtuotsus /tl 5-6/, millest nähtub, et Harald Järvilt on välja mõistetud alates 01.07.2005 elatis BJ ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni ÜK kasuks. - H. Järvile kuuluva SEB konto väljavõte /tl 38-46/, millest nähtub konto väljavõtte alates 19.10.2009 kuni 10.05.2011 2 - • Eesti Töötukassa vastus järelepärimisele /tl 59/, mille kohaselt H.Järvi oli töötuna arvele võetud alates 06.06.2008 kuni 08.07.
3. Sellel perioodil maksti välja talle kokku 11988 krooni. - Sotsiaalkindlustusameti vastus järelepärimisele /tl 62/ mille kohaselt H.Järvi ei ole hüvitiste, toetuste ja pensioni saaja. - Kahtlustatava Harald Järvi ütlused /tl 70-73/ milles ta ennast süüdi ei tunnista, andes ütlusi, et ei ole kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidunud. Perioodil 2006 kuni 2009 kandis ÜK mingeid summasid, rohkem kui 1200 krooni. Elatise võlgnevuse tõttu on arestitud tema pangaarve SEB pangas. Lisaks elatisele on muud võlgnevused. 06.06.2008 kuni 08.07.2009 oli töötuna registreeritud, sai kätte kuskil 1000 krooni kuus, mis kulus endal elamisele. Käis bussijuhi kursustel. Juuli 2009 kuni mai 2011 ametlikult tööl käinud ei ole. Tegi juhutöid, mille eest sai söögiraha. Elab koos vennaga, elamiskulud kannab vend. . Seoses ÜK avaldusega üksikvanema toetuse saamiseks tasus tema pensioniametile 4061.82 krooni 2009 aastal. On pidevalt tööd otsinud. 13.05.2011 kuni 20.06.2011 on sõlmitud tööleping OEOÜ , töötasu 305 eurot. 07.06.2011 kandis ÜK20 eurot. 08.10.2010 kuni 13.05.2011 ei olnud võimalik elatist maksta, kuna puudusid selleks vahendid. Laene ja liisinguid ei ole, kinnis- ja vallasvara ei ole. - koopia töövõtulepingust /tl. 77/ mille kohaselt H.Järviga on OEOÜ sõlminud tähtajalise töölepingu 13.05.2011 kuni 20.06.2011, töötasu 305 eurot, mis kantakse töölepingu lõppenud kuule järgneva kuu 10-ndal kuupäeval töövõtja kontole SEB pangas. kaitsja taotlusel ja prokuröri nõusolekul avaldatud: - määrus kriminaalasja lõpetamise kohta /tl 10-11/, millest nähtub, et 08.10.2010 on kriminaalmenetlus H.Järvi suhtes

§ 169tunnustel seoses kuriteokoosseisu puudumisega lõpetatud.

- Haigekassa vastus päringule /tl 13 /, mille kohaselt 19.10.2009 kuni 09.05.2011 ei ole H.Järvi eest sotsiaalmaksu tasutud ega vormistatud kindlustust. - Maanteeameti teatis /lk 15/, mille kohaselt H.Järvi nimele ei ole registreeritud sõidukeid perioodil 19.10.2009 kuni 17.05.

1. - Harju Maakohtu kinnistusosakonna teatis /lk 18 /, mille kohaselt seisuga 09.05.2011 ei ole H.Järvi nimel kinnisvara. - Eesti väärtpaberite keskregistri vastus järelepärimisele / lk 21/, mille kohaselt H.Järvil ei ole väärtpaberikontot. Pensionikonto saldo seisuga 09.05.2011 on 43.
2. Perioodil 19.09.2009 kuni 09.05.2011 pensionikontol tehinguid ei ole toimunud. - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus järelepärimisele /lk 23/, mille kohaselt H.Järvi nimel ei ole ehitisi ega vallasasju. - Äripanga teatis /lk 26 / selle kohta, et H.Järvil ei ole nende pangas kontot - Marfin Panga vastus järelepärimisele /lk 28 / selle kohta, et H.Järvil ei ole nende pangas kontot - AS Swedbanki vastus päringule /lk 31/ kontoväljavõtte kohta perioodil 19.10.2009 kuni 10.05.2011 - Sampo Panga vastus järelepärimisele /lk 35/, mille kohaselt H.Järvi pangakonto suleti 17.11.
3. Ajavahemikus 19.10.2009 kuni 17.11.2009 kontol rahalisi liikumisi ei olnud - Krediidipanga vastus päringule / lk 49 / selle kohta, et H.Järvil ei ole nende pangas kontot 3 - BigBanki vastus päringule /lk 52/ mille kohaselt H.Järvi on 05.03.2007 sõlminud krediidilepingu n XXX, mille alusel anti talle laenu 191.73 eurot. H.Järvi suhtes on alustatud täitemenetlust kuna ta ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Harald Järvi tunnistas elatusraha mittemaksmist, kuid ei tunnistanud ennast kuriteo toimepanemises süüdi, leides, et ei ole kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidunud. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid ülalloetletud kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud alljärgnevatel põhjustel. H.Järvile on süüdistus esitatud

