Obsah (7)
§ 184§ 418§ 64§ 76§ 69§ 56§ 7KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 3567 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed St
§ 184
lg 2 p 1, 2 ja 418 lg 1 järgi ning Sergei Maltsevi süüdistus
§ 184lg 2 p 1 järgi.
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.03.2011.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatavad Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev ning nende kaitsjad adv Leelo Viil ja Riine Lumiste Prokurör Taavi Pern Süüdistatavad Oleg Hristitš isikukood 37201250336, elukoht xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx, Eesti kodanik, varem kolmel korral kohtu poolt karistatud, sealhulgas kahel korral narkokuritegude toimepanemise eest, viimati 21.12.2007.a Harju Maakohtu poolt 4 aasta ja 5 kuulise vangistusega, millekandmiselt vabastati 15.09.2009.a tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 21.10.2011.a. Sergei Maltsev isikukood 37706180371, elukoht xxxxx xx-x xxxxxxx, kodakondsuseta, kohtu poolt karistatud kaheksal korral, viimati 24.09.2009.a Harju Maakohtu poolt KrK § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 2 aastase vangistusega, KrMS § 238 lg 2, 65 lg 1 järgi 8 kuu ja 2 päeva vangistusega, mis asendati 484 tunni üldkasuliku tööga, vahistatud 08.10.2010.a Kaitsjad Adv Riine Lumiste ja Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
- märtsi 2011.a otsus muutmata. Oleg Hristitši ja Sergei Maltsevi ning nende kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 24.03.2011.a otsusega tunnistati Oleg Hristitš süüdi
§ 184
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 8-aastase vangistusega,
§ 418lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.
Liitkaristuseks mõisteti
§ 64
lg 1 alusel 8 aastat vangistust.
§ 76
lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (2 aastat 1 kuu ja 6 päeva vangistust) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 1 kuu ja 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.10.2010.a. Sergei Maltsev tunnistati süüdi
§ 184
lg 2 p 1 järgi ja karistati 6-aastase vangistusega.
§ 69
lg 6 ja 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse ( 8 kuud ja 2 päeva vangistust) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 8 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 08.10.2010.a. 2. Oleg Hristitš, keda on varem karistatud
12.ptk
- jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest ja Sergei Maltsev tunnistati süüdi samasisulises süüdistuses – et nad omandasid täpselt tuvastamata ajal kohas ja isikult vastavalt varasemale kokkuleppele koos, grupis ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid – amfetamiini sisaldavat pulbrit, fentanüüli sisaldavat pulbrit, marihuaanat ja samuti diasepaami. Omandatud narkootilisi aineid hoidsid S. Maltsev ja O. Hristitš Tallinnas, aadressil A. H. Tammsaare tee 131c garaažiboksis nr 59 kuni 08.10.
- a, mil narkootilised ained eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samuti kandis O. Hristitš osa narkootilistest ainetest endaga kuni 08.10.
- a toimunud kahtlustatavana kinnipidamiseni kaasas. 08.10.
