Obsah (5)
§ 184§ 423§ 64§ 68§ 65Kriminaalasi nr 1-11-13773 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 14.detsembril 2011.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Jüri Vissak kaitsja
§ 184lg 2 p 2 ja § 423 lg 1 järgi.
Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus Kristo Raagi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud
- ptk
- jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult 2011.aasta suvel seni tuvastamata kohas ja viisil suures koguses narkootilist ainet metamfetamiini, kokku vähemalt 68,56 grammi, millest 12,15 grammi metamfetamiini hoidis enda juures kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni ja millest 53,31 peitis Tartu linnas Lehe 47 lähedal asuvale heinamaale katastriüksusele nr 79515:018:
- Omandatud metamfetamiinikogusest andis Kristo Raag Tartu linnas edasi teistele isikutele järgmiselt: - 2011.aasta augustikuus kolmel korral 0,5 grammi suuruste kogustena, kokku 1,5 grammi metamfetamiini M.K.; - 2011.aasta juulikuu lõpust kuni 25.augustini 2011.a 3-4 korral 0,2-0,3 grammi suuruste kogustena, kokku vähemalt 0,6 grammi metamfetamiini A.B. ; - 25.augustil 2011.a H.K. , M.K. ja A.B. igale ühele ühe doosi, s.o ca 0,2 grammi, kokku vähemalt 0,6 grammi metamfetamiini ja samal päeval M.K. veel 0,4 grammi metamfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega pani Kristo Raag toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja edasiandmise isiku poolt, kes on varem toime pannud
-i 12.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo, s.o
§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle süüdistatakse Kristo Raagi selles, et tema 29.augustil 2011.a kella 15.30 paiku juhtides Tartus Kalevi tänaval mootorsõidukit Zongshen (roller), liikudes reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul otse mööda Kalevi tänavat, ei andnud teed paremalt Tähe tänava poolt mööda Sõbra tänavat otse liikuvale mootorsõidukile BMW (registreerimise number XXX XXX), mida juhtis K.T. , mille tulemusena toimus kokkupõrge sõiduauto ja rolleri vahel. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai rolleril sõitjana viibinud V.R. pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui neli kuud. Kristo Raag rikkus kehtiva liiklusseaduse § 57 lg 2 nõudeid, mille kohaselt kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Sellega pani Kristo Raag toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, s.o
§ 423lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 184
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust.
§ 423
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
§ 64
lg 1 kohaselt moodustada liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõista Kristo Raagile karistuseks 3 aastat vangistust.
§ 68
alusel arvestada karistusaja hulka 2 päeva (s.t ajavahemik 25.- 26.august 2011.a), mille vältel Kristo Raag oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
§ 65
lg 2 kohaselt suurendada uute kuritegude eest mõistetavat karistust 29.jaanuari 2009.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud 3 aasta ja 1 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõista Kristo Raagile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Kristo Raag tuleb süüdi tunnistada
§ 184lg 2 p 2 ja § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenduks on tunnistatud LM suitsupakk, kilenutsak, minigrip kotid, töökinnas ja sinist värvi teibiriba, mis kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena kuulub Kristo Raagilt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud Kristo Raagi puhul kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et Kristo Raagil tuleb käesoleva otsuse alusel asuda vangistust kandma, on ilmne, et väljamõistetavate menetluskulude täielik tasumine käiks talle üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Kristo Raag
§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks kolm
(3)aastat vangistust. Süüdi tunnistada Kristo Raag
§ 423lg 1 järgi ja mõista karistuseks kuus
(6)kuud vangistust.
§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud karistustest kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista Kristo Raagile liitkaristuseks kolm
(3)aastat vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Kristo Raagi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 25.- 26.august 2011.a, s.o kaks
(2)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista kaks
(2)aastat üksteist
(11)kuud ja kakskümmend kaheksa
(28)päeva vangistust.
§ 65
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Kristo Raagile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.jaanuari 2009.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o kolm
(3)aastat üks
(1)päev vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista viis
(5)aastat üksteist
(11)kuud ja kakskümmend üheksa
(29)päeva vangistust. Kristo Raagile mõistetud karistuse kandmise algust lugeda alates tema kinnipidamiskohta saabumisest. Kristo Raagi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 126 alusel asitõenduks tunnistatud LM suitsupakk, kilenutsak, minigrip kotid, töökinnas ja sinist värvi teibiriba, mis asuvad kriminaalasja juures, kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista Kristo Raagilt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ükssada
(100)eurot, ekspertiisitasu kakssada
(200)eurot ja kaitsjatasu kolmkümmend
(30)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Määrata, et Kristo Raagil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik