KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 10.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-11-3812 (väärteoasi 2440,11,007439, 10220112057326) Kohtunik In

(JäätS) § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Arvi Matsi tunnistati süüdi JäätS § 120 lg 1 alusel ja karistati rahatrahviga 10 trahviühikut ehk 40 eurot kaebemenetluses Menetlusalune isik Arvi Matsi, isikukood 36909132238, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuur, piirkonnapolitseinik Juhan Reisi RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3, 133-135 kohus OTSUSTAS: Arvi Matsi kaebus Ida Prefektuuri piirkonnapolitseinik Juhan Reisi 23.09.2011 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas 10220112057326 rahuldada ja nimetatud otsus tühistada täielikult. Väärteomenetlus lõpetadaVTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Edasikaebamise kord. 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 17.11.2011 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 02.12.2011 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ehk 03.01.2012 juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 23.09.2011 koostas piirkonnapolitseinik Juhan Reisi otsuse kiirmenetluses lk 6 selle fakti kohta, et 23.09.2011 kell 17,45 xxx külas xxx kinnistul tegeles menetlusalune isik Arvi Matsi jäätmete kõrvaldamisega (rehvi) põletamise teel omamata selleks vastavat jäätmeluba, millega rikkus

§ 21lg 1 ja 28 lg 1 sätestatut.

Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud

§ 120lg 1 alusel.

Nimetatud otsusega tunnistati Arvi Matsi süüdi

§ 120

lg 1 sätte rikkumises süüdi ja karistati rahatrahviga 10 trahviühikut summas 40 eurot. Ülekuulamisel lk 7 andis menetlusalune isik ütlusi, et tema territooriumil oli lõkke, milles põles rehv. Ta on rikkumisega nõus. 29.09.2011 esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse. KAEBUSE SISU Kaebuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine. Menetlusalusele isikule kuulub kinnistu xxx mis ei ole tema kodu asukoht, vaid asub eemal.. tema kodust on kinnisti asupaika osaliselt näha. 23.09.2011 märkas ta, xxx kinnistu poolt tuleb musta sutsu. Ta sõitis kohale eesmärgiga kontrollida olukorda. Kõrvalkinnistul asub tegutsev xxx xxx. Ta teadis, et tööpäev on sisuliselt lõppenud, ja territooriumilt ei saaks kedagi olla. Tema kinnistul ei toimunud majanduslikku tegevust, kuid kohal asub lukustav laudhoone, kus on hoiul igasuguseid kodumajanduses kasutatavaid asju. Seal asuvatel kinnistutel olid varem toime pandud metalli ja kütuse vargused, millega seoses oli pöördutud ka politseisse. Saabudes kohale avastas ta, et tema kinnistul põletamiskohal põleb lõke, milles on vist rehv, tuli must suits. Ta tegi laudhoone lahti, tahtis otsida vahendeid lõkke kustutamiseks. Kõrvalkinnistul 2 viibisid veel töötajad MxxxMxxx ja Kxxx xxx kuid nad ei näinud midagi. Hoovi sõitis politseiauto. Menetlusalune isik leiab, et tema ja politseinike vahel toimus arusaamatus, sest politseinikud said vist aru, et lõke on just tema poolt põlema pandud. Menetlusalune isik tunnistas ainult seda, et lõke põles talle kuuluval kinnistul. Menetlusalune isik väidab kaebuses, et ta ei ole nimetatud kohas lubamatul viisil jäätmeid (vanu rehvi) põletanud ja kes seda tegi, ei ole talle teada. Menetlusalune isik taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist, kuna tema ei ole teo toimepanija. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Arvi Matsi jäi kaebuses toodud faktiliste asjaolude kogumi juurde. Kohtu ja kohtuvälise menetleja küsimustele vastates selgitas ta täiendavalt, et ta ei välista, et lõkkes põles vana rehv, kuid see ei kuulunud talle, ta ei ole kummi lõkke pannud. Lõkke kõrval vedeles rehvi metallosa, mis on tõesti rooste tunnustega, kuid ka see ei kuulu talle. Tema ei ole see, kes selle roostes rehvi metallosa sinna kohale toonud. Ühtlasi menetlusalune isik selgitas, et kinnistu ei ole millegagi piiratud, aeda, väravaid või hoiatavat silti ei ole. Kinnistule võib sisse saada igaüks. Lähedal on sõidutee. Kohtuküsimusele vastates selgitas menetlusalune isik, et ta kasutas lõkkekohta kodumajanduses, näiteks puidust jäätmete põletamiseks. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja S. Lxxx, politseinik, andis ütlusi, et ta töötas patrullis koos Jxxx Rxxx 23.09.2011, viibisid xxx vallas. Nägi, et ühest kohast tuleb musta suitsu. Patrull sõitis kohale eesmärgiga kontrollida olukorda. Kohapeal tuvastati, et kinnistul viibis selle omanik menetlusalune isik Arvi Matsi. Kinnistul põles lõke, milles oli rehv, kõrval oli rehvi roostes metall osa. Vestluses tunnistas menetlusalune isik politseinikele, et just tema pani lõkke rehvi põlema. Tunnistaja koostas sündmuskoha vaatlusprotokolli. Tunnistaja S. Lxxxütluste tõendina kasutamise kohta peab kohus märkima järgmist. Politseinik S. Linnard on antud väärteoasjas esinenud kohtuvälise menetlejana, kes koostas 23.09.2011 vaatlusprotokolli lk 8-

