4-11-1554/15

(8)4-11-1554 Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav alates 6.12.2011.a. Kuressaare kohtumaja kantseleis. 22.11.2011.a. esitas kohtuväline menetleja maakohtule kassatsiooniteate. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtuvälise menetleja Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 4.04.2011.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2740 11 001038 karistati Karol Kukke LS § 7422 lg 2 alusel 33 trahviühiku ehk 132 euro suuruse rahatrahviga. Otsusest nähtub, et Karol Kukke karistati väärteomenetluses selle eest, et ta juhtis 03.04.2011.a. kell 13.50 Saare maakonnas Kaarma vallas Kihlekonna mnt 2,8 km-l liikudes Kihelkonna suunas mootorsõidukit asulavälisel teel liikluskorraldusvahendiga näidatud suurusega alal (50 km/h) 76 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h, millega rikkus liikluseeskirja § 126 p 3 nõudeid ning milline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 7422 lg 2 järgi.
2. Menetlusalune isik vaidlustas otsuse maakohtus, taotledes selle tühistamist ning hoiatustrahvi määramist väiksemas summas. 2.
3. Kaebuses leiab K.Kukk, et määratud karistus on liiga range, kuna tal ei ole aastaid ühtegi suuremat rikkumist liikluses olnud. K.Kukk kahetseb toimunut, kuid märgib, et kõik sai alguse puudulikust märgistusest piirangu lõpus. K.Kukk sõidab enda sõnul seda marsruuti mööda vähemalt kord nädalas linnast välja, sageli kolonnis koos teiste liiklejatega. Sel pühapäeval, kui rikkumine aset leidis ei teinud ta midagi oluliselt teistmoodi, kui tavaliselt. Ta kiirendas umbes samas kohas ning soovis seejärel rakendada püsikiirusehoidja kiiruse 90 km/h juures. Kuna umbes samalt kohalt kiirendab tavaliselt kogu liiklusvool on selle juhtumi juures tegu olukorraga kus puuduliku märgistuse tõttu piirangu lõpus rikuvad ka paljud teised liiklejad kogemata liikluseeskirja ning ületavad kiirust. K.Kukkel on sellest raske aru saada, kui patrull loeb radariga piirangu viimaseid meetreid olukorras kus piirangu lõpp on täpselt tähistamata. Faktiliselt võivad patrullid sellises olukorras kiirusnumbrid välja mõõta ja paberile kirja panna, aga liiklusohutust, liikluskultuuri ega usaldust politsei vastu sellega ei tõsta. Kui liiklusseadus lubab piirangu lõppu jätta piirangut lõpetava märgi paigaldamata, siis peaks ka liikluspolitsei patrullid arvestama sellega, et auto veeremise tingimustes on täiesti normaalne, et täpse piirangut lõpetava märgi puudumiseta hindavad autojuhid piirangu lõppu mõnikümmend meetrit erinevalt. Mõlemale osapoolele, (liikluspolitseinik- autojuht) peaks kehtima ühesugused reeglid. Mitte nii, et üks kasutab piirangu lõpus ära täpse tähistuse puudumist, viitab piirangu alguse lisatahvlile „50km/h kehtib järgmised 500 meetrit" ning tembeldab kodaniku oma otsusega liiklusrikkujaks. Ühelt poolt räägib politsei liiklusohutusest, et pilk tuleb hoida teel. Teisest küljest ütleb politsei, et liikleja peab ise jälgima millal piirang lõppeb. Siin on vastuolu. Et täna täpselt teada kus piirang lõppeb, peaks juht justkui iga kord piirangu alguses odomeetri nullima ja siis sealt piirangu lõpuni meetreid lugema hakkama. Ehk siis tegelema roolis kõrvaliste asjadega. Paar päeva pärast rikkumist läks K.Kukk sündmuskohale tagasi ning mõõtis 500 piirangumeetri pikkust kahe erineva autoga (Toyota Corolla ja Toyota Corolla). Selgus, et autode 500 meetrit ei saa täis ühes kohas. Näidud erinesid umbes 15 meetrit. Mõlemal autol on tehase poolt ettenähtud möödus rehvid. Kui siia kõrvale lisada miilides odomeetri lugejaga auto, millega seadus lubab Eesti teedel sõita ning miilides odomeetri lugejaga autoga on võimalik läbida ka korraline tehnoülevaatus näitab see, et miilides odomeetri lugejaga autoga sõitev autojuht ei saa oma odomeetrilt tõest infot selle kohta kuskohas piirang lõppeb. Miilides autol on kiiruslugejale peaaegu alati märgitud info nii kilomeetrites, kui miilides, kuid läbisõidu meetreid lugev odomeetri näidik loeb ikkagi läbitud vahemaad vaid miilides. 2

(8)4-11-1554 Odomeetrite näitude mõõtmistulemused ning sellest tulenevalt erinevused reaalses liikluses kinnitavad veelkord, et kiiruspiirangute lõpud peaksid olema piirangut lõpetava märgiga täpselt tähistatud juhul, kui liikluspolitsei soovib nii täpselt jälgida piirangualast väljumist. Tänaseks on K.Kukk mõõtnud ning teinud kindlaks piiranguala lõpu täpse asukoha. Pärast mõõtmist on K.Kukk nõus, et tema kiirus võis olla piirangualast väljumisel üle lubatud 50 km/h, kuid kindlasti ei olnud temakiirus piirangualast väljumisel 76km/h. K.Kuke hinnangul oli auto kiirus piirangualast väljumisel maksimaalselt 65 km/h tunnis. Nimetatud rikkumine toimus, sest piirangu lõpp oli tähistamata. Nimetatud kiiruseületamist ei oleks toimunud, kui piirangu lõpus oleks olnud piirangu lõpetav liiklusmärk. 2.

1. 19.10.2011.a. esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse täienduse /t.l. 36-37/. Täiendava seisukoha kohaselt menetlusalune isik Karol Kukk esitas
2. aprillil
3. a ise, ilma kaitsja abita maakohtule kaebuse Lääne Prefektuuri
4. aprilli
5. a kiirmenetluse otsusele täies ulatuses. Menetlusalune isik taotles karistamisotsuse tühistamist ning uue otsusega talle hoiatustrahvi määramist arvestades asjaolusid, et teda ei ole aastaid liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ning et kui kiiruse ületamine aset leidis, siis toimus see selle tõttu, et piiranguala lõpp ei olnud tähistatud, mistõttu rikkumine ei olnud tahtlik. Menetlusalune isik ei nõustunud ka politseinike poolt fikseeritud kiirusega tema poolt juhitud sõiduki väljumisel tollel ajal kehtinud piirangualast. Teatavasti on käesolevaks ajaks kiirust piirava liiklusmärgi asukohta muudetud 55,6 m võrra selliselt, et lisatahvliga 500 m liiklusmärgi mõjuala ulatub nüüd vastassuunas paigaldatud kiirust piirava liiklusmärgini. Pärast kaebuse esitamist on menetlusalune isik selgitanud välja, et sellest asukohast, kus kiirusemõõteseade GPS koordinaatide järgi asus, ei ole see teelõik, millel politseiametnikud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt K. Kuke poolt juhitud sõiduauto kiirust mõõtsid, kurvi ja takistuste tõttu nähtav. Nimetatud protokolli kohaselt mõõtsid politseiametnikud K.Kuke poolt juhitud sõiduki kiirust Kuressaare-Kihelkonna-Veere maantee kahe koma kaheksandal (2,8) kilomeetril. Nimetatud sajameetrine teelõik, mis jääb nullpunktist arvestades
6. meetri ja
7. meetri vahele, ei ole politseiauto asukohast nähtav. See leidis kinnitust ka 19.10.2011.a. maakohtu poolt läbi viidud paikkonnavaatlusel. Paikkonnavaatlusel ilmnes, et nullpunktist arvestades ei ole isegi
8. meetril asuv sõiduk politseiauto asukohast nähtav. Isegi nullpunktist arvestades
9. meetril asuv sõiduk võib olla politseiauto asukohast nähtav osaliselt (sõltub sõiduki kaugusest tee telgjoonest) ehk politseiauto tee telgjoone-poolsest osast. Aga nagu juba märgitud, nimetatud maantee kahe koma kaheksandal kilomeetril asuval sajameetrisel teelõigul asuv sõiduauto ei ole politseiauto asukohast nähtav. Neil asjaoludel ei ole
10. aprillil
11. a koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll usaldusväärne tõend menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse kohta. Sellekohase tõendi puudumise tõttu tuleb asuda seisukohale, et K. Kuke poolt väärteo toimepanemine ei ole tõendatud, mistõttu tema suhtes alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtuistungil jäi K.Kukk kaebuse juurde. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
12. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja K.Puiestee märgib kohtuvälise menetleja arvamuses, et 03.04.2011.a. viibis ta Saaremaa maakonnas politseipatrullis koos välijuht Kalmet Valge'ga ja kella 13.30 paiku viibisid nad Kihelkonna mnt. 3,0 km-1 ja teostasid antud piirkonnas liiklusjärelevalvet. Neist ligikaudu 50 meetrit eemal linna poole on paigaldatud asulavälisele 3

