Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
lg 1 ja § 199 lg 3 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
lg 1 alusel karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 1 aasta ja 2 kuud vangistust ning 2 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tomas Neverdauskas 5 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvata 15.novembrist 2010.a.
alusel mõista Tomas Neverdauskasele lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga tähtajaga 5 aastat. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Tomas Neverdauskas tuleb süüdi tunnistada
Kriminaalasjas on tsiviilhagid esitanud: SIA Saldus namu parvalde summas 140,96 eurot; Lendmuusik OÜ summas 7637,69 eurot; T.L. summas 508,05 eurot; O.M. summas 12 098,48 eurot; OÜ Solitus summas 182.83 eurot. 03.aprillil 1994.a jõustunud Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi õigusabi ja õigussuhete lepingu artikli 1 punkti 2 kohaselt on ühe lepingupoole kodanikel õigus pöörduda vabalt ja takistamatult teiste lepingupoolte kohtute, prokuratuuri ja notariaalkontorite, siseministeeriumi asutuste ning muude asutuste poole, kelle pädevusse kuuluvad tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjad, nad võivad seal esineda, algatada taotlusi, esitada hagisid ja sooritada muid protsessuaalseid toiminguid samadel tingimustel kui oma kodanikudki. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (RES) § 48 kohaselt kohaldatakse lepinguväliste kohustuse korral RES-i üksnes niivõrd, kuivõrd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ei ole sätestatud teisiti. RES § 54 kohaselt võivad pooled pärast lepinguvälise kohustuse tekkimise aluseks olevat sündmuse toimumist või teo tegemist kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.juuli 2007.a määruse nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta artikli 14 punkti 1 kohaselt võivad pooled kokkuleppega, mis on sõlmitud pärast kahju põhjustanud sündmuse toimumist, leppida kokku, et nad kohaldavad lepinguväliste võlasuhete suhtes enda valitud õigust, kusjuures valikut peab väljendama või see peab mõistliku kindlusega nähtuma juhtumi asjaoludest ja see ei tohi piirata kolmandate isikute õigusi. Käesoleval juhul on Läti Vabariigis toime pandud kuriteos kannatanu SIA Saldus namu parvaldele andnud kirjaliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks Eesti Vabariigi kohtus ning soovinud ühtlasi tsiviilhagi väljamõistmist. Süüdistatav Tomas Neverdauskas on allkirjastanud temaga sõlmitud kokkuleppe ning nõustunud seejuures kannatanu tsiviilhagiga. Samuti kinnitas ta kohtus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Seega tuleb järeldada, et süüdistatav ja kannatanu on valinud lepinguvälise kohustuse (kahju õigusvastane tekitamine) osas kohaldatavaks õiguseks Eesti Vabariigi õiguse. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalmenetluses on tõendamist leidnud Tomas Neverdauskase poolt kannatanutele varalise kahju tekitamine ja tema süü selles. Samuti on leidnud tõendamist, et tekitatud varalise kahju suurus vastab tsiviilhagides ja kokkuleppes toodud summadele. Seega leiab kohus, et kannatanute tsiviilhagid on täies ulatuses põhjendatud ning tuleb rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid jätta kriminaalasja nr 11260104771 juurde, millest on käesolev kriminaalasi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 14.detsembri 2011.a määrusega KrMS § 216 lg 2 p 3 alusel eraldatud. Menetluskuludena kuulub Tomas Neverdauskaselt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 695,05 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 45 senti ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu 749,70 eurot. Samuti kuulub Tomas Neverdauskaselt menetluskuluna väljamõistmisele ekspertiisitasu. Kuna Tomas Neverdauskasele on
ja O.T. ning kriminaalmenetluses läbiviidud ekspertiisid seonduvad samuti kõigi kolme isikuga, siis tuleb Tomas Neverdauskaselt ekspertiisitasu välja mõista 1/3 ulatuses ekspertiisitasu kogusummast (jäljeekspertiis 314 eurot, DNA ekspertiisid 342 eurot ja 1596 eurot, sõrmejäljeekspertiis 663 eurot = 2915 eurot), s.o summas 971,67 eurot. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kohaldada Tomas Neverdauskase puhul KrMS § 180 lg 3 ja jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Süüdistatav on viibinud enam kui aasta vahi all, tal puudub kindel sissetulek ning selle olemasolu ei ole garanteeritud ka koheselt peale vangistusest vabanemist. Lisaks väljamõistetavatele menetluskuludele tuleb süüdistataval käesoleva otsuse alusel hakata tasuma võrdlemisi suuri tsiviilhagisummasid ning tal on ülalpidamisel ka 2 alaealist last. Seega käiks menetluskulude täielik tasumine süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Tomas Neverdauskas
lg 1 ja § 199 lg 3 järgi ja
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Tomas Neverdauskase eelvangistus ning kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvata alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 15.novembrist 2010.a.
p 1 alusel hakata Tomas Neverdauskase katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Määrata, et Tomas Neverdauskasel on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.