KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-3507 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia

§ 184

lg 21 p 1- § 25 lg 2 ,

§ 188lg 2 p 1,2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 08.

aprilli 2011 aasta otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav ja tema kaitsja S.Sillar Prokurör Ringkonnaprokurör Taavi Pern Süüdistatav Aleksei Missuro, ik: 38205010220, kriminaalkorras karistamata, kinni 29.09.2010 Kaitsja Vandeadvokaat Sven Sillar varem peetud RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

1. aprilli 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-3507 Aleksei Missuro süüdistusasjas muutmata. 1 Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS:
2. A.Missuro’le esitati süüdistus selles, et ta isikuna, kes oli varem toime pannud

1. ptk.
2. jaos sätestatud kuriteo, rajas täpselt tuvastamata ajal enne 23.09.
3. a Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 8a asuvasse angaari kanepikasvatuse. A. Missuro ning M. Melnik omandasid eeluurimisel kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult kanepiseemned ja kanepi kasvatamiseks vajalikke seadmeid: lampe, ventilaatoreid, elektritaimereid, termomeetreid; külvasid kanepiseemned Tallinnas, aadressil Tallinn Suur-Sõjamäe 8a asuvas angaaris valgustus-, kütte-, niisutus- ja ventilatsiooniseadmete abil kanepi kasvatamiseks kohandatud ruumi ning kasvatasid kanepitaimi eelnimetatud aadressil kuni 23.09.2010.a. Osadest kanepitaimedest valmistasid M. Melnik ja A. Missuro narkootilist ainet marihuaanat. 23.09.2010.a Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära:
4. minigrip kilekott 26,27 g kanepiõisikutega (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 5,8%.
5. kuus kasvavat kanepitaime kogumassiga 46,53 grammi, millede THC sisaldus on 1,0%
6. minigrip kilekott 48,27 grammi marihuaanaga ning minigrip kilekott 47,92 grammi marihuaanaga, millede THC sisaldus on 6,4%, Ebaseadusliku kanepi kasvatamisega grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, pani Aleksei Missuro toime

§ 188lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema grupis koos Mihhail Melniku’ga rajas täpselt tuvastamata ajal enne 23.09.2010.a Tallinnas, aadressile Suur-Sõjamäe 8a amfetamiinilabori, milles üritasid enda poolt varasemalt omandatud lähteainetest suure varalise kasu saamise eesmärgil ebaseaduslikult valmistada Leuckarti meetodil amfetamiini. Samuti hoidsid A. Missuro ja M. Melnik eelnimetatud hoones suures koguses erinevaid narkootilisi aineid: amfetamiini, marihuaanat ja gammahüdroksübutüraati (GHB). Nii leiti ja võeti 23.09.2010. a Tallinnas, Suur-Sõjamäe põik 8a angaarist ära suure koguse amfetamiini valmistamiseks vajalikke aineid: kokku 28601,1 grammi 1-fenüül-2 propanooni, 302,1 grammi vesinikkloriidhapet, 18833,3 grammi väävelhapet, 7121 grammi tolueeni ja 51458 grammi formamiidi. Antud kemikaalidest ja enamasti just 28601,1 grammist(28,60kg) 1-fenüül-2 propanoonist võib Leuckarti meetodil valmistada 14,45 kuni 26,00 kg amfetamiini (100%-list). Samuti leiti ja võeti ära 5268,79 grammi 2 glükoosi, millega enamasti amfetamiini lahjendatakse ja narkootilise aine valmistamise katsele viitavaid esemeid sh. sh 600ml klaasist keeduklaas, klaaspudel FORMIC ACID 85% peal, 2000 ml jaotuslehter, 2000 ml kooniline klaaskolb, elavhõbetermomeeter, koos klaasjahutiga elektripump, plastlehter, 2000ml klaasist mõõtsilinder, metallist emailpott, kaks 1,5-liitrises plastikust mõõtekannu, valge plastiklehter ja plastkulp, latekskindad, mikser, millel leidub amfetamiini jälgi. Lisaks eelnevale leiti ja võeti Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe põik 8a asuvast angaarist ära 20-liitriline plastämber, milles oli 14,18 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 4,79 grammi amfetamiini), minigrip kilekott 1,39 grammi amfetamiini sisaldava pulbriga (puhtal kujul 0,45 grammi amfetamiini), 14,84 grammi gammahüdroksübutüraati sisaldavat vedelikku, kolm minigrip kilekotti kokku 122,46 grammi marihuaanaga ning kuus kanepitaime kogukaaluga 46,53 grammi, millede THC sisaldus on 1,0% Grupi poolt narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise katsega suure varalise kasu saamise eesmärgil ning suure koguse narkootilise aine valmistamise ja valdamisega, isikuna, kes on varem toime pannud