(8)4-11-1554 teele kiirusepiirangut kiirusele 50 km/h alandav kohustusmärk. Kella 13.50 paiku mõõtis ta radar tüüpi kiirusemõõteseadmega Stalker II MDR nr. AS005399, taatlustunnistuse nr. TTRSS-10/00063 linna poolt läheneva sõiduauto kiiruseks 76 km/h. Antud kiiruse näit sai lukustatud kiirusemõõteseadme target aknas ja näidu lukustamine toimus momendil kui sõiduauto oli jõudnud Kihelkonna mnt. 2,8 km juurde. K.Puiestee väljus autost ja pidas nimetatud sõiduauto kinni. Kontrollimisel selgus, et sõiduautoks osutus Toyota Corolla reg.nr. 731 AMM ja mida juhtis kod. Karol Kukk IK 37903270010. K.Puiestee selgitas K.Kukele tema rikkumise olemust ja kutsus isiku politseiautosse kus näitas temale ka kiirusemõõteseadme lugemi näitu. Isik tunnistas oma viga, sai rikkumisest aru ja kahetses siiralt, et tema poolt asetleidnud kiiruseületamine toimus. Samuti puudusid isikul kehtivad karistused. Ab ovo väärteoasja arutades leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et antud asjas ei ole mõistlik koostada väärteoprotokolli kuna kohtuvälise menetlejana ei taotlenud ta lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist mida on Liiklusseaduse § 7422 lg.4 ette näinud sama paragrahvi lõike 2 rikkumise eest. Kohtuvälise menetlejana pakkus ta menetlusalusele isikule väärteomenetluse seadustiku § 55 alusel võimaldatavat kiirmenetlust, millega menetlusalune isik nõustus, andis enne kiirmenetluse otsuse koostamist allkirja, et temale on tutvustatud väärteomenetluse seadustikus § 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. Samuti andis isik allkirja selle kohta, et ta on nõus kiirmenetlusega. Kiirmenetluse otsuses karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja Karistusseadustiku § 57 lõikes 1 punkt 3 vastutust kergendava asjaoluna isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kuna menetlusalusele isikule inkrimineeritud Liiklusseaduse § 7422 lg.2 näeb ette sanktsioonina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut siis kohtuväline menetleja leidis, et 33 trahviühikut mis moodustab ligikaudu ühe kolmandiku sanktsiooni ülemmäärast, on mõistlik karistus menetlusalusele isikule tema poolt toimepandud rikkumise eest, hoidmaks ära edaspidi tema poolt toimepandavaid sarnaseid õiguserikkumisi. Kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv ei ole ülemääraselt suur kuid arvestatavalt karistusliku iseloomuga. Lisaks ei pidanud kohtuväline menetleja mõistlikuks rikkumise iseloomu ja rikkuja isikut arvestades vajalikuks taotleda juhtimisõiguse äravõtmist. Preventsiooni ja menetlusökonoomika seisukohalt oli kiirmenetluse näol tegemist sobilikuma menetlusliigi valikuga kuna õiguserikkumisele järgnes kohene, isikut vähem koormav ja õiglane karistus. Kohtuvälise menetlejana ei pidanud ta võimalikuks menetlusalusele isikule kohaldada hoiatamismenetlust kuna Liiklusseaduse § 7422 lg.2 rikkumise näol ei ole tegemist vähetähtsa väärteoga. Isik, kes sõidab antud marsruuti mööda vähemalt korra nädalas peab eelduslikult teadma, kuskohas algab ja lõpeb antud liiklussituatsioonis kiiruspiirangu ala. Seetõttu ei ole kohased isiku väited selle kohta, et linna poolt tulles ei ole kiirusepiirangu lõppu tähistatud liiklusmärgiga 371 (suurima kiiruse piirangu lõpp), mistõttu puudus tal teave lisateatetahvlil märgitud kauguse arvestamisest. Kohtuvälise menetleja esindaja K.Puiestee kinnitab, et käis ise samas kohas patrullautoga antud vahemaad mõõtmas ja nullides patrullauto odomeetri linnapoolsel kiirusepiirangu märgi juures ning sõites linnast väljuval suunal, on suurima kiiruse piirangu lõppu tähistavaks kohaks lisateatetahvli ,,500 meetrit" kohaselt koht, kustkohast algab teiselt poolt kiirusepiirangu ala. Selgituseks olgu öeldud, et liiklusmärgid kehtivad kogu nende mõjuala ulatuse piires ja väide selle kohta, et kiirendatakse enne kiiruspiirangu ala lõppu ja aeglustatakse peale kiiruspiirangu ala algust, on meie liikluskultuuris tavaline nähtus, kuid ei ole kohane õigusriigile ja tema poolt kehtestatud õigusnormidele, mis on täitmiseks kõigile. 4