1. Kohtuvälise menetlejale on korduvalt ja jätkuvalt selgitatakse, et kohtuväline menetleja ei saa jätta tõendid kogumata ja asuda selle asemel ütlusi andma. Peale selle, kohtuvälise menetleja kohtuliku arutamise käigus antud ütlused on lubatud tõend üksnes menetlustoimingu protokolli koostamise asjaolude kohta, millele on riigikohus korduvalt osutanud, vt näiteks lahendid 3-1-1-29-05, 3-1-1-142-
2. Lahendis 3-1-1-47-08 p 12 asus Riigikohus seisukohale, et kohtuvälist menetlejat on võimalik üle kuulata väärteomenetluse alustamise eelselt tajutu osas, „sellistel ütlustel on aga abistav ja selgitav tähendus, kuna menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi anda“. Eeltoodu tähendab S. Linnardi ütlustesse puutuvalt, et tema ütlusi saab kasutada vaatlusprotokolli kui tõendi täpsustamiseks ja selgitamiseks, samuti 3 kontrollimaks jäätmete põletamist eelseid asjaolusid. Antud väärteoasjas ei ole aga vaatlusprotokollis kajastatud asjaolude kohta ühtegi vaidluskohta. Menetlusalune isik ei eita, et tema kinnistul põles lõke, milles oli rehv. Eelsete asjaolude kohta on tunnistaja S. Linnard teatanud kohtule , et nägi kinnistult tulevat musta suitsu, milles ei ole kohtuliku arutamise käigus tekkinud sisulist vaidlust. Edasi kohus märgib, et põhimõte menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi anda tähendab tunnistaja S. Linnardi ütlustesse puutuvalt ka seda, et juhul, kui menetlusalune isik asus sündmuskohal selgitama jäätmete kõrvaldamise asjaolusid ja väitis, et ta pani jäätmed (vana rehvi) lõkke põlema,tekkis kohtuvälisel menetlejal, antud juhul S. Linnardil ja Juhan Reisil menetluslik kohustus menetlusdokumendi, nimelt menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli koostamiseks. S. Linnardil kui kohtuvälisel menetleja, kes asus vaatlusele ja vaatlusprotokolli koostamisele, puudub menetluslik õigus asuda ise ütlusi andma selle kohta, et menetlusalune isik tunnistas kohapeal, et just tema pani vana rehvi lõkke põlema, täitmaks tõenduslikke lünki. Märgitud osas et ole tunnistaja S. Linnardi ütlused lubatud tõend ja kohus ei tugine ütlustele nimetatud osas. Kohus märgib, et menetlusalune isik andis ütlusi lk 7, milles ta tunnistas asjaolu, et 23.09.2011 põles tema kinnistul lõke. Ta ei ole üheski tõendis kordagi väitnud kohtuvälise menetluse käigus, et just tema on see isik, kes kõrvaldas jäätmeid põletamise teel. Kohus märgib, et lähtudes menetlusaluse isiku antud ütlustest lk 7 ja süüdistaja positsioonist oleks kohtuväline menetleja pidanud asuma koguma menetlusaluse isiku süüd kinnitavaid muid tõendeid. Seda tehtud ei olnud. Lk 8-9 vaatlusprotokollist nähtub, et sündmuskoht on xxx külas, näidatud koordinaadid. Vaadeldud objekt on lõke, milles põleb rehv. Lõkkest tuleb musta suitsu. Lõkke kõrgus on 1 m, laius 1,7 m. Lõkkes on näha musta tahma ja rauda, mis pärineb rehvist. Vaatlusprotokollile on lisatud fototabel, millest nähtub, et lõkke kõrval on roostes metallosa. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuvaidluses jäi menetlusalune isik kaebuses väljendatud seisukohale. Ta leidis, et ka kohtuliku arutamise käigus ei ole leidnud kinnitust asjaolu, et ta tegeles jäätmete kõrvaldamisega põletamise teel ja väärteomenetlus kuulub lõpetamisele. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et väärteo toimepanek on tõendatud vaatlusprotokolli ning tunnistaja S. Linnardi ütlustega, mille kohaselt vestluses tunnistas menetlusalune isik, et just tema tegeles jäätmete kõrvaldamisega põletamise teel. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 4 VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks selgitama muuhulgas järgmised küsimused: „2) kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud;“ Ülaltoodut tõenditega, nimelt menetlusaluse isiku ütluste, vaatlusprotokolli ja tunnistaja S. Lxxxi ütlustega on usaldusväärselt tõendatud ainult see fakt, et 23.09.2011 kell 17.45 avastasid politseinikud, et xxx põleb lõkkekohal lõke, mille kõrgus on 1 m ja laius 1,7 m, milles on rehv, hulk musta tahma ja rauda. Samal ajal viibis kinnistul menetlusalune isik. Nimetatud tõenditega ei ole kindlaks tehtud, et menetlusalune isik oleks põletanud lõkkes vanu rehvi, süütanud lõkke, pannud rehvi lõkke või muul viisil osalenud jäätmete kõrvaldamises põletamise teel. Menetlusaluse isiku ütlused, et ta nägi oma kodust Pinni kinnistult tulevat musta suitsu, sõitis kohale ja avastas kellegi poolt süüdatud lõkke, enne kui ta jõudis lõkke kustutamisele asuma, sõitis kohale politsei, ei ole teiste tõenditega milleski osas ümber lükatud. Kohtuliku arutamise käigus on menetlusaluse isiku ütlustega tuvastatud, et tegemist on kinnistuga, millel ei asu omaniku kodu või ehitisi, mida oleks menetlusalune isik kasutanud igapäevaselt. Kinnistu ei ole eraldi valve all. Kõrval asub teine kinnistu, kus käib majanduslik tegevus. Kinnistu ei ole piiratud. Kinnistule juurdepääs on vaba, läheduses on olemas ka sõidutee. Eluliselt oleks loogiline oletada, et peale menetlusaluse isiku enda ei ole kellegi huvi või vajadust astuda kinnistule ja hakata seal jäätmeid kõrvaldama. Kohus nõustub, et menetlusalusel isikul oleks eluline huvi vanadest rehvidest, mis on kodumajanduse loomulikud jäätmed, lahti saada. Üldtuntud ka see, et vanu rehvi kõrvaldatakse tihtipeale ja tavapraktikas just põletamise teel (kohus jätab praegi kõrvale vajaliku loa vormistamisega seotud küsimused ja kõrvaldamise viisi üksikasjad). Tegelikult ei ole välistatud, et selle lõkkekoha kasutamisest jäätmete kõrvaldamiseks võisid olla huvitatud ka teised isikud, kellel on transpordivahend jäätmete kohaleviimiseks, kellel on aga huvi kõrvaldada jäätmeid nõuete rikkumisega, näiteks ilma nõutava loata, kes on teadlikud, et kinnistul asub lõkkekoht ja kinnistu ei ole valve all ja juurde pääs on tagatud. Sellest tulenevalt ei saa väita, et 23.09.2011 oli ainult menetlusalusel isikul võimalus ja huvi hakata pinni kinnistul jäätmeid põletama. Sellest lähtuvalt vastab kohus küsimusele, kas 23.09.2011 xxxkinnistul kõrvaldati jäätmeid põletamise teel vastab kohus jaatavalt. Küsimusele, kas jäätmeid kõrvaldas põletamise teel menetlusalune isik, vastab kohus eitavalt. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kiirmenetluse otsuse kohaselt süüdistati menetlusalune isik selles, et ta tegeles jäätmete kõrvaldamisega rehvi põletamise teel omamata selleks vastavat jäätmeluba. Tegu on kvalifitseeritud