1. ptk
2. jaos sätestatud kuriteo, pani Aleksei Missuro toime

§ 184lg 21 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistus oli esitatud ka

§ 189

lg 1 järgi, kuid selles osas mõisteti A.Missuro õigeks ja seda pole vaidlustatud. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 2. Maakohus mõistis Aleksei Missuro

§ 189lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Tunnistas Aleksei Missuro süüdi

§ 184

lg 21 p 1-§ 25 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

§ 188

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõistis karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel luges mõistetud kergema karistuse, s.o.

3 (kolm) aastat vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 11 (üheteist) aastase vangistusega. Mõistis liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestas karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aja ning karistuse kandmise alguseks luges 29.09.2010.a. Tõkend vahistamine- Aleksei Missuro suhtes jäeti muutmata. Arestitud sularaha summas 3 093 (kolm tuhat üheksakümmend kolm) krooni (197,68 eurot), mis asub Põhja Prefektuuri finantsbüroo tagatiskontol- kohus konfiskeeris ja kandis riigituludesse

§ 832lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Arestitud sülearvuti Toshiba Satelliite L10-144 koos laadija ja sülearvutikotiga, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlasse asukohaga: Tallinn, Rahumäe tee 6- kohus konfiskeeris ja kandis riigituludesse

§ 832

lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

§ 832

lg 1 ja

§ 84

alusel kohaldas kohtuotsuse jõustumisel laiendatud konfiskeerimise asendamist 237 229, 40 krooni suuruses summas, s.o. summas 15 161 (viisteist tuhat ükssada kuuskümmend üks) eurot 72 senti. 3 APELLATSIOONID: 3. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust täies ulatuses. Kaitsjast apellant on seotud kaitsealuse positsiooniga. Kaitsealune väidab, et tema pole temale inkrimineeritud kuritegusid toimepannud. Tema kehajäljed on kohtuotsuses näidatud esemetele sattunud juhuslikult, mitte aga seoses narkokuritegudega. Samuti ei saa määravat tähendust anda asjaolule, et tema valdusest leiti asju, mida võinuks kasutada kanepi kasvatamisel. Apellant jagab süüdistatava arusaama - maakohus on kergekäeliselt tõlgendanud kõik vaieldavad asjaolud süüdistatava kahjuks. Kohus pole lõpuni mõistetavalt suutnud ümberlükata süüdistatava kaitsepositsiooni, et tema puutus SuurSõjmäe 8a asuvaid asju ajal, mil seal ei toimunud narkootikumide käitlemist ega selle ettevalmistamist. Seega vaidlustab kaitsja maakohtu hinnangu asjas kogutud tõenditele kogumis. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus hindaks asjas kogutud faktilised asjaolud ümber, tõlgendaks kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks ning teeks asjas täielikult õigeksmõistva otsuse. Maakohtupoolt viidatud kaudsed tõendid ei kinnita tõsikindlalt, et Aleksei Missuro kasvatanuks kanepit, vallanuks süüdistusaktis nimetatud narkootikume - 14,18 grammi amfetamiini (puhtal kujul 4,79 grammi amfetamiini) ja 1,39 grammi amfetamiini (puhtal kuju 0,45 grammi amfetamiini) ja marihuaanat 112,46 grammi. Samuti ka mitte seda, et tal olnuks puutumus leitud GHB või narkootikumide levitamise ettevalmistamisega. Alternatiivse käsitlusena juhib apellant tähelepanu sellele, et maakohus ei astmestanud ning ei seadnud loogilisse omavahelisse suhtesse asjakohaste õigusnormide sisu ja mõtte. Jutt käib