- a Tallinnas, A. H. Tammsaare tee 129 juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamise leiti ja võeti O. Hristitši juurest ära 4,70 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 0,83 grammi) ning 4,18 grammi marihuaanat. Samal päeval Tallinnas, aadressil A. H. Tammsaare tee 131 c asuvas, O. Hristitši ja S. Maltsevi ühiskasutuses olevas garaažiboksis nr 59 teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 1267,56 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 119,75 grammi), 5,41 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 240 mg), 10 mg diasepaami ja 173,51 grammi marihuaanat. 2 Peale selle tunnistati O. Hristitš
§ 418
lg 1 järgi süüdi selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult, omamata relvaseaduse § 32 tulenevalt soetamisluba tulirelva laskemoona omandamiseks, tulirelva laskemoona hulka kuuluva ühe 5,6x39 mm vintpüssipadruni, 126 tk 7,62x38R revolvripadrunit, 252 tk 7,62x25mm püstolipadrunit, üks 9x18 mm püstolipadrun ja kaks 22LR (5,6 mm) ääretulepadrunit. Omandatud padrunid toimetas O. Hristitš Tallinnas A. H. Tammsaare tee 131c garaažiboksi nr 59, kus hoidis nimetatud esemeid kuni 08.10.2010. a, mil padrunid garaažis teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. APELLATSIOONIDE SISU 3. Oleg Hristitši kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega oma kaitsealuse süüditunnistamist
§ 184
lg 2 p 2 järgi ning kergema karistuse mõistmist, samuti taotleb kaitsja menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. Kaitsja leiab, et tuvastatud tehiolud, just O. Hristitši selgitused viitavad sellele, et S. Maltsev ei olnud teadlik narkootilistest ainetest garaažiboksis. O. Hristitš andis garaaži võtmed S. Maltsevile viimastel päevadel, kuna ei kavatsenud ise seal viibida. Kaitsja viitab Riigikohtu lahenditele, milledes selgitatakse kaastäideviimist ja teoühtsust teovalitsemisteooriast lähtudes ning märgib, et maakohus ei tuvastanud O. Hristitši ja S. Maltsevi samaaegset viibimist garaažiboksis. Kohus ei lükanud ümber süüdistatavate väiteid selle kohta, et nad kasutasid garaaži erinevatel aegadel ja erinevatel eesmärkidel. Tuvastatud on O. Hristitši järjestikused käitumisaktid, mitte aga süüdistatavate ühine ja kooskõlastatud tegevus. Maakohtu otsusest ei selgu, milline S. Maltsevi käitumisakt võiks olla käsitatav tema individuaalse teopanusena mõlema süüdistatava poolt ühiselt taotletava tagajärje saavutamisse. Tuvastatud on, et narkootilised ained omandas O. Hristitš, kes neid oma garaažis hoidis ja tema sai kasu nende edasiandmisest. Isegi kui mingi aja jooksul on S. Maltsevi poolt narkootilise aine valdamine tuvastatud, ei toimunud see ühiselt ja kooskõlastatult O. Hristitšiga. Tuvastatud on, et narkootilised ained omandas O. Hristitš, kes hoidis neid enda garaažiboksis ja tema sai ka kasu nende edasiandmisest. Isegi kui S. Maltsev valdas mingi aja jooksul suures koguses narkootilist ainet, ei toimunud see ühiselt ja kooskõlastatult O. Hristitšiga. Kaitsja leiab, et kohus andis ebaõige hinnangu ka kuriteo subjektiivsele küljele. Kaastäideviimine eeldab subjektiivses mõttes ühist teootsust, mille osas ei nähtu kohtuotsusest veenvaid põhjendusi. Süüdistatavate väited, et S. Maltsev narkootiliste ainete olemasolust ei teadnud, pole kohtu poolt ümber lükatud. Isegi kui O. Hristitš soovis ja möönis garaaži võtme ja valduse üleandmisega ka narkootilise aine üleandmist S. Maltsevile, on see hinnatav edasiandmisena ühelt isikult teisele, mitte aga ainete grupiviisilise käitlemisena. Kaastäideviimine tähendab aga ühtset ja kooskõlastatud tegevust, mis on jagamatu ja inkrimineeritav osavõtjatele terves ulatuses. Kaitsja leiab ka, et O. Hristitšile mõistetud karistuse määra ei ole veenvalt põhjendatud. Kohus ei arvestanud, et O. Hristitš tunnistas kuriteo toimepanemist, samas lubas edaspidi käituda seadusekuulekalt, kinnitades, et tal on eriala, seega võimalus edaspidi tööle asuda. O. Hristitši perre on sündinud kolmas laps, Hristitš oli pere ainus toitja. Tema varasem karistatus pole piisav eeldamaks, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Kohus pole arvestanud ka asjaolu, et O. Hristitš rõhutas korduvalt valmisolekut menetlusele kaasa aidata. 3 Kohtuotsuse kohaselt süüdistatav tunnistas oma süüd osaliselt, mistõttu pole alust rääkida kahetsuse puhtsüdamlikkusest. Kaitsja kohtuga ei nõustu, sest O. Hristitš tunnistas oma süüd täielikult, vaieldav on üksnes teise süüdistatava osavõtt. Apellant vaidlustab ka menetluskulude väljamõistmise O. Hristitšilt. Kaitsja leiab, et menetluskulude määramisel tuleb eelkõige juhinduda KrMS §-st 180 lg
- Arusaadavalt ei saa eeldada O. Hristitšil arvestatava sissetuleku tekkimist vanglatingimustes ega koheselt pärast vabanemist. Süüdistataval puudub ka muu vara. Tähelepanuta on jäetud süüdistatava perekonna raske majanduslik olukord.
- Oleg Hristitši poolt esitatud apellatsioonis nõustutakse kaitsja apellatsiooniga. Esmalt rõhutab O. Hristitš, et S. Maltsev narkootikumidest midagi ei teadnud, olgugi, et tal oli garaaži võti. S. Maltsev võis narkootikumid küll leida ja isegi neid tarvitada, kuid kuriteos osaline ei olnud. Garaaži rentis tema, rentimise eesmärkidest, garaaži omanikust S. Maltsev ei teadnud. Kohus ei saanud kõikidest asjaoludest aru, juhindus üksnes prokuröri kõnest. Prokurör aga ei uurinudki asja, kajastas asjaolusid osalt valesti. Kohtuotsuses seetõttu vead. Kohtu eelistung määrati süüdistatavaid hoiatamata, istungist sai teada päev enne, kaitsjaga polnud võimalik asja arutada. Isikuid, kes oleksid saanud tõde kinnitada, kohtus ei olnud. Süüdistusaktis on valesti, nagu oleks teda varem 3 korda narkokuritegude eest karistatud, tegelikult kaks korda. Otsuses märgiti, et tal töökoht puudub, kuigi ta lõpuks oma töökoha ütles. Maltseviga ta kuni 2010.a suve lõpuni ei suhelnud. Tõendeid selle kohta, et kuritegu on väldanud pikka aega, ei ole. Arusaamatu on, mille põhjal järeldati, et kuritegelikul teel saadud 22 425 krooni kuulus temale. Raha võis ju ka S. Maltsevile kuuluda. Tegelikult süüdistuse kohaselt ta ju üksnes valdas ja omandas suures koguses narkootilisi aineid. Kust äkki tuleb jutt tulu saamisest. Raha kriminaalse päritolu kohta ei ole mingeid tõendeid. Süüdistuses on ainete nimekirjas Diazepam 10 milligrammi. Arusaamatu on, mis rolli see mängib, see pole ju suur kogus. Ka fentanüüli kohta on andmed valed. O. Hristitš seab kahtluse alla läbiotsimisprotokolli andmed. Kohus ei ole objektiivselt asja vaaginud. Temalt oleks pidanud ka garaaži võtmed leitama. Apellant kirjeldab enda kinnipidamist, märgib, et mõlemad võtmed leiti S. Maltsevilt. Kust siis jutt, et võtmed olid jagatud. Kirjeldab eeluurimist, on kindel, et S. Maltsevit hirmutati. Ta saatis mitmeid kirju politseile prokurörile, et on valmis süüd tunnistama. Prokuröril ei olnud õigust väita, et tema kahetsus ei olnud siiras. Prokurör lihtsalt üritas luua ettekujutust temast kui isikust, kes pidevalt tegeleb kuritegevusega. Tegelikult töötas ta 13 aastat juveliirina. Kohtunik aga toimikuga ei tutvunud. Ei nõustu maakohtu järelduste kujunemisega, see ei ole tema arvates loogiline. Narkootikumid, mis tema juurest kinnipidamisel leiti, ei olnud suures koguses ja olid mõeldud enda tarbeks. S. Maltsevi DNA-d leiti garaažist seetõttu, et ta ei kasutanud kindaid, tema aga kasutas. 4 Tegelikult ajendas teda kuritegu toime panema narkosõltuvus, mitte aga soov kiirelt rikastuda. Arvab, et tema tegevus ei saa käia
§ 184alla.