§ 120lg 1 järgi. § 120. Jäätmete tekke vältimise ja jäätmehoolduse nõuete rikkumine 5

§ 21lg 1 ja 28 lg 1 sätete rikkumist. § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuded

§ 120

lg 1 ettenähtud süüteo koosseis on blanketne, ehk selle süüteokoosseisu sisustamine väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses toimub

muude sätete või muu õigusakti normide avamise kaudu, ehk süüdistuses tuleb näidata millise seaduse ja millist sätet on isik oma teoga rikkunud. Kohus märgib, et

§ 21

lg 1 ja 28 lg 1 ei näe ette vastava loa olemasolu jäätmete kõrvaldamiseks põletamise teel. Samas menetlusalusele isikule esitatud süüditusest ei nähtu, et ta oleks jätnud rakendamata jäätmetekke vältimise võimalusi või ei kandnud hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale, keskkonnale. Kohus märgib, et isiku etteheidetud

§ 28

lg 1 säte on oma olemuselt ka blanketne, ehk selle sisu avaneb jällegi

või muu õigusakti sätete alusel.

§ 28

lg 1 järgi jäätmevaldaja peab käitlema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele. Süüdistusest ei selgu, milliseid ja millega kehtestatuid nõudeid on menetlusalune isik rikkunud. Süüdistuse tekstist on võimalik aru saada, et isiku tegu, mis seisnes jäätmete kõrvaldamises põletamise teel ei vastanud nõuetele, kuna selleks puudus tal vajalik luba. Millise seaduse või muu õigusaktiga on eelnimetatud luba ette nähtud, süüdistusest ei selgu. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist konkretiseerimata süüdistusega, millest ei ole isikul võimalik aru saada, millistel õiguslikel alustel tekkib tal vastutus süüteo toimepanemise eest. Sel juhul on rikutud isiku kaitseõigus, nimelt olla informeeritud esitatud süüdistuse õiguslikest asjaoludest. Samas on Riigikohus leidnud, et ühtlasi igasugune konkretiseerimatus ei ole alati väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. Lahendis 3-1-1-54-09 selle p 8.2 leidis Riigikohus, et „Kohtupraktika kohaselt võib maakohus muuta väärteo kvalifikatsiooni, s.t anda teole kohtuvälisest menetlejast erineva õigusliku hinnangu, raskendamata seejuures menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-75-03 - RT III 2003, 21, 200, p 7). Blanketse süüteokoosseisu puhul ei ole väärteomenetlusõiguse 6 rikkumiseks loetud viitamist väärteoprotokollis nimetamata blankettnormi sisustavatele sätetele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-11-80-05 - RT III 2005, 27, 284, p 8), kui seejuures ei muudeta etteheidetava teo sisu. Sarnaselt kriminaalmenetlusega peab menetlusalusel isikul olema võimalik esitada kohtu õiguslikule hinnangule vastuväiteid, et oleks tagatud isiku kaitseõigus kooskõlas VTMS § 19 lg 1 p-ga 1 (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-46-08 - RT III 2008, 52, 361, pd 34-35).“ Kohtupraktikas on võetud kindel seisukoht, et väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses näidatud süüdistuse ehk etteheidetava teo piiridest väljumine on keelatud (vt lahendid 3-1-1-45-11, 3-1-1-103-09, 3-1-1-16-09). Samas ei ole välistatud viitamine näiteks kohtuliku arutamise käigus blankettnormi sisustavatele sätetele. Kohtuväline menetleja ei ole kogu kohtumenetluse käigus kordagi viidanud nendele sätetele, mille kaudu oleks

§ 120lg 1 või/ja 28 lg 1 sisu menetlusalusele isikule avatud.