§-st 184 lg 1 ja 2 ning

§-st 184 lg 2

§-st 189. Maakohtu otsusest nähtuvalt leiti Suur Sõjamäel paiknevast angaarist suures koguses narkootikume - 14,18 grammi amfetamiini (puhtal kujul 4,79 grammi amfetamiini) ja 1,39 grammi amfetamiini (puhtal kuju 0,45 grammi amfetamiini), 14,84 grammi GHB jooki, marihuaanat 112,46 grammi, kanepiõisikuid ja kanepitaimi. Lisaks sellele leiti amfetamiini valmistamise lähteaineid. Faktiliselt leiti seega suures koguses narkootikume, hinnangulise kogumaksumusega kindlasti alla 100 000 krooni. Selliste narkootikumide valdamine ona sõltuvalt asjaoludest kvalifitseeritav kas

§ 184

lg 1 või siis

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi.

§ 184

sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku aine valdamine narkootilise aine levitamise eesmärgil on kvalifitseeritav

§189järgi.

Tähelepanu tuleb eelkõige pöörata sellele, et nimetatud säte hõlmab endas ka

§ 184lg 2

§ 189järgi kvalifitseeritava teoga.

Üllatuslikult on maakohus aga kvalifitseerinud narkootilise aine levitamise ettevalmistamise

§ 184järgi.

Tõenäoliselt on selline õiguslik lähenemine väär. Kohus jõudis ekslikult veendumusele, et kuriteo ettevalmistamine on jõudnud ettevalmistamise staadiumist katse staadiumi. Ei süüditusaktis ega ka vaidlustatud kohtuotsuses pole näidanud, millisest momendist muutus kuriteo ettevalmistamine kuriteokatseks. Jättes sellele asjaolule tählepanu pööramata, on prokurör süüdistsuaktis ning kohus kohtuotsuses valesti kohaldanud materiaalõigust. Riigikohus on lahendis 3-1-1-17-03 konkreetselt selgitanud, millisest ajamomendist on õiguslikus mõttes tegemist juba süüteokatsega. Selles lahendis on selgitatud piiri tõmbamist süüteo ettevalmistamise ja süüteokatse vahele. Senine ühetaoline kohtupraktika on käsitlenud

§ 184lg 2

§ 184lg 2

§ 184lg 2

§ 184lg 1 koosseisule.

Asjas puuduvad tõendid, et süüdistatav olnuks narkootikumide valdamisel kaaastäideviijaks. Kaitsja palub: Tühistada Harju Maakohtu 08.04.2011 otsus kriminaalasjas ning mõista Aleksei Missuro õigeks. ALTERNATIIVSELT. Mõista Aleksei Missuro süüdistuses

§ 184lg 2

§ 184lg 1 järgi ning karistada teda miinimumilähedase karistusega.

4. A.Missuro enda apellatsioonis märgib, et tema pole kuritegusid toime pannud. Leiab, et teda saab süüdi tunnistada vaid

§ 307lg 2 järgi kuna narkootikumidega pole ta tegelenud.

Kohtueelsel uurimisel tehti vigu. Sellest et angaaris püüti narkootilist ainet valmistada sai ta teada alles operatiivtöötajatelt. Ta ei varjanud end vaid jätaks normaalset elu. Apellant esitab oma seisukohad DNA ekspertiisiaktis antud arvamusele, leides, et see ei tõenda tema poolt kuritegude toimepanemist. Tema pole mingit kuritegelikku kasu saanud seega pole alust ka rahasummade konfiskeerimiseks. Tema poolt legaalse sissetuleku olemasolu tõendavad kirjalikud dokumendid. On tõendatud et ta tegeles ehitustöödega. Arestitud arvutis on sellekohane informatsioon olemas. 237 229, 40 krooni konfiskeerimisest ei teadnud ta midagi, seda pole vara arestimise määruses. Kohus ei võtnud tema poolt esitatud tõendeid raha seaduslikkuse kohta vastu, millega rikkus menetlusnorme. Prokurör oma ebaõigete väidetega eksitas kohut. Tõendid tema poolt kuriteo toimepanemisest puuduvad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