§ 169

järgi, s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui 18- aastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et H.Järvil oli kohustus oma last BJ´t ülalpidada ning et ülalpidamise kohustus tulenes Viru Maakohtu kohtuotsusest. Seda kinnitavad Viru Maakohtu 19.01.2006 kohtuotsus, millega mõisteti Harald Järvilt alates 01.07.2006 välja elatis XXX sündinud tütre BJ ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni ÜK kasuks ja BJ sünnitunnistus XXX, millest nähtub, et lapse vanemad on Harald Järvi ja ÜK. Kriminaalasjas ei ole vaidlust ka selles, et H.Järvil on süüdistuse perioodil olnud vähesel määral sissetulekuid(juhutööd), mis annavad alust arvata, et H.Järvil on olnud võimalus elatist mingiski osas tasuda. Nimetatud asjaolusid edaspidi lähemalt analüüsides, juhib kohus tähelepanu sellele, et kriminaalkorras on karistatav üksnes kuritahtlik kõrvalehoidumine elatisraha mittemaksmisest, mitte igasugune kõrvalehoidumine. Seega tuleb H.Järvi käitumises tuvastada objektiivselt kuritahtlikkus ja subjektiivselt vähemalt kaudne tahtlus kõigi kuriteokoosseisu asjaolude suhtes. Kriminaalasjas puudub vaidlus ka selles, et süüdistuse perioodil H.Järvi elatist tasunud ei ole. Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas H.Järvi poolt süüdistuse perioodil elatise mittemaksmisel on tegemist kuritahtliku kõrvalehoidumisega.

§ 169

sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse koosseisu moodustab elatise maksmata jätmine, s.o. tegevusetusdelikt. Ülalpidamise kohustuse täitmiseks peab vanem kasutama kogu oma vara, k.a. laenuks saadud raha ( 3-1-1-92-01). Objektiivse koosseisu üheks tunnuseks on see, et tegevusetus peab väljenduma kuritahtlikkuses. Riigikohus on asunud seisukohale, et ülalpidamise kohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui elatist ei maksta nt pikema aja jooksul (3-1-1-92-01; 3-1-1-95-03). See võib seisneda ulatuslikus võlgnevuses mingi pikema aja jooksul järjest või nt on aastate jooksul elatist makstud üksnes mõnel kuul. Kuritahtlikkus võib väljenduda ka nt keeldumises tööle asuda, tulude varjamises, sagedases elu- ja töökoha vahetamises. Koosseis on subjektiivsest küljest täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega kõigi koosseisu asjaolude suhtes. Seega väljendub kuritahtlik kõrvalehoidumine väljamõistetud elatusraha kohustuse süstemaatilises ja pikaajalises rikkumisest, juhul, kui süüdlasel oli tegelik võimalus seda kohustust täita. Sh väljendub see alusetus keeldumises tööle asuda, tegelikult saadava töötasu varjamises, elu- või töökoha pidevas muutmises eesmärgil vältida elatusraha maksmist. 4 Hindamaks, kas H.Järvi poolt elatusraha mittemaksmine on kuritahtlik kõrvalehoidumine või mitte, tuleb anda hinnang kas H.Järvi on elatise maksmisest kõrvale hoidunud, mis aja jooksul ta seda teinud on, mis põhjustel, elatisraha võlgnevuse suurusele ja H.Järvi võimekusele elatusraha tasuda. Kannatanu ÜK ütluste kohaselt on elatusraha välja mõistetud kohtuotsusega, H.Järvi hoiab elatusraha maksmisest kõrvale, ta peaks maksma 139.01 eurot kuus. 2009 pöördus kannatanu politseisse, kohtutäitur nõudis välja 6000 krooni, menetlus lõpetati- raha ta ei saanud, riik võttis selle endale. H.Järvi ei ole rohkem midagi maksnud ei ülekandega ega otse. Tütrega H.Järvi ei suhtle. Kannatanu ülekuulamise põhjal tasus H. Järvi elatist viimati 2008 kuni 2009 kokku 1200 krooni. 2009 detsembris pöördus ta politseisse, kuid siis kriminaalasja menetlus lõpetati. Rohkem ta raha saanud ei ole. Kannatanu ütlused kriminaalasja lõpetamise kohta H.Järvi suhtes on leidnud kinnitust 08.10.2010 koostatud ja jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses Harald Järvi suhtes

§ 169tunnustel samuti BJle elatusraha mittemaksmises.