(8)4-11-1554 Vaadeldavas liiklussituatsioonis tulnuks isikul kiirendusega alustada peale lisateatetahvlis märgitud piirangu ala lõppu, mitte arvestama asjaoluga mis on kujunenud temale harjumuseks ja kuidas käituvad teised autojuhid üldises liiklusvoolus. Ülaltoodule tuginedes kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne selle meetme ja eesmärgi õiglase vahekorra osas ja karistus tuleb jätta muutmata.

1. Pärnu Maakohtu 18.11.2011 kohtuotsusega (lõpposa) rahuldati kaebus ja kohtuvälise menetleja otsus tühistati. Kohus selgitas, et otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest so alates 18.11.2011.a. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav alates 6.12.2011.a. Kuressaare kohtumaja kantseleis.
2. 22.11.2011.a. teatas kohtuväline menetleja maakohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse soovist /t.l. 58/. MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Kohus olles tutvunud väärteoasja materjalidega leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tühistada.
4. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p 3 sätestab, et maakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-s 29 või 30 sätestatud alustel. Sama seaduse § 133 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks järgmised küsimused:1) kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; 2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse;3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas esinevad VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistav asjaolu. VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg-le 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
5. Antud väärteoasjas 3.04.2011.a. koostatud kiirmenetluse otsuses sisalduva teokirjelduse kohaselt juhtis Karol Kukk 03.04.2011.a. kell 13.50 Saare maakonnas Kaarma vallas Kihlekonna mnt 2,8 km-l liikudes Kihelkonna suunas mootorsõidukit asulavälisel teel liikluskorraldusvahendiga näidatud suurusega alal (50 km/h) 76 km/h. Suurim lubatud kiirus antud teelõigul on 50 km/h, seega ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Menetlusalune isik rikkus nimetatud teoga liikluseeskirja (kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioon) § 126 p 3 ( „Juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendil näidatud suurusest“) nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud liiklusseaduse (LS) (kuni 30.06.2011 kehtinud redaktsioon) § 7422 lg 2 järgi. Eelnimetatud kiirmenetluse otsusega väärteoasjas karistas kohtuväline menetleja K.Kukke 5

(8)4-11-1554 132 eurose rahatrahviga. Tõenditena on otsuses nimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli /t.l. 16/.