Rõhutab, et selle, milles teda süüdistati, tunnistas ta üles. Seetõttu tuleks ka puhtsüdamlikku kahetsust arvestada. O. Hristitš palub tuvastada tõde S. Maltsevi süütuse osas; võtta maha süüdistus kuriteo toimepanemise kohta grupis; kergendada talle mõistetud karistust, arvestades tema perekondliku olukorra raskust, uskuda tema kahetsuse siirust. Peale selle vaidlustab O. Hristitš ka temalt väljamõistetud menetluskulud, leides, et otsus selles osas on ebaõiglane just tema pere suhtes, tal puuduvad igasugused rahalised vahendid menetluskulude hüvitamiseks.
- Sergei Maltsevi kaitsja taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Kohus on lugenud kõige tõsikindlamaks tõendiks S. Maltsevi süü tuvastamisel tema DNA esinemise garaažiboksist leitud äravõetud 59 pakendil ja esemel. Kuid S. Maltsev ei ole süüd tunnistanud, süüstavaid ütlusi ei ole andnud ka O. Hristitš. Kaitsja viitab S. Maltsevi selgitustele, kuidas ta hakkas mitte midagi teades garaažis kotikesti pakikeste ja sahtlite vastu huvi tundma, narkootikumid leidis ja neid kõiki ka puudutas ning kui garaaži juures politseid nägi kohe ka ütles, et on neid pakikesi puudutanud, kuid omandanud ja hoidnud ei ole. Kaitsja hinnangul on mõistetav, et narkootikume tarbivad isikud tunnevad kõrgendatud huvi narkootikumide vastu, mistõttu tuleb pidada S. Maltsevi selgitusi loogilisteks ja usutavateks. Märkimisväärne on, et S. Maltsev läks garaažiboksi juurde nähes seal politseiautot ning et kinnipidamisel ei leitud tema juurest mingeid aineid ega esemeid, mis viitaks narkootikumide teadlikule ja tahtlikule käitlemisele omakasu eesmärgil. Kohtuotsuses on küll põhjalikult kirjeldatud teovalitsemisteooria olemust, kuid samas ei ole jälgitav, milles seisnes konkreetselt S. Maltsevi teopanus tema süüdimõistmisel narkootiliste ainete omandamises ja valdamises ning milles avaldus süüdistatavate teadlik ja soovitud koostegutsemine. Kohtu järeldused on paljuski oletuslikud ning kohtuotsusest ei selgu, millest tuleneb järeldus S. Maltsevi osas omakasu eesmärgil tegutsemisest. Seega leiab kaitsja, et tuvastatud on üksnes see, et S. Maltsev küll puudutas paljusid garaažiboksis olnud aine pakikesi ja muid esemeid, jättes sinna oma DNA, kuid see ei tõenda vähimalgi määral tema otsest või kaudset tahtlust koos O. Hristitšiga narkootiliste ainete omandamisel ja hoidmisel omakasu eesmärgil.
- Sergei Maltsev selgitab enda kinnipidamise asjaolusid ja leiab, et kinnipidamise protokoll on koostatud seaduse nõudeid rikkudes. Süüdistus tema vastu on fabritseeritud. Prokuröri väide, et ta hakkas ütlusi andma alles siis, kui tema DNA oli garaažis olnud esemetel tuvastatud, on vale. Tegelikult Rahumäe tee arestimajas olles kirjutas ta prokurörile ja andis kõige kohta selgitusi. Palub kirjadega arvestada. Märgib, et tal puudus võimalus O. Hristitšiga ütlustes kokku leppida. Selgitab, et üksi garaažis olles hakkas ta lihtsalt ringi vaatama ja leidis narkootikumid, võttis pisut mitmetest pakikestest, et ei oleks pärast näha. Ta otsis läbi kogu garaaži ja tema DNA võiski kõikjale jääda. Kohus ei arvestanud tema selgitusi. 5 Teda on 8 korral varguste toimepanemise eest karistatud ja seetõttu on ka loogiline, et kogu garaaži korralikult läbi otsis. Väidetakse, et 2009-2010.a ta ei töötanud ning seega elas kuritegelikku elu. Tegelikult viibis ta suures osas sellest ajavahemikust vanglas. Garaaži kasutas ta ajutiselt ühe auto remondiks. Teeb etteheiteid kohtueelse menetluse kohta, pole rahul, et tema taotlusi ei rahuldatud. Tegelikult ju DNA leidmine mitmetelt garaažis olnud asjadelt kinnitab ka tema enda selgitusi asja kohta. Heidab ette, et kohus kuulutas otsuse 15 minutit pärast nõupidamisel minekut. Otsust ei olnud võimalik selle aja jooksul kirjutada. Kordab, et ei ole süüdi ja taotleb enda õigeksmõistmist. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