Lõpetamise määruses on kajastatud, et H.Järvi peaks maksma 139.01 eurot kuus kuni 20.09.2013. 08.10.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et Harald Järvi suhtes on kriminaalmenetlus

§ 169

tunnustel B.J elatise maksmise kõrvalehoidumisega seoses kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetatud. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on H.Järvi ajavahemikul pärast kohtuotsust kuni 09.11.2009 maksnud elatusraha osaliselt. 2010 on kohtutäitur kinni pidanud 5624 krooni samuti elatusraha maksmiseks. Materjalidest nähtuvalt puudub H.Järvil töökoht, ta on sugulaste ülalpidamisel. Kinnisvara ja vallasvara H.Järvil puudub. H.Järvi käitumises kuritahtlikkus elatusraha maksmata jätmisel ei tuvastatud. Võrreldes märgitud kriminaalasja lõpetamise määrust ja H.Järvile esitatud süüdistust, leiab kohus, et prokuratuur on H.Järvile süüdistust esitades rikkunud ne bis in idem põhimõtet. Seda alljärgnevatel põhjustel. H.Järvit süüdistatakse selles, et tema:“ olles kohustatud 19.01.2009.a. Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 2-06-34049 alusel alates 01.01.2008.a. maksma igakuiselt elatusraha summas 2175 krooni (139,01 eurot) oma tütre BJ ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (so. kuni 20.09.2013), alates oktoobrist 2010 kuni juunini 2011 hoidis kõrvale kohtu poolt pandud elatise maksmise kohustuse täitmisest kuritahtlikult, kuivõrd jättis pikema aja vältel määratud elatise täies ulatuses maksmata, olles töövõimeline isik, tehes nimetatud perioodi jooksul juhutöid ja omanud sissetulekuid ning aktiivselt ei tegutsenud ametliku töökoha saamise nimel, mistõttu elatisraha võlgnevus 2011 aprilli seisuga moodustas 8409,57 eurot.“. Samal ajal on 08.10.2010 lõpetatud kriminaalmenetlus H. Järvi suhtes samuti B.J sama tsiviilkohtuotsusega väljamõistetud elatise mittemaksmisega seoses. Esitatud kahjunõue on arvutatud samadel alustel nagu see on esitatud käesolevas asjas. Kohus leiab, et süüdistaja ei ole põhjendanud, mis asjaoludel ta loeb H.Järvi tegevuse alates oktoobrist 2010 kuni juuni 2011 uueks kuriteoks, samas kui samasisulises tegevuses, s.o. elatise maksmisest kõrvalehoidumises, on 08.10.2010 võetud seisukoht, et kuriteokoosseis puudub. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt on H.Järvi töötuna oldud ajal teinud juhutöid, seega tegi ta neid ka enne 08.10.2010 kriminaalasja lõpetamist. H.Järvi sõnul on tal kogu aeg olnud tahtlus tütart toetada ja võimaluse korral on ta seda ka teinud. Maksnud on ta kuni 09.11.2009, kuni jäi töötuks. Kohtuasjas olevates materjalides on päringud tehtud süüdistuse perioodist varasema ajaperioodi kohta samuti (alates 2009) ning neist nähtuvad samad 5 andmed mis süüdistuse perioodi kohta. Seega jääb kohtule arusaamatuks, milles väljendub H.Järvi uus tahtlus alates oktoober 2010 elatist kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et H.Järvi subjektiivse külje koosseisulise tunnusena tulnuks tõendada, et just sellest hetkest alates tal tekkis tahtlus (uuesti) kuritahtlikult kõrvalehoiduda elatise maksmisest, kuid tõendid seda ei kinnita. Olemasolevate andmete põhjal ei näe kohus mingit erinevust ajalises võtmes perioodil enne süüdistust ja süüdistuse ajal. Erinevus ei tule välja ka H. Järvi ütlustest. H.Järvi on saanud alalise töökoha peale süüdistuse perioodi ning töötasu kuuajalise töölepingu eest mis algas süüdistuse perioodil, samuti peale süüdistuse perioodi. Seega neid asjaolusid ei saa kohus arvesse võtta. Kohus leiab, et elatisraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumise korral tuleb hinnata ka seda, kas tegemist on jätkuva või vältava kuriteoga või uue kuriteo episoodiga. Kuivõrd kohus käesoleval juhul uut tahtlust ei ole tuvastanud, leiabki kohus, et rikutud on ne bis in idem põhimõtet. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-57-09 sisustanud laiemalt ne bis in idem põhimõtet „Ne bis in idem põhimõte kujutab endast ühelt poolt menetlustakistust, teisalt aga isiku subjektiivset õigust eeldada, et teda ei süüdistata sama teo eest uuesti. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 7. protokolli 4. artikli esimest lõiget tuleb mõista selliselt, et see keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu fakte. Ne bis in idem põhimõtte rikkumise väite kontrollimiseks tuleb alustada faktide võrdlemisest, sealjuures on tähtsusetu, millised uue süüdistuse osad järgnevas menetluses kinnitust leiavad või tagasi lükatakse. Ainult sellisel juhul on tagatud isiku kaitse mitte ainult uue karistamise, vaid ka uue menetluse eest. (EIÕKo S Z vs. Venemaa). Eeltoodust tulenevalt tuleb teo teistkordse menetlemise keelu rikkumine tuvastada süüdistatavale omistatud kuritegude faktiliste asjaolude võrdlemise teel. (Vrdl Riigikohtu varasema teistsuguse praktikaga asjades nr 3-1-1-57-08, p 11; nr 3-1-1-120-06 ja nr 3-1-1124-06, p 7)“. Käesolevas asjas käsitletakse aga sisuliselt samu fakte, mille kohta on juba tehtud jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, s.o. Harald Järvi poolt BJle elatise mittemaksmise osas- sh kõik tuvastatud objektiivsed andmed on samad, nii süüdistusele eelnenud perioodil, kui tehti kriminaalasja lõpetamise määrus, kui ka süüdistuse perioodil. Kohus leiab, et olukorras, kus isiku suhtes on 08.10.2010 jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ning novembris 2011 on isik sisuliselt sama teo eest kohtu all, süüdistatuna alates oktoobrist 2010 samasisulise teo sooritamises, tuleb eriti hoolikalt kaaluda kas tegemist on uue kuriteoga või sama tegevuse jätkamisega, milles isiku suhtes on juba jõustunud lõpplahend. Kohus ei nõustu prokuratuuri argumendiga selles, et 2010 kohtutäituri kaudu kannatanu poolt raha saamine ja sellest edasi oktoober 2010 kuni 2011 juuni rahade mittelaekumine kannatanule annab aluse rääkida, et tegemist on teistsuguse olukorraga või sisustaks ammendavalt H. Järvi käitumise subjektiivset poolt, mis annaks aluse rääkida nö uuest tahtlusest ja uuest kuriteoepisoodist. Kohus leiab, et võrrelda tuleb kõiki koosseisulisi asjaolusid, andmaks hinnang, kas tegemist on sama või uue teoga.