1. Menetlusalune isik taotleb karistamisotsuse tühistamist ning uue otsusega talle hoiatustrahvi määramist arvestades asjaolusid, et teda ei ole aastaid liiklusalaste rikkumiste eest karistatud ning et kui kiiruse ületamine aset leidis, siis toimus see selle tõttu, et piiranguala lõpp ei olnud tähistatud, mistõttu rikkumine ei olnud tahtlik. Menetlusalune isik ei nõustu ka politseinike poolt fikseeritud kiirusega tema poolt juhitud sõiduki väljumisel tollel ajal kehtinud piirangualast. Menetlusaluse isiku kinnitusel sellest asukohast, kus kiirusemõõteseade GPS koordinaatide järgi asus, ei ole see teelõik, millel politseiametnikud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt tema poolt juhitud sõiduauto kiirust mõõtsid, kurvi ja takistuste tõttu nähtav.
2. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et K. Kukele süüksarvatava väärteo toimepanek ei ole tõendatud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on fikseeritud menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse mõõtmise asjaolud /t.l. 16/. Protokolli kohaselt mõõdeti menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruseks 3.04.2011 kell 13.50 Kaarma vallas Kihelkonna mnt 2,8 km-l, GPS: x:409, 408;y:6460183 Stalker II MDR 76 km/h. Tegemist oli asulavälise teega, nähtavus oli hea, oli valge aeg. Mõõtja sõiduk seisis paremal teepeenral. Mõõtmine toimus paigal seistes. Menetlusaluse isiku sõiduk liikus 1 sõidurajal (pärisuunalisel). Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. Mõõtja ja protokollija oli patrullpolitseinik Kent Puiestee, tunnistajaks oli välijuht Kalmet Valge. Karol Kuke kohtuistungil antud ütluste kohaselt /t.l. 48-49/ on ta veendunud, et tema sõiduki kiiruseks kiirusepiirangualas ei olnud 76 km/h. 2,8-ndal kilomeetril ei saanud politseiradar tema sõiduki kiirust mõõta, kuna see koht ei olnud mõõtjale nähtav. Kiirusemõõteseadme näit protokollis ei saa olla tõene ja see ei ole usaldusväärne tõend. Temale jääb ebaselgeks kus kohal tema kiirust täpselt mõõdeti. OÜ Hadwest 5.09.2011.a. teostatud mõõdistusakti kohaselt /t.l. 31/ on Kuressaare-Kihelkonna mnt 1.kilomeetril kahe kiirusepiirangu (50 km/h) liiklusmärgi vaheline distants 555,6 m, mitte 500 meetrit nagu linnapoolsel lisateatetahvlil ,,500 meetrit" kirjas. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud kohtuvälise menetleja ametnik Kalmet Valge /t.l. 4546/, kes osales kiirust mõõtnud patrulli kooseisus koos Kent Puiesteega kinnitas, et kiirusemõõtmine toimus 2,8-ndal kilomeetril, nagu protokollis kirjas. K.Kuke auto asukoht määrati visuaalselt. Tunnistaja teadis, et vaidlusalune kiiruse piiranguala lõpeb enne vastassuunavööndis olevat kiirust piiravat märki. Samas väidab kiirust mõõtnud ja väärteo otsuse koostanud kohtuvälise menetleja ametnik Kent Puiestee kohtule esitatud kirjalikus seisukohas /t.l. 12-13/, et suurima kiiruse piirangu lõppu tähistavaks kohaks lisateatetahvli „500 meetrit“ kohaselt on koht, kustkohast algab teiselt poolt kiirusepiirangu ala. Järelikult ei teadnud kiirust mõõtnud ametnik kus kiirust piirava märgi mõjuala lõpeb ja seetõttu ei ole välistatud, et K.Kuke sõiduki kiirust mõõdeti väljaspool mõjuala. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist menetlusaluse isiku väide selle kohta, et sellest asukohast, kus kiirusemõõteseade GPS koordinaatide järgi asus, ei ole see teelõik, millel 6

(8)4-11-1554 politseiametnikud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt K. Kuke poolt juhitud sõiduauto kiirust mõõtsid, kurvi ja takistuste (puud, piirdeaed) tõttu nähtav. Nimetatud protokolli kohaselt /t.l. 16/ mõõtsid politseiametnikud K.Kuke poolt juhitud sõiduki kiirust Kuressaare-Kihelkonna-Veere maantee kahe koma kaheksandal (2,8) kilomeetril. Menetlusaluse isiku poolt kohtule esitatud fotodega /t.l. 32-35 / ja 19.10.2011.a. maakohtu poolt läbi viidud sündmuskoha vaatlusel /t.l. 47/ leidis tõendamist, et nimetatud sajameetrine teelõik, mis jääb nullpunktist arvestades

