KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2011. a Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-11797 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeve

§ 199

lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav Sergei Perepeljakov Seaduslik esindaja Elu- või asukoht ja aadress: XXXX XX Isikukood või sünniaeg: 39412034916 Karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: 24.03.2011.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-10-12519 KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 alusel 6 k 10 p vangistusega KarS § 74 alusel 2 a katseajaga; väärtegude eest karistatud 11 korral Tõkend: ei ole kohaldatud Oksana Galkan Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Mare Laur Tõlk Lehte Jürjan RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada SERGEI PEREPELJAKOV KarS § 25 lg-te 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu

1. märtsi
2. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-12519 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuus) kuud 10 (kümme) päeva vangistust võrra ning mõista Sergei Perepeljakovile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 (seitse) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada Sergei Perepeljakovile mõistetud 7 (seitsme) kuu 10 (kümne) päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 440 (nelisada nelikümmend neli) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Sergei Perepeljakov üldkasuliku töö tegemise Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. ajaks Tartu Vangla poolt nimetatava KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg –te 1, 3 välja mõista Sergei Perepeljakovilt või temal rahaliste vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Oksana Galkan’ilt menetluskuluna sundraha 80 (kaheksakümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulu riigi kanda. KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et Sergei Perepeljakovil ja tema seaduslikul esindajal Oksana Galkanil on õigus menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 2 I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: Sergei Perepeljakovi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on viimase aasta jooksul korduvalt toime pannud varguseid, 24.05.2011 kella 11.15 ajal üritas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Kaunase pst 21 asuvast Rimi eesti Food ASile kuuluvast kauplusest Säästumarket ühte 0,5 l pudelit Coca Cola, võttis Coca Cola pudeli endale kätte ning läbis seejärel kassa kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Sergei Perepeljakovi tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Sellega pani Sergei Perepeljakov KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: varaline kahju. Tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: Kar

S § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Sergei Perepeljakovile karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.03.2011.a kohtuotsusega nr 1-10-312519 mõistetud karistuse 6 (kuue) kuu 10 (kümne) päeva vangistuse, ärakandmata osa, so 6 (kuue) kuu ja 10 (kümne) päeva võrra ning mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada Sergei Perepeljakovile mõistetud 7 kuu 10 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 440 tundi ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: ei ole. Menetluskulud: kaitsja tasu 76,71 eurot. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Sergei Perepeljakovi, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et Sergei Perepeljakov on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Sergei Perepeljakovi ema Oksana Galkan kinnitas, et poja poolt sõlmitud kokkulepe vastab tema tahtele. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Sergei Perepeljakov 3 süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1,

§ 199

lg 2 p 9 järgi, mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele ning asendada mõistetud karistus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peaks kohus süüdimõistetult välja mõistma menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti kuuluks väljamõistmisele kaitsjale väljamakstud tasu. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et Sergei Perepeljakov on alaealine ja õpib 10. klassis ning kogu perekonna varalist seisundit, muuhulgas seda, et peres o 11 alaealist last, on põhjendatud jätta suurem enamus menetluskuludest riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks välja mõista sundraha summas 80 eurot, ülejäänud osas jääb menetluskulu riigi kanda. Kohus peab põhjendatuks kohaldada KrMS § 423 ja § 424 sätteid ja anda süüdimõistetule ja tema seaduslikule esindajale võimaluse menetluskulu tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rutt Teeveer Kohtunik 4