§ 2lg 3 sätestab, et sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda.

Antud juhul on H.Järvi suhtes jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alustel 08.10.2010 seisuga. KrMS § 199 lg 1 p 5 sätestab kriminaalmenetlust välistava asjaoluna selle, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 200 alustel. H.Järvi suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud 08.10.2010, kuid käesolevas asjas on leitud, et alates oktoober, s.o. 01.10.2010 on H.Järvi toime pannud uuesti samasisulise kuriteo. Juba ainuüksi kriminaalmenetluse lõpetamisest 6 lähtuvalt ei saaks H.Järvile esitada süüdistust enne 09.10.2010 kuupäeva. Kuid käesolevat asjaolu eraldi ei pea kohus antud juhul oluliseks, kuna kohus leiab eeltoodu alusel, et riiklik süüdistus ei ole tõendanud, mis asjaoludel on tegemist oktoobrist 2010 uue kuriteo episoodiga elatusraha maksmisest kõrvalehoidumises. Kohus leiab, et H.Järvi käitumises ei ole tuvastatud uut tahtlust elatusraha kuritahtlikus maksmata jätmises, tema käitumises on juba 08.10.2010 kriminaalmenetluse lõpetamisega seisukoht võetud ning uued asjaolud selle muutmiseks puuduvad ning ainuüksi ne bis in idem põhimõtte rikkumine toob kaasa H.Järvi õigeksmõistmise. Järgnevalt analüüsib kohus esitatud tõendeid, milledest nähtub nii see, et olukord on sama kui 2010 oktoobris kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ka see, et H.Järvi käitumist ei ole võimalik kvalifitseerida igal juhul kuritahtliku kõrvalehoidumisena elatise maksmatajätmisel. Kriminaalmenetlust on alustatud kannatanu ÜKütluste alusel, millest nähtuvalt ei ole H.Järvi elatist tasunud, samuti ei ole tema kohtutäituri kaudu raha kätte saanud. Kannatanu ütlusi kinnitab õiend täitemenetluse käigu kohta, millest ilmneb, et H.Järvi suhtes on täitemenetlust alustatud. Samas leiab kohus, et õiendit täitemenetluse käigu kohta 19.04.2011 ei saa käesolevas asjas tõendina kasutada H.Järvi käitumise kuritahtlikkuse hindamisel. Nimelt väljendub õiendi kohaselt võlgniku Harald Järvi kõrvalehoidumine täitemenetlusest võlgnevuse mittetasumises, isiklikul pangaarvel rahalise vahendite mitteomamises, tööle mitteasumises ja enda nimel vara mitteomamises. Võlgniku pangakontol puudub nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma ja Maksu- ja Tolliameti andmetel tal puudub töökoht. Võlgniku nimele ei ole registreeritud kinnis- ega vallasasju. Muu vallasvara olemasolu võlgnik varjab. Nõude tasumata jääk aprill 2011 seisuga 8409.57 eurot. Nimetatud õiend kajastab andmeid, mis tulenevad teistest allikatest. Lühimenetluses ei ole võimalik õiendi sisu kontrollimiseks ega täpsustamiseks kohtutäiturit üle kuulata. Nimelt ei nähtu õiendist, millel põhineb kohtutäituri arvamus, et H. Järvi varjab vallasvara, milline vallasvara see on mida H.Järvi varjab, millistest vahenditest pidanuks H.Järvi võlgnevuse tasuma, milliseid rahalisi vahendeid ta peaks kontol omama. Käesoleva protsessi käigus on tuvastatud, et kinnis- ega vallasvara H. Järvil ei ole, tema kontoväljavõtted, milledelt nähtuvad rahavood, on toimikus olemas, neid analüüsib kohus edaspidiselt. Kohus leiab, et õiend kinnitab ainult seda, et kannatanu avalduse alusel on täitemenetlust alustatud ja kogunenud on võlg. Samas ei pea kohus õiendi puudulikkust ega võimatust kohtutäitur vahetult kohtuistungil üle kuulata käesoleva asja sisuliseks lahendamiseks oluliseks ega H.Järvi süü küsimuse hindamisel määravaks, kuivõrd õiend tugineb teistelt allikatelt saadud infole (pangapäringud, kinnisturaamatu väljavõtted jm) ega sisusta H. Järvi tahtlust. Samad andmed on kajastatud kriminaalasjas olevates teistes tõendites. Kohus peab tõenäoliseks, et õiendi puhul on tegemist formaalse dokumendiga, milles sisalduvad väited H.Järvi poolt vara varjamiseks jm, ei oma sisulist tähtsust. Kohus leiab, et kui kohtutäituril oleks objektiivsed andmed õiendis toodud lausete tõendamiseks- sisustamiseks, oleks loogiline olnud need ka õiendis kajastada ja õiendile vastavad tõendid lisada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tegemist on formaalse õiendiga, mis ei oma sisulist tähendust ning milles sisalduv teave ei ole teiste tõenditega kinnistust leidnud, vaid on vastupidiselt ümber lükatud. Seega ei ole tegemist puudusega, mis tingiks kriminaalasja tagastamise prokuratuurile KrMS § 238 lg 1 p 2 alusel. Kohus leiab, et enamus kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditest tõendab H.Järvi tegevuses kuritahtlikkuse puudumist ning samade asjaolude jätkuvat esinemist, mille alusel jaanuaris 2010 alustati ja 08.10.2010 kriminaalmenetlus lõpetati ning käesolevas asjas süüdistus esitati. Nimetatu nähtub järgmistest kohtus vahetult uuritud tõenditest: 7 Haigekassa andmetel ei ole 19.10.2009 kuni 09.05.2011 H.Järvi eest tasutud sotsiaalmaksu ega vormistatud kindlustust. Maanteeameti teate kohaselt ei ole H.Järvi nimel sõidukeid registris registreeritud ega tema nimelt võõrandatud/kustutatud perioodil 19.10.2009 kuni 17.05.2011.a. Harju Maakohtu kinnistusosakonna ja Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuloa osakonna teate kohaselt seisuga 09.05.2011 ei ole H.Järvi nimele kinnisturaamatu andmetel registreeritud kinnisvara. Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole H.Järvi nimel avatud väärtpaberikontot. H.Järvi nimele on avatud kohustuslik pensionifondi konto, mille saldo on 43.

