4, § 418 lg 3 p.1, § 263 p. 1,2,3 ja § 328 lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 4 a, vabanes tingimisi enne tähtaega 29.12.2008.a. (karistuse ärakandmata osa 4 kuud 22 päeva), katseajaga 1 aasta, elukoht xxx (vahi all alates 27.07.2009.a.) ANDREI TOMAŠEVITŠ, isikukood 37003240333, kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati 27.02.2007.a. Harju Maakohtu otsusega
1 järgi 3 aasta 5 kuu ja 1-päevase vangistusega, vabanes tingimisi enne tähtaega 17.11.2008.a.(karistuse ärakandmata osa 3 kuud ja 28 päeva), katseajaga 1 aasta, Elukoht xxx Töökoht GM OÜ, müügijuht Süüdistus Sergei Uraganov
p.1,
– 25 lg 2 Andrei Tomaševitš
p. 1,
Menetluse liik üldmenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Sergei Uraganov
Süüdi mõista Sergei Uraganov
- § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud vangistust.
lg 6 ja
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ( 4 kuud 22 päeva) ja mõista Sergei Uraganovile liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 22 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 27.07.2009.a. Tõkend – vahistamine – jätta Sergei Uraganovi suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdi mõista Andrei Tomaševitš
kuriteod) ja karistada vangistusega 2 aastat.
lg 6 ja
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 kuud 28 päeva) ja mõista Andrei Tomaševitšile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 18.-19.05..2009.a., 29.-30.05.2009.a., ja 25.12.2009.a. s.o. 5 päeva karistuse hulka ja kandmisele kuulub 2 aastat 3 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta Andrei Tomaševitši suhtes muutmata kuni karistuse kandmisele asumiseni. Tsiviilhagid Välja mõista Sergei Uraganovilt: 1) D Pkasuks 3888.10 krooni 2) A N kasuks 1400.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Sergei Uraganovilt riigituludesse: 1)sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2)ekspertiisitasu 2875.- krooni Välja mõista Andrei Tomaševitšilt riigituludesse sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest alates. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse süüdistatava nimi, kriminaalasja kohtunumber 1-09-21699 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid. 1)nuga – hävitada 2)helesinised teksapüksid Tom Teilor, lilla T-särk „Overstreet“, sinise-valge kirjud spordijalatsid „W“ – tagastada Andrei Tomaševitšile, 3) CD-plaadid – jätta kriminaalasja toimiku juurde 2 4) musta värvi riidest jope „E/SPRIT“ - tagastada D P 5) musta värvi riidest jope „Traper collectcion XL“ ja musta värvi T-särk „Versace“ - hävitada Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS Sergei Uraganovit süüdistatakse selles, et tema 29.mail 2009.a. kella 04 paiku Tallinnas Õismäe 107a juures tänaval ründas tahtlikult ilma mingi põhjuseta noaga vehkides temale täiesti võõrast DP, üritades teda korduvalt noaga tabada ja lõi teda ühe korra paremale poole rindkeresse, tekitades temale torkehaava paremal rindkeres, parempoolse veriõhkrinna ja kopsu vigastuse ehk eluohtliku tervisekahjustuse, millise käitumisega pani S.Uraganov toime
p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo; - samuti tema samal ajal samas kohas ründas tahtlikult ilma mingi põhjuseta noaga vehkides ka temale täiesti võõrast AN, üritades teda korduvalt noaga tabada kehasse, kätesse või jalgadesse ja tekitada temale tervisekahjustust, mis ANaktiivse vastutegutsemise tõttu ei õnnestunud, kuid oma ründega rikkus S.Uraganov AN riietuse – jope väärtusega 600 krooni ja T-särgi väärtusega 800 krooni, kahju kokku 1400 krooni -, millise käitumisega pani S.Uraganov toime