1. meetri ja
2. meetri vahele, ei ole politseiauto asukohast nähtav maantee kurvi ja takistuste (puud ja piirdeaed) tõttu. Sündmuskoha vaatlusel ilmnes, et nullpunktist arvestades ei ole isegi
3. meetril asuv sõiduk politseiauto asukohast nähtav. Isegi nullpunktist arvestades
4. meetril asuv sõiduk võib olla politseiauto asukohast nähtav osaliselt (sõltub sõiduki kaugusest tee telgjoonest) ehk politseiauto tee telgjoone poolsest osast. Sündmuskoha vaatlusel selgus ka, et käesolevaks ajaks on kiirust piirava liiklusmärgi asukohta muudetud 55,6 m võrra selliselt, et lisatahvliga 500 m liiklusmärgi mõjuala ulatub nüüd vastassuunas paigaldatud kiirust piirava liiklusmärgini / vt ka t.l. 31/. Seega esinevad antud asjas tõendite vahelised vastuolud. Tuvastamist leidis, et vaidlusalune kiiruse piiranguala lõppes 55,6 meetrit enne vastassuunavööndis olevat kiirust piiravat märki; Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ei nähtu, millal alustati sõiduki kiiruse mõõtmist ja millal mõõteseadme näit fikseeriti; kiirust mõõtnud ametnik ei teadnud kus kiirust piirava märgi mõjuala lõpeb ning järelikult ei ole välistatud, et mõõtmine toimus väljaspool kiirusepiirangu ala; sündmuskoha vaatlusel leidis tõendamist, et 2,8 kilomeetril ei olnud K.Kuke sõiduk kiirust mõõtnud politseiauto asukohast nähtav, kiiruse mõõtmist takistasid maantee kurv, piirdeaed ja puud. Kohus leiab, et kiiruse mõõtmine ei olnud vastavuses Vabariigi Valitsuse
5. veebruari
6. a määrusega nr 67 kehtestatud liiklusjärelevalve teostamise korra lisast 1 nähtuva sõidukiiruse mõõtmise metoodikaga (kehtis kuni 30.06.2011.a.). Metoodika § 4 p 4 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta, kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid, nt puid, puuoksi, liiklusmärke või muid objekte. Kuna kiiruse mõõtmisel ei järgitud ka mõõtemetoodikat, pole kohtu hinnangul kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõteseadme näit usaldusväärne, samuti see, et K.Kukk ületas kiirust kiirusepiirangualas. Sel põhjusel puuduvad veenvad tõendid, mille alusel saaks kohus väärteo toimepaneku tõsikindlalt tuvastada. Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb K.Kuke kasuks tõlgendada kahtlused tema süüdiolekus. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada, kohtuvälise menetleja 3.04.2011 kiirmenetluse otsus tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
7. Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks /t.l. 48/. Menetlusalune isik palub hüvitada tema poolt kaitsja Mihkel Tuusale makstud tasu (käibemaksuta) kokku summas 280 eurot . Esitatud on maksedokumendid /t.l. 38-39/. Seoses selle taotlusega märgib kohus järgmist. VTMS § 23 sätestab, et väärtoemenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud 7

(8)4-11-1554 mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kõnealusel juhul väärteomenetlus kohtu poolt lõpetati, tõusetub ka K.Kukele valitud kaitsjale Mihkel Tuusale makstud tasu hüvitamise küsimus. Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Käesolevas asjas on menetlusaluse isiku õigusabikuludeks kokku 280 eurot (käibemaksuta), mis kohtule esitatud FIE Mihkel Tuus arvest /t.l. 38/ nähtuvalt koosneb kaitsja väärteoasja toimiku materjalidega tutvumise, menetlusaluse isiku ärakuulamise tasust 140 € (kulunud aeg 2 tundi, tunnitasu 70 €), 19.10.2011.a. kohtuistungil osalemise tasust 140 € (kulunud aeg 2 tundi). Kohus leiab, et õigusabi kasutamine K.Kuke poolt antud väärteomenetluses oli vajalik ja õigustatud ning arvestades suuresti kõnealuse väärteoasja keerukust peab kohus K.Kuke õigusabikulusid summas 280 € mõistlikuks ja sellises suuruses tuleb need menetlusalusele isikule ka hüvitada. R.Undrest kohtunik 8