1. alates 19.09.2009 kuni 09.05.2011 ei ole pensionikontol tehinguid toimunud. H.Järvi ei oma ega ole omanud kontosid: Tallinna Äripangas, Marfin Bank´is, Eesti Krediidipangas, Nordea Pangas. Swedbank AS vastusest nähtub, et H.Järvil oleval kontol perioodil oktoober 2010 kuni juuli 2011 tehingud puuduvad. Kogu perioodil 19.10.2009 kuni 10.05.2011 on teostatud sissemakse 14.97 krooni ja väljamakse samas summas. Sampo panga teatisest nähtuvalt oli H.Järvil konto, mis suleti 17.11.
2. Ajavahemikus 19.10.2009 kuni 17.11.2010 kontol rahalisi liikumisi ei olnud. BigBank vastusest nähtub, et nende ja H.JHärvi vahel on sõlmitud 05.03.2007 krediidileping nr 0709385/96sm, mille alusel on H.Järvile antud laenu summas 191.73 eurot. H.Järvi arveldusarvele kanti üle 161.06 europt 05.03.
3. Lepingust tulenevaid kohustusi H.Järvi ei ole tasunud ning Bigbank on alustanud täitemenetluse korras nõude sissenõudmist. Eesti Töötukassa andmekogu andmetel oli H.Järvi viimati töötuna arvele võetud alates 06.06.2008 kuni 08.07.
4. Sellel perioodil maksti talle töötutoetust, tööturukoolitusel osalemise stipendiumi ning sõidutoetust kokku 11988 krooni. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti teatel ei ole H.Järvi arvel hüvitiste, toetuste ja pensioni saajana. H.Järvi karistusregistrist nähtuvalt on teda karistatud nii kohtulikult kui väärteokorras aastatel 1999 kuni
5. Mõistetud rahalised trahvid on tasumata. Kohus leiab, et loetletud tõendid tõendavad seda, et H.Järvil puudub kinnisvara ja vallasvara, mida elatise maksmiseks realiseerida. Vastupidist ei ole prokuratuur tõendanud. H. Järvi on olnud töötuna arvel, läbinud koolitusi, kuid töökohta tal ei ole süüdistuse perioodil olnud võimalik leida. Kohus leiab, et selliselt on H. Järvi mõistlikkuse piires teinud kõik, et leida endale töökoht, kuid see ei ole õnnestunud. Sellest tulenevalt ei ole H. Järvil süüdistuse perioodil ( sh ka ajal enne seda) olnud ka sissetulekut millest elatist tasuda. H.Järvi rahaliste vahendite kohta annab ülevaate SEB panga teatis, millisest nähtub, et H.Järvi kontol on toimunud perioodil 19.10.2009 kuni 10.05.2011 järgmised liikumised: 2010 kontole kokku 11921, kontolt välja kokku
6. Neist süüdistuse eelneval perioodil, s.o. ajal mille osas on kriminaalmenetlus lõpetatud, on teostatud järgmised kanded: kohtutäitur V.Kaasiku poolt on jaanuaris 2010 arvelt maha võetud kokku 6244 krooni. Raha on eelnevalt vahetult arvele kantud KS poolt. Perioodil 14.06.2010 kuni 13.09.2010 on teostatud ülekanded VM OÜ poolt kokku summas 1421 krooni. Süüdistuse perioodil oktoober 2010 kuni juuli 2011 on järgmised kanded: 23.10.2010 VM OÜ 505.- krooni; 25.10.2010 H.Järvi väljamakse 1983.- krooni; 16.02.2011 VM 49.50 eurot; 19.02.2011 H.Järvi väljamakse 47.00 eurot; 12.04.2011 V N B Varausmaksu bussituljekut 100.00 eurot. Kontolt kokku 148.84, kontole kokku 149.50, jääk 0.
7. Nimetatud toimingute kohta andis H.Järvi kohtuistungil selgitusi, mille kohaselt VM OÜ sissemaksed on seotud metalli kokkuostu viimisega. Saadud rahast tuli tal tasuda autojuhile ning ülejäänu kulus elamisele endale. Samuti selgitas H. Järvi, et sai juhusliku tööotsa kaudu bussisõidu teenust osutades raha, millest tasus üle 100 euro augustis 2011 elatisena B.Järvile. Nimetatut tõendas kohtuistungil suuliselt ka prokurör. See summa aga haakub aprillis tehtud ülekandega bussitellimisega seoses. Lisaks eeltoodule nähtub, et H.Järvi on süüdistuse perioodil samas olukorras, kui kriminaalmenetluse lõpetamise aluseks oleval ajal ja menetluse lõpetamisel. Nimetatud andmetest ei nähtu muutusi H.Järvi sissetulekutes, varalises seisus ega töökohtades. Seega leiab kohus objektiivsete tõendite 8 võrdluse tulemusena, et asjaolud, mille alusel kriminaalmenetlus lõpetati ja käesoleval juhul süüdistus esitatud on, on samad. Erinevusi ei tulene ka süüdistatava enda ütlustest. H.Järvi jäi kohtus enda varem antud ütluste juurde selles, et tema kandis perioodil 2006 kuni 2009 BJ elatise jaoks raha ÜKarvele, summasid ei mäleta, rohkem kui 1200 krooni. Elatise võlgnevuse tõttu on arestitud SEB panga arve. Lisaks on muud võlgnevused. 