Andrei Tomaševitšit süüdistatakse selles, et tema 02.mail 2009.a. kella 20 paiku Tallinnas Akadeemia tee 8 asuvas kaupluses, so avalikus kohas kus viibisid müüjad, turvamees ja kliendid, lõi temale täiesti võõrale AL ühe korra ilma mingi põhjuseta peaga ninapiirkonda, põhjustades sellega AL valu ja rikkudes ühtlasi avalikku korda, avaldades ilmset lugupidamatust ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise reeglistiku vastu ning häirides oma käitumisega üldist õigusrahu, millise käitumisega pani A.Tomasevitš toime
kella 04 paiku Tallinnas Õismäe 107a maja juures tänaval peale S.Uraganovi poolt D.P ja AN ründamist lõi S.Uraganovi ründe tagajärjel raskelt vigastatud ja maas istuvale temale täiesti võõrale D.P ilma mingi põhjuseta jalaga näkku, põhjustades sellega D.P valu, millise käitumisega pani A.Tomasevitš toime
Andrei Tomaševitši süüdistatakse ka selles, et tema 25.12.2009.a kl 03.30 paiku Tallinnas Telliskivi 15 asuvas baaris Foorum, rahvarohkes avalikus kohas, lõi põhjuseta ja valu tekitamise eesmärgil A.Tomaševitšile varem tundmatut MK rusikaga näkku, millest M.K paiskus pikali maha, kaotas teadvuse ning kannatanul hakkas ninast ja huulest verd jooksma. Kannatanule tekitati füüsilist valu, verejooksu ninast ja huulest, alumise huule paistetust. Kuna Andrei Tomaševitš avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, kasutas põhjuseta füüsilist vägivalda isiku suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud, ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani Andrei Tomaševitš oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o
3 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 02.05.2009.a. Tallinnas Akadeemia tee 8 asuvas kaupluses AL löömine Andrei Tomaševitš end süüdi ei tunnistanud, väites, et viibis kaupluses vaid paar minutit ja temal kaupluses kellegagi konflikte ei olnud. Kannatanut AL nägi esmakordselt kohtus, kaupluses ta kannatanut ei näinud, rääkimata tema löömisest. Kuriteo toimepanemist tõendavad aga kannatanu AL ütlused, mille kohaselt nägi ta 2.mai 2009.a. õhtul kella kaheksa paiku poodi minnes süüdistatavat Andrei Tomaševitšit kaupluse juures istumas. Mees oli purjus, vehkis kätega, soovides ilmselt suitsule tuld, sest suits oli näpu vahel. Kuna ta Andrei Tomaševitšist välja ei teinud, vaid sisenes poodi, hakkas viimane närviliselt karjuma ja tuli talle järgi. Pööranud end näoga Andrei Tomaševitši poole, ütles mees talle vene keeles „Kas sa ei taha minuga suhelda?“ ja lõi peaga talle vastu nina. Kannatanu ütluste kohaselt ei andnud ta süüdistatavale põhjust löömiseks, ta ei öelnud ühtegi sõna ega löönud Andrei Tomaševitšit ka vastu. Kannatanu ütlused on kooskõlas patsiendikaardiga nr. 22177, millelt nähtub, et 03.mail 2009.a. on AL pöördunud Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse, kus tal tuvastati turse ninaselja piirkonnas, mis oli patsiendi sõnul tekkinud eelmisel õhtul Akadeemia tee 8 kaupluses saadud löögist peaga näkku. Diagnoosiks märgitud nina põrutus. AL löömist kinnitas ka kaupluse müüja, tunnistajana kohtus üle kuulatud JL. Tema ütluste kohaselt Andrei Tomaševitš ja meesterahvas, kes on sarnane kohtusaalis viibiva kannatanuga, sisenesid koos kauplusse, arutasid midagi omavahel ja siis lõi Andrei Tomaševitš kannatanut peaga näkku. Süüdistatava kaitsja leidis, et Andrei Tomaševitši süü ei ole tõendatud, sest kaupluse müüja sõnul ei ole kannatanu sarnane sellele isikule, kellega Andrei Tomaševitšil oli kaupluses konflikt. Sellise seisukohaga ei saa kohus nõustuda. Tunnistaja JL ei ole selliseid ütlusi andnud. Prokuröri küsimusele. „Kas mees, keda Andrei lõi, viibib täna kohtusaalis?“ vastas tunnistaja jaatavalt, osutades AL peale, kuid lisas, et see isik oli nagu suurem ja soliidsemalt riides. Kohtu arvates on täiesti loomulik ja arusaadav, et inimese välimus võib aasta jooksul muutuda ja et kaupluse müüja, kes nägi kannatanut vaid üks kord elus ja väga lühikest aega, ei suuda aasta hiljem kohtus teda täpselt identifitseerida. Samas tunnistaja ikkagi osutas iseseisvalt AL peale, järelikult leidis temas sarnasust selle isikuga, keda Andrei Tomaševitš 2.mail 2009.a. kaupluses peaga näkku lõi. JL ütluste kohaselt oli lööja süüdistatav Andrei Tomaševitš. Tunnistaja osutas tema peale kohtusaalis ja on ta ära tundnud ka kohtueelses menetluses foto järgi. Ka kannatanu tundis süüdistatavas Andrei Tomaševitšis ära teda löönud isiku ja seda nii kohtus kui kohtueelses menetluses fotode järgi. Eeltoodud tõendid kogumis tõendavad Andrei Tomaševitši poolt AL näkku löömist peaga. Kuigi tema abikaasa DT, kes viibis tookord samuti kaupluses koos sõbranna ja tema noormehega, sellist käitumisakti ei kinnitanud, ei muuda see teisi tõendeid, mis tõendavad vastupidist, olematuks. DT ütlustest tuleneb, et ta oli kaupluses oma sõbranna, mitte abikaasa läheduses. Ta ei jälginud ka kogu aeg abikaasa tegevust. Kuna kaupluses oli veel teisigi inimesi, võis Andrei Tomaševitši poolt vägivalla kasutamine, mis kestis vaid mõne sekundi, talle lihtsalt märkamatuks jääda. Ei ole välistatud ka ebaõigete ütluste andmine eesmärgiga päästa abikaasa süüdimõistmisest ja vanglakaristusest. Kohtulike vaidluste ajal muutis prokurör süüdistust kergemaks ja nimelt avaliku korra raskelt rikkumiselt kvalifitseeris süüdistuse ümber
§-le 121, s.o. kehalisele väärkohtlemisele. Prokurör leidis, et kuigi Andrei Tomaševitši käitumine kaupluses AL suhtes oli põhjendamatu, ei kaasatud situatsiooni lahendamisse kõrvalisi isikuid ning peale ühekordset rünnet süüdistatava kuritegelik käitumine lõppes. Ka kannatanu ja tunnistaja JL ütlustest ei nähtu, et Andrei Tomaševitši poolt kannatanu löömine oleks põhjustanud paanikat või oluliselt kellegi rahu rikkunud. Seega täidab Andrei Tomaševitši käitumine
4 Subjektiivsete tunnuste poolest pani Andrei Tomaševitš kuriteo toime kavatsetult. Löömine oli tahtlik käitumisakt. 29.05.2009.a. Õismäel D Pja ANi suhtes toimepandud kuriteod. Andrei Tomaševitš eitas süüdistust. Tema ütlustest tulenevalt kui ta öösel piljardisaalist väljus, hakati teda õues kohe peksma. Ta kukkus, peale mida peksti jalgadega. Peksjaid oli kolm ja ilmselt kannatanute seltskonnast, kus oli neli-viis inimest. Kui tundis, et enam ei peksta, tõstis pea ning ei näinud ümberringi kedagi. Olles raskes seisundis, jõudis ta vaevu minna üle tee asuvasse peatusse. Kuna Uraganov ja kannatanud P ja N väljusid baarist enne teda, ei osanud ta öelda, mis õues toimus ja mida tegi sel ajal Uraganov. Pankartovit ta jalaga igatahes ei löönud. Sergei Uraganov tunnistas kohtus, et ta võttis kätte noa ja vehkis sellega ning tabas ka ühte kannatanut riivamisi, kuid ta tahtnud kellelegi rasket kehavigastust tekitada, vaid vehkis noaga enesekaitseks. Detailsemalt tuleneb tema ütlustest, et baarist väljus ta esimesena koos Andrei Tomaševitši abikaasaga DT. Olles õues, ütles keegi, et tema isa pekstakse, mille peale ta sisenes eesruumi ja nägi isa verisena lamamas. Ta küsis, mis siin toimub, mida te teete, mille peale sai vastuseks, et midagi hirmsat pole juhtunud, et isa ise kukkus trepi peal. Ta läks taas välja ja tema järel väljusid kannatanud, kes olid raevunud tema ütlemise peale ja hakkasid teda ründama. Sel hetkel väljus ka Andrei Tomaševitš ja üks kannatanutest lõi talle rusikaga näkku, millest Andrei Tomaševitš kukkus. Edasi hakkasid kannatanud jälle teda peksma nii rusikatega kui jalgadega ja viskasid teda ka prügikastiga. Olles väljapääsmatus olukorras, võttis ta välja noa ja hakkas vehkima, et kannatanuid eemal hoida. Tõenäoliselt sai ta ka ühele kannatanule – P noaga pihta. Mingil hetkel tekkis võimalus ära joosta ja seda ta ka tegi. Süüdistatav tunnistas, et kannatanud püüdsid tema käest nuga ära võtta, et selles osas räägivad nad õigust. Süüdistatavatest teistsuguseid ütlusi andsid kannatanud DP ja AN. Nende ütlused juhtunu tehiolude osas on üldjoontes sarnased ja neist nähtub, et piljardibaarist vahetult enne selle sulgemist väljusid nad koos süüdistatava Andrei Tomaševitši ja süüdistatava Sergei Uraganovi isaga. Viimane oli nii purjus, et kukkus trepil ja nad aitasid teda püsti tõsta. Sergei Uraganov ise oli juba varem väljunud. Mingil hetkel pöördus Sergei Uraganov tagasi, uuris mis baari eesruumis toimub ja ütles kannatanutele: „Kas tahad elada?“ või „Kas elu pole sulle kallis“. Peale sellist väljendust läks tagasi õue. Tema järel väljusid ka kannatanud. Koheselt sai AN Sergei Uraganovilt noahoobi, mis riivas kõhtu ja lõikas katki jope ja spordisärgi. Kannatanud püüdsid Sergei Uraganovilt nuga käest välja lüüa, kuid see ei õnnestunud. Ta vehkis kogu aeg noaga, kord ajades taga üht, kord teist kannatanut. Tal õnnestus noaga ka D P vasakusse külge lüüa. Kannatanu esialgu valu ei tundnud, kuid tundis, kuidas veri hakkas voolama. Peale haavata saamist lõpetas DP katse Uraganovit peatada ja kuna süüdistatav hakkas uuesti ründama, jooksis ta eest ära ja jooksmise ajal helistas politseisse. Helistamist kuuldes, jooksis Sergei Uraganov ära. D P hakkas halb, ta istus Õismäe teel asuva raamatukogu juures maha ja pani käed näo ette. Siis jooksis temast mööda AN, kellele järgnes Andrei Tomaševitš. Viimane peatus istuva D P ees ja lõi talle jalaga näkku. Peale seda pidas AN ta kinni ja nende vahel toimus maadlemine. Kui saabus kiirabi, laskis AN Andrei Tomaševitši lahti, sest hakkas DP kiirabiautosse aitama ja et politsei ei olnud veel saabunud, õnnestus Andrei Tomaševitšil ära joosta. Süüdistatavate kaitsja hinnangul ei ole tõene kannatanute poolt esitatud versioon. Kaitsja leidis, et kannatanud on oma ütlustes kokku leppinud ja peale videosalvestuse vaatamist sai selgeks, et nende faabula varises kokku. Seevastu süüdistatavad ei ole omavahel kokku leppinud. Nad ei saanud näha teise peksmist. Kui peksti Tomaševitšit, oli Uraganov ametis enda kaitsmisega. Tomaševitš peale esimest lööki kaotas teadvuse ega saanud näha, kuidas Uraganovit peksti. Kaitsja leidis, et hoopis kannatanud ründasid ja peksid süüdistatavaid ja Uraganov lõi P it noaga hädakaitseseisundis enesekaitseks ega ületanud sealjuures hädakaitse piire. Kui Uraganov aga ekslikult arvas, et viibib hädakaitseseisundis, tuleb juhinduda
§-st 31 lg 1 ja ta kannab ta vastutust ettevaatamatusest tekitatud kehavigastuse eest –
Ka N noaga 5 löömise katse sai Uraganov toime panna vaid hädakaitseseisundis. Tomaševitš sai löögi kohe peale baariuksest väljumist, ta kukkus ja kaotas teadvuse. Süüdistatavate ütlusi tõendab videosalvestus, millelt on näha, kuidas käed liiguvad Tomaševitši suunas, kui ta uksest väljub. Kuna ta kaotas teadvuse, ei saanud ta ka P järgi joosta ega haavatud kannatanut jalaga lüüa. Kohus ei soostu kaitsja väidetega. Ükski tõend ei kinnita A.Tomaševitši teadvuse kaotust. Süüdistatav ise ei ole kunagi öelnud, et ta kaotas teadvuse. Ta ütles, et peale löögi saamist vastu nägu ta kukkus, teda peksti ja kui tundis, et enam ei peksta, tõstis pea ja läks üle tee peatusesse. Süüdistatav S.Uraganov on küll öelnud, et A.Tomaševitš kaotas kannatanu löögist teadvuse, kuid seda ta üksnes oletas, sest A.Tomaševitš jäi liikumatult lamama. Seega ei saa nõustuda kaitsja väitega, et A.Tomaševitš oli mõnda aega teadvusetu. Kohus ei nõustu ka kaitsja seisukohaga selles, et rünnet alustasid kannatanud ja et S.Uraganov tegutses hädakaitseseisundis. Kohtul ei ole põhjust kannatanute ütlusi pidada mitteusaldusväärseteks. Selleks ei muuda neid ka asjaolu, et ühes faktis nende ütlused ei kattu. Nimelt on D.P väitnud, et peale S.Uraganovi väljumist läks õue ka A.N ja siis tegi A.N baari ukse lahti ja ütles, et S.Uraganovil on nuga ja et tema riided on katki lõigatud. Selle peale läks D.P õue. Kannatanu AN ütlustest ei tulene, et ta oleks õues uuesti välisukse avanud ja D.P ukse vahelt öelnud noa kohta. AN ütlustest tulenevalt läks ta välja, sai noahoobi ja siis kohe, s.o. sekundite jooksul väljus ka D.P . Sisuliselt on kannatanute ütlused kattuvad selles, et A.N sai noahoobi, mis küll ainult riivas teda ja lõhkus vaid riided, siis, kui D.P veel väljas ei olnud. Kuid see aeg oli väga lühike, kestis vaid sekundeid. Videosalvestuselt on ka näha, et A.N väljus enne ja peaaegu kohe tema järel D.P . Nende väljumiste vahe võis tõesti olla mõni sekund. Erinevus ütlustes võib olla tingitud sellest, et on möödunud aasta ja kogu sündmus ei pruugi olla enam nii detailselt meeles selles osas, kas teine kannatanu avas teist korda ukse ja ütles ukse vahelt noa kohta või kuulis ta sellest juba õues olles. Selline väike vastuolu näitab ka seda, et kannatanud ei ole oma ütlustes kokku leppinud nagu leidis kaitsja. Kannatanute ütlustes ei ole põhjust kahelda ka sellepärast, et neil ei olnud mingisugust põhjust süüdistatavate ründamiseks ja peksmiseks. S.Uraganovi väide, et kannatanud olid raevunud tema poolt öeldud sõnadest, et mis siin toimub ning olid valmis teda lausa puruks rebima, ei ole usutav. Ei ole tõenäoline sellise küsimuse peale vihastamine ja seda veel nii raevukalt, et lausa peksma hakatakse. Kohus leiab, et hoopiski süüdistatavate ütlused ei ole usutavad, kuna ei vasta tegelikkusele. S.Uraganov väitis, et kui A.Tomaševitš tuli välja, siis üks kannatanutest lõi A.Tomaševitšit üks kord, millest A.Tomaševitš kukkus. Pärast seda rünnati teda (s.t. S.Uraganovit) taas ja ründajateks olid kannatanud kahekesi. A.Tomaševitš väitis, et peale tema pikali kukkumist peksti teda edasi kolme inimese poolt ja need olid kannatanute seltskonnast, sest seal oli neli-viis inimest. Süüdistatava A.Tomaševitši ütlus, et kannatanute seltskond koosnes neljast-viiest inimesest, ei ole õige. See ei tulene ühestki kriminaalasja tõendist. Kannatanud olid baaris kahekesi ja ka videosalvestuse vaatlusprotokollist ning videosalvestuselt nähtub, et nad tulid trepist alla ja väljusid tänavale kahekesi. Seega kui S.Uraganovi väitel hakkasid kannatanud teda peksma, ei saanud nad samal ajal peksta maas lamavat A.Tomaševitšit. Kaitsja rõhutas pidevalt, et videosalvestus tõendab süüdistatavate ütluste õigsust selle kohta, et rünnakut nende suhtes alustasid kannatanud, sest on näha, kuidas peale A.Tomaševitši väljumist teda koheselt lüüakse. Kohus sellega ei nõustu. Videosalvestuselt on näha baariukse taga mingit liikumist nagu märgitud ka vaatlusprotokollis, kuid ei ole arusaadav, et tegemist oleks olnud A.Tomaševitši löömisega kellegi poolt. Seega videosalvestus ei tõenda, et A.Tomaševitšit peale uksest väljumist löödi. Pealegi, kui uskuda S.Uraganovit, siis mis põhjus oli kannatanutel, kes S.Uraganovi väitel tegelesid tema ründamisega, järsku pöörduda A.Tomaševitši vastu, kes neile isegi midagi halvasti ei olnud öelnud. Peale selle, videosalvestuse vaatlusprotokolli kohaselt ja ka videosalvestuselt on näha, et A.Tomaševitš ei väljunud uksest mitte üksinda, vaid ta talutas koos ühe teise meesterahvaga S.Uraganovi purjus isa ning seda ebatõenäolisem on tema kohene löömine ukse taga, sest pundis väljumise ajal võis ju löök tabada kedagi teist. 