KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.01.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-12990 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kaitsja vandeadvokaat Kaido K

§75

-1 lg.3 määrata Boris KUZNETSILE elektroonilise valve pikkuseks 9 (üheksa) kuud.

§76lg.4 määrata Boris KUZNETSILE katseaeg kuni 25.01.2016.

Kohustada Boris KUZNETSI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx kriminaalhooldaja määratud - ilmuma ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1 registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Boris KUZNETSI katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Määrata Boris KUZNETS kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§75

-1 lg.4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

§78p.2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada Boris KUZNETS karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Rahuldada vandeadvokaat Kaido KOOGA taotlus, määrata tema poolt Boris KUZNETSILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti (s.h. ettevalmistus 16 eurot, esinemine kohtuistungil 16 eurot, käibemaks 6,40 eurot). Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Kaido KOOGA) kohtulikus menetluses makstud tasu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti Eesti Vabariigi kanda. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 Asjaolud Viru Vangla esitas 24.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Boris Kuznetsi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Boris Kuznets on süüdi tunnistatud Vene Föderatsiooni Peterburi linna Kuibõševi Rajoonikohtu 15.12.2005 otsusega ja karistatud vangistusega 11 aastat 6 kuud. Harju Maakohtu 08.12.2011 määrusega tunnistati Boris Kuznetsi suhtes tehtud Vene Föderatsiooni Peterburi linna Kuibõševi Rajoonikohtu 15.12.2005 otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks; Boris Kuznetsi süütegu kvalifitseeriti KarS §183 lg.2 p.2 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat ning KarS §184 lg.2 p.2 järgi ja karistati vangistusega 11 aastat 6 kuud. KarS §64 lg.1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks loeti vangistus 11 aastat 6 kuud alates 25.07.

1. Harju Maakohtu määrus jõustus 28.12.
2. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Karistusregistri andmetel ei ole kinnipeetav varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Viru Vanglas ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava, kuna ta asub vastuvõtuosakonnas. Kinnipeetaval on kõrgharidus ja tema töökogemus on varasemalt talle kuulunud xxx. Sissetulek enne vangistust oli perioodiline, kuid kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi umbes 1500 eurot. Kinnipeetav suhtleb vangistuses ema ja vennaga, suhted on väidetavalt head, suheldakse kirja teel. Lähtuvalt kuriteost võib eeldada, et kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse mõtteviisiga isikud ja tema elustiil oli riskiv. Kinnipeetavat võib pidada mõjutatavaks. Kinnipeetav on narkootikumide juhutarvitaja. Uue kuriteo toimepanemise risk kinnipeetava puhul säilib, kui ta kaldub otsima oma probleemide lahendamisel kiireid tulemusi. Üldiselt aktsepteerib kinnipeetav ühiskonnas kehtivaid norme, ametnikega probleeme ei ole, vangistuses käitub ta korrektselt ja viisakalt, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Arvestades toimepandud kuritegu on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest ema ja vend. Vangistusest vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse suvilasse. Tegemist on suhteliselt suure ja aastaringselt kasutatava suvemajaga, mis sobib elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Ema on kirjaliku nõusoleku andnud. Ema sõnul on tema suhted kinnipeetavaga head ja toetavad, ta on nõus poega toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Töökoht kinnipeetaval vabaduses puudub ja tal on tasumata rahalisi nõudeid. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 9 kuud. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav Boris Kuznets taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et on valmis täitma kõiki kohtu poolt määratavaid tingimusi ja nende täitmisega tal probleeme ei teki. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetab ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega pikkusega 9 kuud. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga toetas maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest, nõustus elektroonilise järelevalve kohaldamise pakutud pikkusega 9 kuud ja märkis, et Viru Vangla iseloomustuses on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskiks märgitud 8%, mis on väga madal. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§76

lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese karistusega kriminaalkorras. Käesoleval ajal kannab ta karistust välisriigis sooritatud narkokuriteo eest. Kinnipeetavale mõistetud karistust on ta praeguseks ajaks ära kandnud 7 aastat 6 kuud ja kanda on veel 4 aastat. Vangistuses ei ole kinnipeetavale distsiplinaarkaristusi määratud. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Tegemist on suure eramuga, mis kuulub kinnipeetava emale, kes on kirjaliku nõusoleku andnud. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuse ajal hoidnud kontakti lähedastega, ema kinnitusel on tema suhted pojaga väga head ja toetavad ning ta on nõus poega vabanemise korral toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale küll garanteeritud töökohta, kuid arvestades kinnipeetava kõrgharidust, riigikeele oskust, varasemat töökogemust ja firma majandamise oskust on tõenäoline, et kinnipeetav on võimeline tööjõuturul konkureerima. Arvestades kõike ülaltoodut, leiab maakohus, et on kinnipeetava resotsialiseerumise huvides on otstarbekas tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kuna vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab kinnipeetava elu suuremal määral, kui vabanemine ilma selle kontrollita, on kinnipeetaval võimalus näidata, et ta suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Ühtlasi on vabanemise efektiivsus ja kontroll kinnipeetava üle suuremad. Sellisel 4 juhul on kinnipeetav ka vabaduses tugevdatud järelevalve all ning teda on resotsialiseerumisel võimalik suunata. Arvestamisele kuulub siinkohal ka asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese kriminaalkaristusega ja vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Elektroonilise järelevalve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kinnipeetava isikut, Viru Vangla iseloomustust, kriminaalhooldusametniku ja prokuröri abi arvamust, samuti mõistetud karistuse ja kanda jäänud karistuse tähtaega. Maakohus peab otstarbekaks kohaldada kinnipeetavale sellise pikkusega elektroonilise järelevalve tähtaeg, mis on lähemal maksimaalsele ajale ja määrab elektroonilise järelevalve pikkuseks 9 kuud. Vastavalt KarS §75-1 lg.4 hakkab elektroonilise järelevalve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vastavalt KarS §76 lg.4 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni tema tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 25.01.

1. Vastavalt KarS §78 p.2 hakkab katseaeg kulgema alates kohtumääruse jõustumisest. Katseajal allutatakse süüdimõistetu KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks eeltoodule peab maakohus vajalikuks ja põhjendatuks järgmiste KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste panemise süüdimõistetule: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume - asuda tööle või võtta end töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vangistusest vabanemist - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega - osaleda sotsiaalabiprogrammis. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et kinnipeetavale on karistus määratud narkootikumidega seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld vähendab uute kuritegude toimepanemise ohtu. Viimane lisakohustus on seotud eelkõige kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo liigiga, kuid sotsiaalprogrammide suunitluse jätab maakohus kriminaalhooldusametniku otsustada, kuna see selgub riskihindamise käigus. 5 Vastavalt kinnipeetava kirjalikule avaldusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, kelle taotluse kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja jätab selle Eesti Vabariigi kanda. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 6