06.06.2008 kuni 08.07.09 oli registreeritud töötu, sai toetust kokku 11988, seega kuskil 1000 krooni kuus. 2009 juulis tuli kiri, et töötuna arvel olek on lõpetatud. 2009 juuli kuni mai 2011 ametlikult tööl ei käinud. Tegi juhutöid, mille eest sai söögiraha. Elab koos vennaga, korteri kulud kannab vend. 2009 tasus pensioniametile 4061.82 krooni, seoses sellega, et ÜK tegi avalduse üksikvanema toetuse saamiseks. Süüdistatav kinnitab, et ta on pidevalt otsinud tööd, vaadanud internetist, saatnud CV-sid. Kuni maini 2011 ei õnnestunud tööd leida. 13.05.2011 kuni 20.06.2011 sõlmitud leping OEOÜga, tegemist venna Erik Järvi firmaga. Sai tasu 305 eurot. 07.06.2011 kandis ÜK20 eurot. 08.10.2010 kuni 13.05.2011 puudusid vahendid elatise maksmiseks, juhutöödest saadud raha ei olnud suur, ei olnud võimalik midagi ÜK maksta. Laene ega liisinguid, kinnisvara ega vallasvara ei ole. Kavatseb jätkata elatusraha maksmist. Kulud endal on söögile ja riietele muid väljaminekuid ei ole. Üritustel ei käi, alkoholi ei tarvita ei suitseta, ei varja sissetulekuid, ei hoia kuritahtlikult kõrvale. Kohtuistungil täpsustas, et ta on alati võimaluse korral tasunud B.J elatisraha. Nii tasus ta elatist ka oma sugulase arve kaudu, kui tal oli kuuajaline tööots. See on tõendatud maksekorraldustega, millised asuvad kriminaalasjas. H.Järvi selgitab, et ta ei ole kuritahtlikult kõrvale hoidunud elatise maksmisest. Ta teab, et ta arve on arestitud ja et esimeses järjekorras lähevad arve pealt maha elatisrahad. Kui ta tahaks kõrvale hoiduda, siis ei arveldaks ta arvelduskonto kaudu. Kohus leiab, et H. Järvi sellekohaseid ütlusi saab usaldada, kuna prokuratuur ei ole vastupidist tõendanud. Juhutööd olid harvad ja kuna ta elas venna kulul, siis kulus raha enda vajaduste tarbeks, põhiliselt söögile, mõned riided. Juhutööde eest saadud tasu oli väike. Summasid nimetada ei oska. Võimalusel on alati B.J raha tasunud. Oma elu ega töökohti pole kannatanu eest varjanud. Pole keeldunud tööle asumast. Viimati tasus ka nüüd augustis 2011.a. 106- 107 eurot BJ jaoks. H. Järvi ütlusi kinnitab töölevõtuleping OEOÜ 13.05.2011 kuni 20.06.2011, tasu 305 krooni. Samuti maksekorralduse väljatrükk elatusraha maksmise kohta 20 euro suuruses summas 07.06.
8. Käesoleval ajal H.Järvi töötab alates oktoobrist 2011, mida kinnitab tööleping 03.10.2011 OEOÜ-ga, alates 04.10.2011 tähtajatu, töötasu 278.02 eurot kuus (bruto). Käesoleval juhul juhib kohus tähelepanu, et kuigi H.Järvi tööleping sõlmiti 13.05.2011, siis lepingu kohaselt oli lepingu lõpp ja tööde teostamise lõpp 20.06.2011 ning punkt 3.
9. kohaselt kantakse töötasu lepingu lõppemise kuule järgneval kuu 10ndal kuupäeval isiku arvelduskontole. Seega leiab kohus, et juunis 2011, s.o. süüdistuse perioodil, ei olnud nimetatud lepingu alusel H.Järvi veel tasu saanud, mistõttu ei saa käesolevat lepingut ka süüdistuseks tema vastu kasutada. Seega nähtub H.Järvi ütlustest samuti, et tema suhtumine ja olukord kriminaalmenetluse lõpetamisele eelnenud perioodil, lõpetamisel ja süüdistuse aja osas on samad, erinevusi ei ole. Eeltoodu alusel leiab kohus, et rikutud on ne bis in idem põhimõtet ja H.Järvi tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks eeltoodule märgib kohus järgmist puutuvalt H.Järvile esitatud süüdistusse. Kohus leiab, et asjaolu, kas ja mil määral H. Järvi on tütrega suhelnud ei ole käesoleva kohtuasja raames võimalik lõplikult hinnata, kuivõrd selles osas esinevad süüdistatava ja kannatanu ütlustes vastuolud. Süüdistatava ütluste kohaselt ei ole kannatanu tal võimaldanud 9 tütrega suhelda, kannatanu ütluste kohaselt ei ole süüdistatav tütrega suhelnud. Vastuolu oleks võimalik kõrvaldada vastastamise ja/ või BJ ülekuulamise teel, kuid nimetatud toiminguid lühimenetluses teha ei ole võimalik. Samas ei ole see asjaolu ka määrav H.Järvi käitumises kuriteokoosseisu hindamisel, kuivõrd H.Järvi ei ole andnud ütlusi, mille kohaselt ta elatist nt otse tütrele tasunud oleks. Asjasse puutumatuks peab kohus ka seda, et H.Järvi on jätnud korteri, millesse väidetavalt ühiselt investeeriti, Ü.K , millest viimane saab tänasel päeval renditulu. Kohtuistungil selgus, et nimetatud asjaolu oli kõne all ka tsiviilkohtus elatusraha küsimuse otsustamisel, mistõttu ei ole tegemist uue asjaoluga, mida H.Järvi käitumise kuritahtlikkusel hinnata tuleks. Kohus lähtub jõustunud tsiviilkohtu otsusest. Kohus leiab, et vastavalt süütuse presumptsioonile peab riiklik süüdistus tõendama süüdistatava süü. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvad H.Järvit õigustavad ja süüd välistavad asjaolud- st töökoha otsimine, töökoha puudumine süüdistuse perioodil, vallas- ja kinnisvara puudumine. Samuti ei ole prokuratuur ümber lükanud süüdistatava ütlusi selles, et H.Järvil ei ole ametlikku töökohti ega sissetulekuid olnud, v.a. OEOÜga leping, mida süüdistatav ka tunnistab. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et süüdistatav ise tunnistab, et süüdistuse perioodil on tal mingid väikesed juhutööd olnud, mille eest ta on söögiraha saanud (venda aidanud, autot remontinud), ei ole piisav väitmaks, et süüdistatav hoiab kuritahtlikult kõrvale elatise maksmisest. Kohus leiab, et sellisel juhul tuleb süüdistajal tõendada periood millal ja kus H. Järvi tööd tegi ning millises summas ta selle eest tasu sai. H.Järvi ütlused juhutööde tegemise ja tasu saamise kohta on tema süüdimõistmiseks kuritahtlikus kõrvalehoidumises kohtu hinnangul liiga üldsõnalised. Nendest ei selgu tööde sagedus ega tasu. Sellest tulenevalt ei ole võimalik sisustada süüdistust ega anda hinnangut elatisraha maksmisest kõrvalehoidumise asjaolude kohta- s.o. pikaajalisuse ja tasumise võimalikkuse osas. Kohus leiab, et üldsõnalised ütlused, et paari kuu jooksul vahest mõni tööots oli, annavad aluse rääkida võimalikust elatisraha maksmisest kõrvalehoidumisest, kuid mitte veel kuritahtlikust kõrvalehoidumisest karistusõiguslikus mõttes. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et pikemajalisus tähendab automaatselt igal juhul perioodi üle kuue kuu. Kohus leiab, et pikemaajalisust tuleb hinnata kogu elatusraha perioodi maksmise kontekstis, st aja jooksul mil isik oli kohustatud elatist maksma, vaadates seejärel mis aegadel ta seda kohustust täitis ning millal ei täitnud. Juhul, kui ei täitnud, siis mis aja jooksul ja mis põhjustel. Antud juhul on elatis tagasiulatuvalt välja mõistetud alates aastast 2006.a. Samas on materjalidest näha, et isik tasus elatist kuni novembrini
10. Oktoobris 2010 on leitud, et kuriteokoosseis puudub, samuti on tuvastatud, et oktoobris 2010 võttis kohtutäitur arvelt raha maha. Seega on tegelikkuses jäänud tuvastatud elatisraha mittemaksmisel kuritahtlikkuse hindamise perioodiks oktoober 2010 kuni juuni