1. Apellant- süüdistatav toetab esitatud apellatsioone ja palub õigeksmõistva otsuse tegemist. Apellant- kaitsja toetab apellatsiooni ja eelkõige taotleb A.Missuro õigeksmõistmist. Samuti toetab alternatiivset taotlust süüdistuse ümber kvalifitseerimise ja kergema karistuse mõistmise osas. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Palub jätta maakohtu otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et Harju Maakohtu otsus tühistamisele ei kuulu. 6 6.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-17-03 märkinud, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium leiab, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks A.Missuro’le esitatud süüdistus

§ 189lg 1 järgi pole eraldi kvalifitseeritav.

Väga pikalt ja põhjalikult on kohus esitanud oma põhistuse ka sellest milliste tõendite alusel jõudis kohus veendumuseni, et talle inkrimineeritavad kuriteod on A.Missuro toime pannud ja on nendes ka süüdi. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav ja kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. Piirdub apellatsioonides esitatud peamistele väidetele hinnangu andmisega. 6.2 Kohus on andnud hinnangu süüdistatava poolt antud ütluste usaldusväärsusele ja ristküsitluse käigus vastuolude ilmnemise tõttu kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamise kaudu on tuvastanud lahknevused A.Missuro poolt erinevates menetlusstaadiumites antud ütlustes. Otsuses on kohus neid erinevusi analüüsinud ning on seaduslikult jõudnud järeldusele, et süüdistatava poolt antud selgitused erinevate ütluste andmisele ei ole usutavad ega loogilised. Apellatsioonis uuesti esitatud väited sellest, et A.Missuro bioloogilist materjali sattus narkootikumidega seonduvatele esemetele juhuslikult, on maakohtu otsuses erinevate tõendite kõrvutamisega ja tõendite kogumile hinnangu andmisega, jälgitavalt ja loogiliselt juba kummutatud. KrMS § 7 lg 3 sätestatu kohaselt kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistusversiooni paikapidavust tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Maakohus on otsuses sellisele põhimõttele ka viidanud ning on tõendite kogumi alusel kaitsja ja süüdistatava poolt vaidlustatud asjaoludele oma hinnangu andnud. Kolleegium ei tuvastanud, et oleks jäänud selliseid kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks ja mis annaks aluse otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks või apellatsioonides taotletud õigeksmõistva otsuse tegemiseks. 7 6.3 Kaitsja pole vaidlustanud maakohtu järeldust, et Suur-Sõjamäe 8a angaarist leiti suures koguses nii amfetamiini, marihuaanat kui amfetamiini valmistamise lähteaineid. On õigest leidnud, et sellises koguses narkootilise aine valdamine on sõltuvalt asjaoludest kvalifitseeritav

§ 184erinevate lõigete järgi.

Samas on aga kaitsja ekslikult jõudnud järeldusele, et tuvastatav on vaid

§ 184sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku lähteaine valdamine.

Maakohus on tuvastanud

§ 184

lg 21 p 1 ettenähtud koosseisulised objektiivsed asjaolud ning sisuliselt pole apellandid kohtu järeldusi kummutavat argumentatsiooni esitanud. Nii on kohus tuvastanud, et lisaks lähteainetele ja levitamisele viitavatele esemetele, leiti ja võeti ära suures koguses narkootilist ainet, amfetamiini ja asjaolusid arvestades ning konkreetsest narkootilise aine ja lähteainete kogusest tulenevalt on kohus põhjendatult tuvastanud süüdistatava tegevuses suure varalise kasu saamise eesmärgi subjektiivse külje teo objektiivse külje kaudu. Asjaolu, et angaarist leiti juba valmis amfetamiini sisaldav pulbriga ja ka minigrip kilekott amfetamiini sisaldava pulbriga on süüdistus kajastamist leidnud ja seega ka A.Missurile esitatud ning kaitsja vastupidised väited on ekslikud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et antud juhul oli tegemist juba narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise objektiivse koosseisu realiseerumisega, seetõttu pole tegemist enam ettevalmistava teoga ja kohus on subsumeerinud toimepandu süüdistuse piiridest väljumata

§ 184lg 21 p 1-§ 25 lg 2 järgi.