Lahendis 3-1-1-46-08 p 34 on Riigikohus osutanud sellele, et seadus ega Euroopa Inimõiguste Konventsioon ei näe ette, millisel viisil peab isik olema informeeritud tema vastutuse aluseks olevatest faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Peamiseks on see, et isikul oleks piisavalt võimalust süüdistuse sisust aru saada ja ennast kaitsta ja seda piisava aja jooksul. Antud konkreetsel juhul oli kohtuvälisel menetlejal küllalt võimalust selgitada menetlusalusele isikule (ja seega ka kohtule), millise õigusakti sätte alusel oleks jäätmete kõrvaldamiseks põletamise teel vaja jäätmeluba. Lahendis 3-1-1-46-08 p 34 väljendatud seisukoht ei välista, et süüdistuse nimetamata jäänud aspektidest võib isikut informeerida kohus ise ja näiteks küsida isikult kirjalikku arvamust. Analüüsides asjaolusid leiab kohus, et kohtul ei olegi teavet, millest tuleks menetlusalust isikut informeerida. Selle kohta on kohtul esitada järgmised põhjendused. Menetlusalune isik tunnistas, et Pinni kinnistul oleval lõkkekohal on ta varem põletanud kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, näiteks puitmaterjale.

§ 9

kohaselt on menetlusalune isik jäätmevaldaja.

§ 13

kohaselt on jäätmete põletamine jäätmekäitlus.

§ 19

lg 2 kohaselt jäätmekäituskohaks on ka maa-ala, kus tehakse ka jäätmete kõrvaldamise toiminguid. Lähtudes

eelnimetatud sätetest on menetlusalusel isikul üldine õigus käidelda xxx kinnistul asuval jäätmekäitluskohal, ehk lõkkekohal ja seda põletamise teel. Kohus juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu järgmistele asjaoludele.

§ 73lg 2 p 1 näeb ette, et jäätmeluba on vaja jäätmete kõrvaldamiseks.

Antud asjas ei ole vaidlust, et vana rehvide puhul on tegemist jäätmetega, mida aegajalt tuleb kõrvaldada. 7 A. Matsile esitatud süüditusest ei nähtu, kas kohtuväline menetleja on isiku rikkumisena pidanud

§ 73lg 2 p 1 rikkumist, või siiski midagi muud.

Samas

§ 73

lg 4 näeb ette, et jäätmeluba ei nõuta füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma majapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt seaduse nõuetele. Kohus leiab, et majapidamises, eriti eramajas, talus, maakodus on selliste jäätmete, nagu vanad rehvid, tekkimine täiesti võimalik. Jäätmete tekkimisele järgneb vajadus jäätmeid kõrvaldada. Kohus ise ei ole tuvastanud seadusest või muus õigusaktist tulenevat õiguslikku alust, millest lähtudes oleks füüsilisel isikul tekkinud kohustus küsida luba tema majapidamises tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks põletamise teel. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, samuti süüdistuses puudub igasugune teave, miks peaks menetlusalusel isikul olema luba tema kodumajanduses tekkivate jäätmete kõrvaldamiseks. Seega ei ole kohtuliku arutamise käigus kindlaks tehtud, et just menetlusalune isik oleks 23.09.2011 kõrvaldanud talle kuuluvas jäätmekäitluskohas jäätmeid. Samuti on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud, et isikule esitatud süüdistus on niivõrd puudulik, et on rikutud tema õigus olla informeeritud esitatud süüdistuse õiguslikest asjaoludest. Sel juhul on tegemist kaitseõiguse olulise rikkumisega. KOHTU MEETMED Piirkonnapolitseinik Juhan Reisi 23.09.2011 kiirmenetluse otsus A. Matsi süüdistuses

§ 120lg 1 järgi ettenähtud väärteos kuulub tühistamisele, A.

Matsi esitatud kaebus rahuldamisele. Väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 21 lg 1 p 1 alusel- väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohtunik Inna Kirsipuu 8