- Süüdistatavad ja nende kaitsjad toetasid apellatsioone, nende kõikide ühiseks seisukohaks oli, et S. Maltsev ei ole kuritegu toime pannud, O. Hristitš pani toime
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata, apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, need tuleb jätta rahuldamata. Kõikide apellatsioonide põhiväiteks on see, et S. Maltsev ei ole kuritegu toime pannud, O. Hristitš käitles narkootilisi aineid üksi. See versioon on esitatud juba maakohtus ning kohtukolleegium märgib, et kohus on süüdistatavate sellesisulised väited vastuvaidlematult kummutanud, teinud seda kõiki kontrollitud tõendeid vastastikuses seoses analüüsides ja kogumis hinnates äärmise põhjalikkusega, kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea KrMS §-s 342 lg-s 3 p-s 1 sätestatut silmas pidades nende kordamist vajalikuks, märgib apellatsioonidega seonduvalt üksnes järgmist. Mõlemad kaitsjad väidavad apellatsioonides, et maakohtu otsusest ei selgu, milline S. Maltsevi käitumisakt võiks olla käsitatav tema individuaalse teopanusena mõlema süüdistatava poolt ühiselt taotletava tagajärje saavutamisse. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjatega. Maakohus on seda küsimust väga põhjalikult käsitlenud. DNA ekspertiisiakti kohaselt tuvastati ju süüdistatavate ühiskasutuses olevast garaažiboksist äravõetud väga paljudel esemetel (narkootiliste ainete paljudel pakenditel ning nende ainete käitlemiseks vajaminevatel vahenditel) S. Maltsevilt pärinev bioloogiline materjal. Maakohus analüüsis üksikasjalikult eksperdiarvamust ja tuli põhjendatult järeldusele, et üks viis, kuidas S. Maltsev teos osales, oli narkootiliste ainete pakendamine. Kohus on põhjendatult märkinud sedagi, et süüdistatavate versioon ei ole loogiline ega eluliselt usutav, kogutud tõendite pinnalt saab vastuvaidlematult väita, et nii O. Hristitš kui S. Maltsev olid narkootiliste ainete omandamisel ja valdamisel niisuguses kontaktis, mis ei saanud olla juhuslik, süüdistatavad on süüteo toimepanemisel käsitatavad võrdväärsete partneritena (lk 13-15). Kaitsjad viitavad oma 6 väiteid argumenteerides Riigikohtu praktikale, mis käsitleb teovalitsemisteooriat. Kohtukolleegium märgib, et analüüsides küsimust, kas süüdistatavad on neile inkrimineeritud teo toime pannud grupis, on maakohus järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt väljendatud seisukohti (lk 14-15). Mis puudutab garaažiboksist läbiotsimise käigus leitud ja ära väetud sularaha (raha oli pakendatud kahte kilekotti, mis omakorda olid erinevates sahtlites), siis maakohus on ka seda küsimust põhjalikult käsitlenud, arvestanud, et mõlemal süüdistataval 2009-2010.a legaalne sissetulek praktiliselt puudus, raha võeti ära nende ühiskasutuses olevast garaažiboksist ning lähtudes teistest vaieldamatult tuvastatud tehioludest, on ilmselge, et raha ei olnud mikrobussi väidetava omaniku raha, vaid kuritegelikul teel saadud raha. Seega on paljasõnaline O. Hristitši väide, nagu puuduksid raha kuritegelikul teel saamise kohta tõendid. Ka ei tulene kohtuotsusest, nagu oleks nimetatud sularaha kuulunud O. Hristitšile. Maakohus on tõendite analüüsi tulemusel leidnud, et raha on saadud mõlema süüdistatava kuritegeliku käitumise läbi ning narkootilisi aineid käitlesidki süüdistatavad omakasu eesmärgil, sihiga teenida majanduslikku kasu (lk 15-16). O. Hristitš peab arusaamatuks ka seda, et süüdistuses nimetatud ainete nimekirjas on Diasepaam. Kohtukolleegium märgib, et vastavalt sotsiaalministri
