← Eesti

1-11-11628/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-11628 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tam

§ 248lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aivar Puusepp Kar

S § 216 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 202

lg 6 alusel arvata karistusaja hulka Aivar Puusepa poolt

§ 202lg 2 p 3 alusel sooritatud 40 (nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd, mis Kar

S § 69 lg 1 alusel vastab 20 (kahekümnele) vangistuspäevale. Aivar Puusepa poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. 1 KarS § 69 lg 1 alusel asendada Aivar Puusepale mõistetud vangistus 200 (kahesaja) tunni üldkasuliku tööga. Aivar Puusepa üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 1 (üks) aasta. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Aivar Puusepa üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: - elama kohtu poolt määratud alalises elukohas - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Aivar Puusepalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel 597 (viissada üheksakümmend seitse) eurot 66 senti AS Eesti Energia (a/a 10002059413005 SEB; 1180005555 Swedbank; 332099000006 Sampo Pank või 17000115797 Norde Pank) kasuks. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti, advokaat Anu Pärteli poolt Aivar Puusepale Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Aivar Puusepalt riigituludesse osa sundrahast, s.o 100 (ükssada) eurot. Jätta

§ 180

lg 3 alusel kaitsjatasu 95 (üheksakümmend viis) eurot 88 senti riigi kanda ja sundraha osa 317 (kolmsada seitseteist) eurot 3 senti välja mõistmata. Määrata

§ 180

lg 3 alusel, et Aivar Puusepal on õigus menetluskulud summas 100 eurot tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas 2 on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Aivar Puuseppa süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus 08.09.2009 – 03.06.2010 (täpselt tuvastamata ajal), lülitus ebaseaduslikult oma elukohas Tartumaal XXX vallas XXX külas XXX Eesti Energia AS-i tarbimisvõrku, mis seisnes selles, et ajal kui võrguühendus oli Eesti Energia AS-i poolt katkestatud lepingu rikkumise tõttu, paigaldas ta lisajuhtme, mis läks ilma arvestit läbimata elektrikilbist korterisse ning seejärel kasutas ebaseaduslikult elektrienergiat kuni 03.06.2010, mil Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk töötajate poolt avastati elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Aivar Puusepp tekitas elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega Eesti Energia AS-le kahju 597.66 eurot. Sellega pani Aivar Puusepp toime KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o elektrienergia ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel. Tsiviilhagi on esitatud Eesti Energia AS-i poolt summas 597.66 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 216 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 202

lg 6 alusel arvata karistusaja hulka Aivar Puusepa poolt

§ 202lg 2 p 3 alusel sooritatud 40 tundi üldkasulikku tööd, mis Kar

S § 69 lg 1 alusel vastab 20-le päevale vangistusele, ja lõplikuks karistuseks Aivar Puusepale mõista 3 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis ümberarvestatuna teeb 200 tundi (100 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha ühe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid 3 sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides

§-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Aivar Puusepp on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Aivar Puusepp süüdi tunnistada KarS § 216 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. AS Eesti Energia on esitanud Aivar Puusepa vastu tsiviilhagi summas 597.66 eurot. Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Aivar Puusepa ning AS Eesti Energia vahel on 24.01.

  1. a sõlmitud elektrienergia müügileping ja võrguteenuste osutamise leping, mille alusel 13.06.
  2. a peatas AS Eesti Energia omapoolse täitmise, kuna Aivar Puusepp rikkus lepingut võlgnevuse tõttu. Tarbides omavoliliselt perioodil 08.09.2009 kuni 03.06.
  3. a elektrienergiat, tekitades sellega otsese varalise kahju. AS-le Eesti Energia on tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel elektrienergia kasutamisega tekitatud arvestuslik kahju kokku 597,66 eurot, mis on määratud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
  4. mai
  5. a määrusega nr 34 kinnitatud korra § 4 lg 3 p 1 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Aivar Puusepa poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 5 ja 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 76,70 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt

§ 180

lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu. 4 Aivar Puusepp on ilma kindla töökohata ja hooldab oma sõnul sügava puudega ema. Pere ainsaks sissetulekuks on ema pension 240 eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine Aivar Puusepale ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb

§ 180

lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Kogu sundraha summa tasumine ühe korraga käib Aivar Puusepale samuti üle jõu, mistõttu tuleb määrata selle tasumine ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.