6.4 Ekslik on kaitsja apellatsioonis esitatud tõlgendus ka

§ 184lg 21 p 1 ettenähtud seaduse tekstile.

Kolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et

§ 184

lg 21 ettenähtud sõnaühend, on toime pandud, räägib ühemõtteliselt vaid lõpuleviidud kuriteost. Asjaolu, et tegu on toime pandud ei tähenda mingilgi määral kuriteo lõpuleviimist kuna toimepandud tegu saab jääda ka katsestaadiumisse. Selline sõnaühend ei võta kohtult ära kohustust esitada põhjendus tõendamiseseme asjaolude tuvastatuse osas, sh kuriteo toimepanemise viisi ja muude tehiolude kohta. Samuti põhistada kuriteokoosseisuliste tunnuste olemasolu ja anda hinnang kas toimepandu on kvalifitseeritav lõpuleviidud kuriteona või jäi tegu katsestaadiumisse. Ülaltoodud kaitsja tõlgenduse puhul poleks karistusõiguse eriosa erinevate paragrahvide kvalifitseerivate tunnuste tuvastamisel üldse võimalik isikuid süüdi tunnistada ega karistada

§ 25

sätteid kohaldades ehk rikutud saaks PS § 23 lg-st 1 ja § 13 lg-st 2 tulenev karistusseaduse määratletuse nõue, mis eeldab, et isiku teole antav karistusõiguslik väljendus ehk kvalifikatsioon vastaks võimalikult täpselt isiku faktilisele teole. 6.5 Missuro on apellatsioonis väitnud, et tema pole kuritegelikku kasu saanud ja seega pole alust konfiskeerimise kohaldamiseks. Maakohus on avanud

§ 832

ettenähtud mõjutusvahendi kohaldamise alused ning asjakohaselt viidanud ka Riigikohtu lahendis sedastatule. Nagu on kohus märkinud, põhineb

§ 832

lg 1 kohaldamine asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme 8 võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb kuritegudest. Antud juhul on kohus sellisele veendumusele jõudnud ja apellatsioonis esitatu sellist järeldust ei kummuta. Apellandi poolt viidatud asjaolu, et vara arestimise määruses pole sularaha summas 237 229,40 krooni märgitud, ei oma antud juhul tähtsust kuna kohus on nimetatud summa konfiskeerimisel kohaldanud

§ 84sätteid.

Kohus on leidnud, et nimetatud summa ulatuses kontole kantud raha osas on alust jõuda järeldusele, et see on saadud kuritegeliku käitumise tagajärjel, süüdistatav pole sellises summas sularaha legaalset päritolu kohtule usutavalt suutnud tõendada ning kuna nimetatud summa oli ära tarvitatud, konfiskeeris kohus sularaha samas väärtuses

§ 84alusel.

6.6 Maakohtu poolt mõisteti ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 aastat vangistust. Kaitsja on sidunud A.Missurole leebema karistuse mõistmise tema tegevuse ümber kvalifitseerimisega kergema süüteo järgi. Kolleegium kvalifikatsiooni muutmiseks seaduslikke aluseid ei tuvastanud ning seega pole mõistetud karistuse tühistamiseks sellisel põhistusel alust. Karistuse mõistmise osas osundab kolleegium, et Riigikohus on oma otsustes /nt. nr 3-11-10-09/ korduvalt sedastanud, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt KrMS § 312 p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Apellatsioonikohtul on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Maakohus on Riigikohtu erinevatele asjakohastele lahenditele viidates veenvalt põhistanud mõistetud karistusliiki samuti ka vangistuse reaalse kohaldamise seaduslikkust ja vajadust ning kolleegium täielikult selliste järeldustega nõustub. Apellandid pole toonud esile ainsatki kohtu poolt tähelepanuta jäetud aspekti, mis annaks ringkonnakohtule seadusliku aluse mõistetud karistuse muutmiseks. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 08. aprilli 2011 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA STEN LIND 9