11. H.Järvi on võlgnevust tasunud uuesti juunis 2011 ning augustis
12. Kriminaalasjas olevate tõenditega on täielikult kinnitust leidnud, et süüdistataval puudus süüdistuse perioodil ja enne seda ametlik sissetulek, töökoht. Ta oli tööotsija, käis koolitustel. Samuti puudus kinnis- ja vallasvara mida realiseerida. Kohus leiab, et ajaperiood oktoober 2010 kuni juuni 2011 ei ole seega selline aeg, mida saaks tõlgendada elatisraha mittemaksmisel „pikaajalisena“, seda enam kontekstis, kus 08.10.2010 on leitud, et kuritahtlikkus varasema perioodi osas (mis on oluliselt pikem) puudub. Võlgnevuse suurust on käesolevas asjas arvutatud kohtutäituri õiendi alusel, mille kohaselt arvestatakse võlgnevust kohtuotsuse alusel tagasiulatuvalt aastast 2006 kuni aprillini
13. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses 08.10.2010 on võetud seisukoht et kuritahtlikkus H.Järvi käitumises puudub. Nimetatud lõpetamise määrusest nähtuvalt võeti seal arvesse ka tekkinud võlgnevuse suurust ja leiti, et see ei ole suur. Seetõttu leiab kohus, et käesolevas 10 asjas ka võlgnevuse suurust on võimalik arvestada üksnes süüdistuse perioodi osas, s.o. oktoober 2010 kuni juunini 2011, s.o. 8 kuud ehk 1112.08 eurot. Kohus leiab, et sellise summa puhul ei ole tegemist suure võlgnevusega. Kohus leiab, et prokuratuuri väited, et H.Järvi on teinud tööd ja saanud raha ning selle endale kulutanud on liiga üldsõnalised ja seda ei kinnita peale ühe ühe-kuulise töölepingu (mille eest tasu maksmine jääb välja süüdistuse ajalisest perioodist) ja H.Järvi enda süüstavad, kuid üldsõnalised ütlused, mitte midagi. Samuti ei nõustu kohus sellega, et H.Järvi ei ole aktiivselt tööd otsinud. Kohus loeb üldteada asjaoluks, et aastast 2009 kui H.Järvi töötuks jäi kuni tänase päevani on majanduslikult raske olukord ning tööd leida on raske. H.Järvi on olnud töötuna arvel, läbinud koolituse ja otsinud enda sõnade kohaselt tööd- seega teinud kõik mõistliku töökoha leidmiseks. Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole keeldunud tööle asumast. Prokuratuur ei ole tõendanud, et H.Järvil oleks olnud võimalus selle ajaperioodi jooksul tööle asuda ega seda, et ta töötanud oleks. Ühtegi tõendit selle kohta, et H.Järvi oleks keeldunud tööle asumast, varajanud tulusid, vahetanud elukohti jne elatise maksmisest kõrvalehoidumise eesmärgil, ei ole esitatud. Samuti nähtub H.Järvi kontoväljavõttest, et kontol on rahalisi liikumisi, seega ei varja H.Järvi oma tulusid ega hoia sularahas arveldamise näol elatise maksmisest kõrvale. H.Järvi ütlustest nähtuvalt ta teadis, et tema arveldusarve on arestitud ning et sealt võetakse maha elatusraha. Eeltoodu alusel leiab kohus, et juhul, kui asuda seisukohale, et tegemist on uue kuriteoepisoodiga elatusraha mittemaksmisel, ka sellisel juhul ei ole H.Järvi käitumises kuriteokoosseisu. Eeltoodu alusel mõistab kohus H.Järvi temale esitatud süüdistuses

§ 169järgi õigeks. Menetluskulud jäävad riigi kanda. Tsiviilhagi puudub. Asitõendeid ei ole. Kr

MS § 217 korras kinni peetud ega vahistatud H.Järvi ei ole olnud. H.Järvile kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada koheselt. Kohus juhib H.Järvi tähelepanu sellele, et käesolev kohtuotsus ei vabasta teda BJ kasuks väljamõistetud elatise igakuisest tasumise kohustusest, samuti tekkinud elatisvõla hüvitamise kohustusest. H.Järvil tuleb jätkuvalt täita Viru Maakohtu 19.01.2006 kohtuotsust elatise väljamõistmise kohta. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/ 11