6 Kannatanute ütluste kohaselt ajal, mil nad püüdsid S.Uraganovilt nuga käest välja lüüa ja mil S.Uraganov ründas noaga, nad A.Tomaševitšit ei näinud. See on kooskõlas videosalvestuse vaatlusprotokolli ja videosalvestuselt nähtuga. Nimelt peale S.Uraganovi ja kannatanute väljumist, oli A.Tomaševitš veel mitu minutit trepikojas, enne kui väljus koos S.Uraganovi isaga ja veel ühe meesterahvaga. Seega toimus konflikt kannatanute ja S.Uraganovi vahel ajal, kui A.Tomaševitš ei olnud veel õue jõudnud. Olles õues, nägi ta, kuidas D.P ajas S.Uraganovit taga (peale tema haavamist S.Uraganovi poolt) ning otsustas sekkuda, lüües istuvat D.P it jalaga vastu pead. Kohtus kuulati üle ka A.Tomaševitši abikaasa DT, kuid tema ütlusi ei pea kohus usaldusväärseiks, sest ta ise on öelnud, et oli purjus ning seda on kinnitanud ka kannatanud. A.Nikšini ütluste kohaselt oli A.Tomaševitši abikaasa nii purjus, et oli praktiliselt kõnevõimetu. DT ütlused ei ole juba algusest peale kooskõlas ka videosalvestusega ega kannatanute ja S.Uraganovi ütlustega. Viimatinimetatud tõendid kinnitavad, et DT väljus tänavale koos S.Uraganoviga ja enne teisi. Tunnistaja ise aga väitis kohtus, et S.Uraganov läks välja üksinda ja tema tuli koos A.Tomaševitši ja S.Uraganovi isaga. Eeltoodust tulenevalt ei saanud ta ka trepist alla tulles näha, kuidas S.Uraganovi suunas lendas prügiämber. Aga tunnistaja on seda kohtus öelnud. Samuti ei ole kooskõlas muude tõenditega tema ütlus selle kohta, et kui ta tuli uksest välja, siis eemal autode juures peksti Andreid. Kõik muud tõendid kinnitavad, et A.Tomaševitš tuli õue tükk aega hiljem abikaasast. Kuna DT ütlused ei ole kooskõlas ühegi teise tõendiga, siis kohus nendele ütlustele otsuse tegemisel ei tugine. Kannatanud tundsid S.Uraganovi ja A.Tomaševitsi ära nii kohtusaalis kui kohtueelsel uurimisel Nii kohtus kui kohtueelsel uurimisel on mõlemad kannatanud ära tundnud S.Uraganovi kui isiku, kes lõi D.P noaga ja püüdis korduvalt noaga tabada ka A.N ning A.Tomaševitši, kes lõi vigastatud D.P jalaga näkku. Asjaolu, et S.Uraganov lõi korduvalt D.P noaga ja ühel korral sattus löök ka kehasse, tõendab kogutud tõenditest veel D.P jope vaatlusprotokoll. Jopel on kolm sisselõiget, millised ei ole läbinud voodrit ja üks voodrit läbiv sisselõige. AN suhtes toimepandud kuritegu tõendab samuti tema jope ja T-särgi vaatlusprotokoll. Jopel kaks sisselõiget ja T-särgil auk. Kannatanute ütlustega, millised on kooskõlas videosalvestusega ja selle vaatlusprotokolliga, on ümber lükatud S.Uraganovi versioon hädakaitseseisundist ning tõendatud tema poolt
p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine D.P suhtes ja
A.P raske tervisekahjustuse olemasolu tõendab eksperdiarvamus isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr. 119, mille kohaselt oli kannatanul torkehaav paremal rindkeres, parempoolne veriõhkrind ja kopsu vigastus ning nimetatud tervisekahjustus on eluohtlik. Seega on kvalifikatsioon
