1-09-22134/10

(4)Kinnipidamisasutusest Johannes Klausseni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 2 korral distsiplinaarkorras karistatud, kehtivad karistused puuduvad. Alates 01.09.2011 õpib Jõhvi Gümnaasiumi 9.klassis. Vangistuse ajal on läbinud kristliku sõltuvusprogrammi „Usk ja Teadmine“. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Enne vangistust töötas kinnipeetav peamiselt mitteametlikult. Kinnipeetav on teinud peamiselt ehitustöid. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxx-s. Isik hakkas narkootikume tarvitama 16-aastaselt. Peamiselt on tarvitanud korgujooki, kanepit ja kokaiini. Isikut on korduvalt karistatud NPAS alusel ja kahel korral ka kriminaalkorras narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest. Kinnipeetav on narkojoobes juhtinud ka mootorsõidukit. Kinnipeetav ei väljenda kuritegelikke hoiakuid ning kriminaalhooldusesse suhtub ta positiivselt. Varasemalt on olnud kriminaalhooldusel, probleeme ei esinenud. Vangla toetab tulenevalt keskmisest riskiprotsendist uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise osas J.Klausseni tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist tema allutamisega elektroonilisele järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama vanemate juurde aadressile xxx. Korteri omanik on kinnipeetava ema xx xx. Vabanemise järgselt on kinnipeetaval võimalus tööle asuda firmasse xxx xxx. Vabaduses võivad J.Klausseni käitumist mõjutada see, et isikut on teist korda karistatud narkootikumide käitlemisega seotud süüteo eest. Tema elustiil on olnud riskiv ja hoolimatud- narkootikumide tarvitamine, joobes autojuhtimine, korduvad väärteod. Varasemalt on isik viibinud ka kriminaalhoolduse käitumiskontrolli all. Kriminaalhooldust takistasid probleemid registreerimiskohustuse täitmisega ja väärtegude toimepanek katseajal. Uue kuriteo riskifaktoriteks on sõltuvusainete tarvitamine ja negatiivsed mõjud kriminaalsest tutvusringkonnast. Johannes Klaussen taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, muuhulgas esimese astme narkokuriteo toimepanemise eest on nüüd kahel korral. Varasemalt kohaldatud kriminaalhooldus ei ole tulemust andnud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri arvamused, leiab, et Johannes Klaussen tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetavat on kahel viimasel korral karistatud I astme narkokuritegudes (viimati suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise eest). Isikut on varem narkokuriteo eest karistatud 3 aastase vangistusega, millest 5 kuud kuulus kohesele ärakandmisele ja ülejäänud osa 2 aastat 7 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. Käesoleval ajal kannab karistust I astme suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamis ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest. Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsusest on näha, et kinnipidamisel võeti ära narkootilist ainet GHB-281,5 grammi vedelikku, milles 121 grammi GHB-d. 2

(4)Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-7) on näha, et Johannes Klausseni on väärteokorras 6 korral karistatud, nendest 2 korral Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel (viimati 19.02.2009) ja 3 korral avaliku korra rikkumise eest. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused Johannes Klausseni puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel ja majandusliku kasu saamise eesmärgil eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Johannes Klaussenil kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud 2 korral, nimelt tööst keeldumise ja mitteteavitamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav õpib Jõhvi Gümnaasiumi 9.klassis. Vangistuse ajal on läbinud kristliku sõltuvusprogrammi „Usk ja Teadmine“. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument EV pass kehtivusega kuni 21.12.

1. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Antud elamispinna omanik on kinnipeetava ema xx xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema xx xx ja isa xx xx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 30,30 pöördel, kohtu toimik lk 13,14). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 31, kohtu toimik lk 15) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetav on garanteeritud töökoht xxx poolt xxx ametikohale (isiklik toimik lk 35 ). Kinnipeetava perekond on valmis kinnipeetavat vabanemise korral võimaluste piires igati toetama. Arvestades Johannes Klausseni poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (suures koguses narkootilise aine omandamine), korduvaid karistusi (kaks viimast narkokuritegu), on kohus seisukohal, et Johannes Klausseni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isik oli juba ühel korral kriminaalhoolduse all, kuid pärast katseaja lõppemist jätkas samalaadsete
2. astme kuritegude toimepanemist ning kuritegelikku elu pannes toime uue raske narkokuriteo. Viimane asjaolu näitab, et kriminaalhooldus ei süüdismõistetule enam asjaoluks, mis aitab isiku resotsiaaliseerimist ja mille kaudu maandatakse uute kuritegude toimepanemise riski Süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine kaalub üle tema võimalused vabaduses (elu- ja töökoha omamine ja lähedaste toetus). Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu-, töökoha omamine ja lähedaste toatus. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht, kuid see ei takistanud Johannes Klaussenil uut kuritegu toime panna. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 06.11.2013, ärakandmiseks on veel ligi kaks aastat, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Samas narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 3

(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Johannes Klausseni temale Harju Maakohtu 12.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 4