18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.11.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-396 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Hermo KAASIKU elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Hermo KAASIK sünd. 29.06.1980, isikukood 38006294710, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx, töökoht xxx Karistuse kandmise algus 27.07.2010 ja lõpp 27.09.2012 Jätta Hermo KAASIK elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Hermo Kaasiku elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Hermo Kaasik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.01.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.1, §418 lg.1 ja §414 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud karistuse algusega 27.07.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda ja reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Oska vaadata ja 1 kuulata ning Viha juhtimine. Kinnipeetava perekonda kuuluvad 4 õde ja ema. Suhted emaga on väidetavalt head, samas suhtleb temaga minimaalselt. Elukaaslasega on kinnipeetav koos olnud 2 aastat, laste kasvatusest ei ole kinnipeetav seoses vangistusega osa võtnud. Kinnipeetava suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne. Varasemad vägivallateod on kinnipeetav sooritanud alkoholijoobes, enne eelmist vangistust tarvitas alkoholi rohkesti. Varasema riskihindamise andmetel on kinnipeetav alkoholi tarvitanud ka vanglas. Murru Vanglas osales kinnipeetav AA rühmas. Kinnipeetav on ka narkootikumide tarvitaja, tarvitamist alustas 2001 vanglas. Kinnipeetav on impulsiivne, ootab kiireid tulemusi, kaitseb visalt oma seisukohti, tema probleemitaju on puudulik, eitab probleemide olemasolu, süüdistab teisi ja õigustab enda tegusid. Kinnipeetava tuleviku eesmärgid on ebamäärased. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on olemas toetav lähivõrgustik ja võimalus asuda koheselt tööle. Samuti on tal võimalus asuda elama elukaaslase juurde, kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks korteris. Kuid kuna tegemist on üüripinnaga, on vajalik ka elamispinna omaniku nõusolek. Kriminaalhooldusametnik ei ole saanud korteri omaniku kinnitust selle kohta, et ta nõustub elektroonilise valve seadme paigaldamisega ja garanteerib kinnipeetavale elamisvõimaluse sellel pinnal järelevalve ajaks. Kui kohus otsustab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, on otstarbekas kohaldada elektroonilist järelevalvet 6 kuu jooksul. Kinnipeetava elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel, kinnipeetav ise ei ole materiaalselt kindlustatud. Arvestades seda, et kinnipeetavat on korduvalt vangistusega karistatud, on tema tutvusringkonnas kuritegeliku taustaga isikuid, kelle mõju võib olla negatiivne. Kinnipeeturegistri andmetel on kinnipeetavat ka vanglas külastanud kriminaalse taustaga isikud. Maakohtu istung Kinnipeetav Hermo Kaasik taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest ja seletas, et soovib hakata toetama oma perekonda. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud korduvalt, ka vangistuses viibib juba teist korda. Karistusregistri väljavõtte kohaselt 2 oli kinnipeetav Harju Maakohtu 14.05.2008 määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Sellele vaatamata jätkas kinnipeetav kuritegude toimepanemist ning kannab käesoleval ajal karistust muuhulgas tahtliku raske narkokuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Arvestades eeltoodut ja asjaolusid, et formaalsed alused vabanemiseks (elu- ja töökoha olemasolu, elukoha sobivus elektroonilise valve paigaldamise tingimustele) on käesolevas asjas olemas, ei pea maakohus põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ja leiab, et isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole piisavad, et tagada kinnipeetava seaduskuulekat käitumist vabaduses. Maakohus leiab, et ka sotsiaalprogrammide läbimine vangistuses ei kaalu üles kinnipeetava käitumist vabaduses minevikus ning toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja ühiskonnaohtlikkust. Kuigi seadus võimaldab kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei ole tegemist olukorraga, et vabastada ei saa ainult erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse täielik ärakandmine on reegel ja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine selle erandiks. Erandi tegemiseks peavad igal konkreetsel juhul olema alused ja põhjendused. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal vangistusest ei ole põhjendatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Uute kuritegude toimepanemise risk kinnipeetava poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja ei ole ka vangistuses käitunud seaduskuulekalt, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. Anne PALMISTE Kohtunik 3