- mai 2005.a määrusele nr 73 lisa 1 kohaselt kuulub diasepaam narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Tõsiseltvõetavaks ei saa pidada O. Hristitši etteheiteid läbiotsimisprotokollile, kuivõrd ta on ise selle uurimistoimingu juures viibinud, protokolli sisu on talle tutvustatud, tõlgitud ning ta on kinnitanud, et märkusi ei ole /I kd tl 4-6/. Mõlema süüdistatava paljusõnalised etteheited kohtueelsele uurimisele on kohtukolleegiumi hinnangul põhjendamatud ja kantud soovist end igati õigustada. Kriminaalasja materjalidest ei tulene, et menetlusnorme oleks rikutud. Kohtukolleegium on seisukohal, et nii S. Maltsevi kui O. Hristitši süü neile inkrimineeritud kuriteos on vastuvaidlematult tõendamist leidnud ning apellatsioonid maakohtu poolt nende tegudele antud õigusliku hinnangu muutmiseks alust ei anna. Vastupidiselt O. Hristitši kaitsja arusaamale on maakohus karistuse mõistmist, sealhulgas vangistuse määra äärmiselt põhjalikult ja veenvalt põhjendanud (lk 17-19). Siinjuures rõhutab kohtukolleegium, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või valesti tõlgendanud
§-s 56 täheldatud karistuse aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid, mis viitaksid
§ 56väärale kohaldamisele, ei esine.
Muuhulgas on kohus siiski kergendava asjaoluna osaliselt puhtsüdamlikku kahetsust arvestanud. Kohtukolleegium möönab, et hinnates kahetsuse puhtsüdamlikkust ja süü tunnistamist, tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas süüdistatav on tunnistanud enda süüd ning oluline ei ole, kas ta süüstab või õigustab enda ütlustega kaassüüdistatava osavõttu kuriteost. O. Hristitš on enda süüd tunnistanud, seega võib arvestada seda ja avaldatud kahetsust kergendava asjaoluna täiel määral, kuid nimetatud asjaolu ei too endaga kaasa talle mõistetud karistuse kergendamist, kuivõrd KrMS § 340 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt võib ringkonnakohus ka juhul, kui süüdistatav tunnistatakse süüdi kergemas kuriteos või mõistetakse koguni õigeks osas kuritegudes, jätta karistuse muutmata. Tuleb siiski silmas pidada, et
§ 184lg 2 näeb karistusena ette vangistuse kolmest viieteistkümne aastani.
O. Hristitš pani narkokuriteo toime kolmandat korda, eelmise,
§ 7
184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kandmiselt vabanes ta 15.09.2009.a tingimisi enne tähtaega, kuid katseajal pani toime uuesti samalaadse kuriteo, käideldes narkootilisi aineid üpris suurtes kogustes (narkootiliste ainete kogused ületasid suure koguse miinimummäära mitmesaja kordselt). Need on asjaolud, mis kahtlemata mõjutavad O. Hristitši süü suurust ning kohtukolleegiumi hinnangul ei anna apellatsiooni väited talle mõistetud sanktsiooni keskmisest määrast leebema karistuse kergendamiseks alust. Mis puudutab O. Hristitši varasemaid karistusi, siis kohtuotsuses on karistusandmed õigesti kajastatud ja vastavad karistusregistri väljavõttele. Menetluskulud on O. Hristitšilt välja mõistetud vastavuses seadusega, sealjuures on maakohus põhjendanud, miks ei ole alust osa menetluskulude jätmine riigi kanda. Kohtukolleegium rõhutab, et menetluskulude tekkimise on põhjustanud O. Hristitš ise oma korduva kuritegeliku käitumisega. Menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks ettenähtud tähtaega on maakohus O. Hristitši puhul tunduvalt pikendanud. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 24.03.2011.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 8 Sten Lind