ANsuhtes jäi kuritegu katse staadiumi. S.Uraganov korduvalt üritas kannatanut noaga lüüa, kuid tänu kannatanu osavusele, et ta suutis löökide eest kõrvale põigelda, tabasid need üksnes tema riideid. A.Tomaševitš püüdis tõendada oma ütlusi tema peksmise kohta sellega, et ta oli vigastatud ja pöördus tagasi sündmuskohale abi saamiseks, sest nägi sinna saabunud kiirabitöötajaid. Kuna kohus leidis, et A.Tomaševitšit baari eesruumist väljudes ei pekstud, sai ta vigastused siis, kui kannatanud peale tema poolt jalaga D.P löömist, püüdsid teda kinni pidada. Siis toimus nende vahel võitlus. Mis puutub sellesse, et kannatanute poolt antud noa käepideme värvuse kirjeldus (must) ei lange kokku S.Uraganovi poolt vabatahtlikult välja antud noa värvusega (punane - I kd. lk. 43, 185), siis kohus nõustub selles osas prokuröriga, et kuna S.Uraganov peeti kinni kuritegudes kahtlustatavana alles kaks kuud hiljem – 27.07.2009.a., oli tal piisavalt aega ja võimalusi vabaneda kuriteo toimepanemisel kasutatud noast ja uurijale välja anda hoopis teine nuga. Noa andis S.Uraganov alles 02.12.2009.a. Kannatanutel ei olnud mingisugustki põhjust kohtus valetada noa käepideme värvi kohta. 7 Subjektiivsete tunnuste poolest oli mõlema süüdistatava käitumine kannatanute suhtes tahtlik. Noalööke ja jalalööki ei saa kuidagi anda ettevaatamatusest. Kuna S.Uraganov juba eelnevalt mainis kannatanutele, et kas elu pole kallis või midagi taolist, siis ka sellest teeb kohus järelduse, et S.Uraganov sooviski noaga rasket tervisekahjustust tekitada. Seega panid mõlemad süüdistatavad kuriteod toime kavatsetult. 25.12.2009.a. baaris Foorum MK Selles süüdistuses tunnistas Andrei Tomaševitš MK löömist, kuid lahtise käega, s.t. andis talle kõrvakiilu. Tütarlaps kukkus. Oma teguviisi põhjendas süüdistatav sellega, et sama tütarlaps oli enne talle pokaaliga vastu pead löönud, kui ta oli palunud luba tema lauda istumiseks, samuti oli see tütarlaps terve õhtu teda tülitanud ja solvanud. Vahetult enne löömist tuli kannatanu jälle tema juurde, riivas teda ja siis ei kannatanud ta enam välja ja lõi. MKlöömist nägid pealt baaridaam OT ja kannatanu sõbranna AS. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et kannatanu oli sel ajal tantsupõrandal ja süüdistatav lõi talle vastu nägu rusikaga. Kaitsja taotles Andrei Tomaševitši õigeksmõistmist, sest ta tegutses hädakaitseseisundis, vastates kannatanu jämedale käitumisele. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja AS ütlustega on tõendatud konfliktsituatsiooni olemasolu süüdistatava ja kannatanu vahel päris õhtu alguses, kui alles baari saabuti. Nimelt tahtis A.Tomaševits tõepoolest istuda nende lauda, kuid M.K sellega ei nõustunud. MK poolt A.Tomaševitši mittelubamine nende lauda istuda ei ole tegu, millest A.Tomaševitš sattunuks hädakaitseseisundisse. Pokaaliga pähe löömist tunnistajad ei kinnitanud. Isegi kui selline juhtum oleks aset leidnud, oli sellest möödunud mitu tundi. Tunnistajate ja A.Tomaševitsi enda ütluste kohaselt lõi ta peale seda, kui M.K tantsimise ajal puudutas või riivas teda käega. Seega leidis kohus, et A.Tomaševitš ei viibinud hädakaitseseisundis ja tema õigeksmõistmine ei ole põhjendatud. Prokurör loobus süüdistusest
p. 1 järgi ja kvalifitseeris kuriteo ümber
§-le 121, s.o. kehalisele väärkohtlemisele, mis seisnes teise isiku löömises. Prokurör leidis, et ülekuulatud isikute ütlustest ei nähtunud, et peale vägivalla kasutamist oleks baaris alanud paanika, süüdistatava rünne ei häirinud asjasse mittepuutuvate isikute ja üldist õigusrahu olulisel määral, asuti kannatanut abistama. Kohus nõustub süüdistatava poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooniga
Tunnistajate ütlused tõendavad löömist rusikaga. Samuti M Kkukkumine löögi tagajärjel ja isegi mõneks minutiks teadvuse kaotamine tõendavad, et löök oli tugev ning ilmselgelt põhjustas see kannatanule füüsilist valu.. Subjektiivsete tunnuste poolest pani Andrei Tomaševitš kuriteo toime kavatsetult, sest tema enda ütlustega on tõendatud, et ta soovis kannatanut lüüa. Tsiviilhagid Tsiviilhagid esitasid D.P ja A.N . D.P tsiviilhagi koosneb rikutud T-särgi maksumusest 649.krooni, rikutud teksapükste ja rihma maksumusest 2100.- krooni ja 799.- krooni, seoses tervisekahjustusega pidi ostma palaviku mõõtmiseks kraadiklaasi – 109.- krooni ja ravimite peale kulutas 231.10 krooni, kokku 3888.10 krooni. Esialgne tsiviilhagi sisaldas ka jope maksumust, kuid selle soovis kannatanu tagasi saada ja kahjusumma vähenes jope maksumuse võrra. A.N esitas tsiviilhagi lõhutud riiete maksumuse hüvitamiseks. Ta ei soovinud riideid tagasi saada. Tsiviilhagi summa 1400.- krooni, millest jope maksumus 600.- krooni ja särgi maksumus 800.- krooni. 8 VÕS § 1043 alusel mõistetakse kannatanutele kahju välja kahju tekitanud isikult, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et S.Uraganov pani kannatanute suhtes toime kuriteod, mille käigus lõhkus nende riided. Samuti tema tegevuse tulemusena pidi D.P ostma kraadiklaasi ja ravimeid. Seega tekitas S.Uraganov kannatanule kahju kuriteoga, tema suhtes puuduvad süüd välistavad asjaolud, seega on ta süüdi kahju tekitamises ja peab kahju hüvitama. Karistuse mõistmine. Karistamise aluseks on isiku süü. S.Uraganovi käitumises nii D.P kui AN suhtes on olemas
p. 1 ja
S.Uraganov on süüvõimeline, puuduvad süüd välistavad asjaolud. Kuna S.Uraganov end süüdi ei tunnistanud, puuduvad tema suhtes karistust kergendavad asjaolud. Ta avaldas vaid kahetsust selle üle, et oli tekkinud selline olukord. Seda aga ei saa kohus arvestada puhtsüdamliku kahetsusena toimepandud kuriteoga seoses. Kohus arvestab karistuse mõistmisel esimese astme kuriteo eest, et kuigi kehavigastus oli tekitamise hetkel eluohtlik, siis haiglas viibis kannatanu vaid mõned päevad, misjärel kirjutati ta rahuldavas üldseisundis ambulatoorsele ravile. Seega ei olnud saadud vigastus siiski nii raske ja tõsine. Kuna S.Uraganovi suhtes puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud, võib
AN suhtes jäi tegu katse staadiumi, mistõttu võib karistus jääda alla sanktsiooni keskmist. Arvestades aga, et noalööke tema suunas oli siiski kümne ringis kannatanu ütluste kohaselt, ei saa karistus olla ka väga väike ega miinimumilähedane. S.Uraganov pani kuriteod toime katseajal, mil ta oli eelmise karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Seega tuleb mõistetavat karistust suurendada eelmise otsuse järgi kandmata karistuse võrra. A. Tomaševitš pani toime kolm kuritegu ja kõik on kvalifitseeritavad
Ka A. Tomaševitš on süüvõimeline, puuduvad süüd välistavad asjaolud. Puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatav oma viimases sõnas palus vaid temalt mitte ära võtta vabadust.
A.Tomaševitš pani toime kolm kuritegu, viimase neist ajal, mil eelmiste osas oli juba süüdistusakt koostatud ja kohtusse saadetud. Ta on varem kolm korda kriminaalkorras karistatud, kaks kuritegu pani toime katseajal, mil ta oli viimase karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastatud. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks talle mõista kõige kergemaliigilist karistust. A.Tomaševitši poolt kuritegude toimepanemine katseajal näitab, et isik, vaatamata talle antud võimalusele ennetähtaegselt vabaneda, jätkas õigusrikkumiste toimepanemist. Vangistuse pikkuse mõistmisel arvestab kohus kuritegude arvu, mistõttu karistuse peab olema üle sanktsiooni keskmise. Sarnaselt S.Uraganoviga tuleb ka A.Tomaševitšile mõistetavat karistust suurendada eelmise otsuse järgi kandmata karistuse võrra. Kohus juhindub KrMS § 306, § 309, 311-313. Kohtunik Rahvakohtunikud 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.