S § 263 p 3,4 esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada Krister Kullamä suhtes kohtuotsuse jõustumisel. EDGAR SASS KarS § 263 p 3,4 esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada Edgar Sassi suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanute tsiviilhagid: MxxxMxxx tsiviilhagi summas 3000 krooni (191,73 eurot), Sxxx Axxxi tsiviilhagi summas 26110 krooni (1668,73 eurot), Pxxxl Kxxx tsiviilhagi summas 12200 krooni (779,72 eurot), Jxxx Vxxxi tsiviilhagi summas 10230,40 krooni (653,84 eurot), Sxxx Sxxxi tsiviilhagi summas 12263 krooni (783,75 eurot), xxx tsiviilhagi summas 8026 krooni (512,95 eurot) -jätta läbi vaatamata
Kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Rahuldada vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus ja määrata tema poolt Edgar Sassile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 747,76eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 623,13 eurot, käibemaks 124,63 eurot). Krister Kullamä kriminaalmenetluse kulud: 840 krooni, 482,40 krooni, 1200 krooni kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest ja 268,60 krooni toimiku paljundamise eest, ning Edgar Sassi kriminaalmenetluse kulud: 420 krooni, 420 krooni, 420 krooni ja 1248 krooni kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest, 747,76 kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest ja 268,60 krooni toimiku paljundamise eest-jätta riigi kanda
3 Määrata Krister Kullamä valitud kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubanile makstud tasu suuruseks 1533,88 eurot. Välja mõista kriminaalmenetluse kulud- valitud kaitsja tasu summas 1533,88 eurot riigieelarve vahenditest. Asitõendid- telliskivi, mis on hoiul Ida Prefektuuris, kriminaalasja juures - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. ja jope, mis on Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.04.2011. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 11.05.2011 Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Muudetud süüdistus Krister Kullamä on antud kohtu alla ja süüdistatakse KarS § 263 p 3,4 järgi selles, et tema rikkus sündmuskoha lähedal majaelanike öörahu ja avalikku korda sellega, et tema, olles alkoholijoobes, 31.10.2009 kella 04:40 paiku xxx maantee tänavate piirkonnas, tegutsedes koos Edgar Sassiga, lõid mitu korda relvana kasutatava telliskivi, tünni, jalgade ja kätega maja juurde pargitud järgmiseid sõidukeid: xxx juurde pargitud sõiduautol xxx lõhkusid auto esiklaasi, küljeklaasi, tahavaatepeegli, lisatahavaatepeegli, suunatule ja kojamehe ning kriimustasid auto keret. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Sxxx Sxxxe kokku 12263 krooni, mis vastab 783,75 eurole; xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, lõhkusid auto tagaklaasi, esiklaasi ja kapoti. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Yxxx Vxxxkokku 10230, 40 krooni, mis vastab 653,85 eurole; xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, lõhkusid auto esiklaasi, tahavaatepeegli ning mõlkisid kaks esiust ja tagaukse. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Pxxx Kxxx 12200 krooni, mis vastab 779,70 eurole; xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, lõhkusid auto esiklaasi, tahavaatepeegli, esi- ja tagatiivad ning kapoti, 2 kojameest, kriimustasid kaks ust ning torkasid esiratta läbi. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Sxxx Axxxkokku 26110 krooni, mis vastab 1668,73 eurole; 4 xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, vigastasid auto kapoti. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Mxxx Mxxx kokku 3 000 krooni(191,75 eurot) ja xxx kindlustusele 8026 krooni, mis vastab 512,95 eurole. Eelneva tegevusega rikkus Krister Kullamä koos Edgar Sassiga avalikku korda relvana kasutatavana esemega, väljendades sellise käitumisega ilmselt lugupidamatust teiste isikute suhtes, häirides nii isikute kindlustunnet oma vara suhtes ja võimalust realiseerida oma õigusi ja vabadusi kui ka õigusrahu, aga samuti häiris Krister Kullamä koos Edgar Sassiga öösel lärmates ja müra tekitades sündmuskoha lähedal xxx elava Oxxx Axxx ja xxx xxx elavate RxxJxxx ja Nxxxi Bxxxi öörahu. Sellega pani Krister Kullamä toime grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega rahu ja avaliku korra raske rikkumise s.o. KarS § 263 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Edgar Sass on antud kohtu alla ja süüdistatakse KarS § 263 p 3,4 järgi selles, et tema rikkus sündmuskoha lähedal majaelanike öörahu ja avalikku korda sellega, et tema, olles alkoholijoobes, 31.10.2009 kella 04:40 paiku xxxlinnas xxx tänavate piirkonnas, tegutsedes koos Krister Kullamöga, lõid mitu korda relvana kasutatavana telliskivi, tünni, jalgade ja kätega maja juurde pargitud järgmiseid sõidukeid: xxxx juurde pargitud xxx lõhkusid auto esiklaasi, küljeklaasi, tahavaatepeegli, lisatahavaatepeegli, suunatule ja kojamehe ning kriimustasid auto keret. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Sxxx Sxx kokku 12263 krooni, mis vastab 783,75 eurole; xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, lõhkusid auto tagaklaasi, esiklaasi ja kapoti. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Yxxx Vxxx kokku 10230, 40 krooni, mis vastab 653,85 eurole; xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, lõhkusid auto esiklaasi, tahavaatepeegli ning mõlkisid kaks esiust ja tagaukse. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Pxxx Kxxxe 12200 krooni, mis vastab 779,70 eurole; xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, lõhkusid auto esiklaasi, tahavaatepeegli, esi- ja tagatiivad, kapoti, 2 kojameest, kriimustasid kaks ust ning torkasid esiratta läbi. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Sxxx Axxx kokku 26110 krooni, mis vastab 1668,73 eurole; xxx juurde pargitud sõiduautol xxx, vigastasid auto kapoti. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju kannatanu Mxxxt Mxxx kokku 3 000 krooni(191,75 eurot) ja xxx kindlustusele 8026 krooni, mis vastab 512,95 eurole. Eelneva tegevusega rikkus Edgar Sass koos Krister Kullamöga avalikku korda relvana kasutatavana esemega, väljendades sellise käitumisega ilmselt lugupidamatust teiste isikute suhtes, häirides nii isikute kindlustunnet oma vara suhtes ja võimalust realiseerida oma õigusi ja vabadusi kui ka õigusrahu, aga samuti häiris Edgar Sass koos Krister Kullamöga öösel lärmates ja müra tekitades sündmuskoha xxx linnas xxx elava Oxxx Axxx ja xxx xxx elavate RxxxJxxxa ja NixxBõxxi öörahu. 5 Sellega pani Edgar Sass toime grupi poolt ja relvana kasutatava muu esemega rahu ja avaliku korra raske rikkumise s.o. KarS § 263 p 3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus analüüsib tegusid, arvestades delikti struktuuri kolmeastmelisust.
lg 1 pp 1-4 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel peab kohus muuhulgas lahendama: kas leidis aset tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse; kas teo on toime pannud süüdistatav; kas tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi tuleb see kvalifitseerida; kas süüdistatav on süüdi kuriteo toimepanemises;…
lg 1 sätestab, et kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis on tunnistatud tõendatuks või üldtuntuks.
lg 2 sätestab, et tõendatud on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.
lg 1 ja 2 sätestavad, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
lg 1 sätestab, et maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.
lg 1 kohaselt, tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi ütlus, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingiu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Sellest tuleneb, et kohtuotsus ei rajane oletustele vaid tugineb usaldusväärsetele tõenditele. uuritud Krister Kullamäle ja Edgar Sassile on süüdistus esitatud kokku viies episoodis. Süüksarvatud teod seisnevad süüdistuse kohaselt majade sisehoovides ööseks pargitud autode klaaside lõhkumises. Kohus vastab igas episoodis küsimusele, kas tegu leidis aset ja kas teo on toime pannud süüdistatav. Kui kohus jõuab järeldusele, et ühes või teises 6 episoodis ei ole tõendatud süüdistatavate osavõtt teost, jätab ta edasise analüüsi pooleli, kuna juba teost osavõtu tõendamatus on aluseks õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks
Süüdistuse kohaselt 31.10.2009 kella 04.40 paiku lõhkusid süüdistatavad Narva mnt 35, 37,39,43 ja 49 asuvate majade juures pargitud autode aknaklaasid. Süüdistatavad Krister Kullamä ja Edgar Sass ennast süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavate ütluste järgi, olles alaealised viibisid nad öösel hommikuni xxx. Vahepeal tarvitasid ka alkoholi. Teel koju oli kinni peetud politsei poolt, kes esitas kahtlustuse autode klaaside lõhkumises. xxx juurde pargitud sõiduauto xxx kannatanu Sxxx Anxxx episoodis on esitatud järgmised tõendid. Kannatanu S. Axxx andis kohtuistungil ütlusi, et oktoobris 2009 elas ta xxx asuva maja korteris ja kasutas sõitmiseks sõiduautot xxx. Ta parkis autot õhtul maja sisehoovis olevale parklale. Parklal oli ka teisi sõidukeid. Öösel 31.10.2009 magas ta ega kuulnud midagi, või kuulis aga ei pööranud tähelepanu. Tema magamistoa aknad vaatavad teisele poole. Tema sõiduautole paigaldatud alarmseade hakkab tööle sissetungimisele. Hommikul kella 6-7 paiku avastas ta, et esiklaas on lõhutud, peegel on katki, autoküljel on kriimustused, samuti kummid on läbitorgatud. Tema sõiduautole oli kinnitatud Vene Föderatsiooni lipuke, teistel autodel seda ei olnud. Auto juures vedeles mitu kivi. Ta tegi autole remondi summale 1668,73 eurole ja sellele summale esitab tsiviilhagi. Kahjusumma kinnitamiseks on esitatud tellimus-avaldus k 1 lk 70. Sündmuskoha vaatluse protokollist k 1 lk 64-64 nähtub, et vaatlus on teostatud 02.11.2009, ehk kaks päeva sündmusest möödudes. Tegelikult on vaadeldud mitte sündmuskoht vaid kannatanu S. Axxxi sõiduauto xxxxx. Sõiduauto seisab vaatluse hetkel Jõhvi politseijaoskonna territooriumil Jaama 6 Jõhvi. Paremal poolt puudub põrkeraud, suunatule, ustel on kriimustused, esiklaasil on 5 löögijälge, millest jooksevad radiaalsed mõrad, tahavaatepeeglil puudub plastmasskorpus, kojamehed on lõhutud. Muid tõendeid selles episoodis esitatud ei ole. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et ajavahemikus õhtust 30.10.2009 kuni kella 06.00 31.10.2009 kahjustas tundmatu isik kannatanu S. Axxxi sõiduauto xxx, lõhkudes esiklaasi, peegli ja kojamehe, tekitades kriimustusi autoustele, torkas kummid läbi, tekitades kannatanule kahju summale 1668,73 eurot. 7 Küsimusele, kas tuvastatud teo on toime pannud süüdistatavad Krister Kullamä ja Edgar Sass, vastab kohus eitavalt. Kohtule ei ole süüdistatavate osavõtu kohta esitatud ühtegi tõendit. Mõlemad süüdistatavad eitavad oma süüd antud süüteos. Kuna Krister Kullamä ja Edgar Sassi osavõtt antud süüteos ei ole tuvastatud, kuuluvad mõlemad süüdistatavad selles episoodis õigeksmõistmisele
Kxxxepisoodis on esitatud järgmised tõendid. Kannatanu P. Kxxx andis kohtuistungil järgmisi ütlusi. Oktoobris 2009 elas ta xxx asuva maja korteris ja kasutas sõiduautot xxx. 31.10.2009 kella 20 paiku oli tema sõiduauto pargitud trepikoja juurde, 5 meetri kauguselt sisekäigust. Parkimiskohal oli veel umbes 10 autot. Autole on paigaldatud alarmseade, mis hakkab tööle nii ärandamisele kui ka löökidele. Aknast oli auto nähtav. Öösel ta magas ega kuulnud midagi. Kuna laps magas halvasti ja äratas teda, vaatas ta korraks aknast välja ja avastas, et auto on kahjustatud. Kellaaeg oli 5 paiku hommikul. Ta nägi, et tuled vilkusid. Ta avastas, et esiklaas, tahavaatepeegel olid lõhutud, uksed mõlgitud. Auto kõrval oli telliskivi, ta oletab, et sellega löödi. Tema auto küljele oli kinnitatud Georgi lint. Ta tegi autole remondi esiklaasi ja peegli osas. Ta esitab tsiviilhagi summale 779,90 eurot. Kahjusumma kinnitamiseks on esitatud tellimus, kaks arvet, kaks tšekki k 1 lk 143-
Sxxxepisoodis on esitatud järgmised tõendid. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu S. Sxxx andis järgmisi ütlusi. Oktoobris 2009 elas ta xxx asuva maja korteris tal oli kasutada sõiduauto xxx. 31.10.2009 oli tema auto pargitud sisehoovis sissekäigu juures, sellest kaugusel 7 meetrit. Auto oli pargitud samale kohale päeval. Autol on paigaldatud alarmseade. Alates päevast oli ta kodust ära. Kella 5 paiku hommikul helistati abikaasale ja teatati, et auto seisab maja juures ja on lõhutud. Ta sõitis kohale ja avastas, et vigastatud oli esiklaas, kojamehed, esimene küljeklaas vasakul, tahavaatepeegel ja kerel oli kriimustusi. Auto juures oli metallist ese- tünn, mida varem selles kohas ei olnud. Ta palus, et politsei pildistaks seda. Ta oletab, et sellega löödi vastu autot. Autole oli kinnitatud Vene Föderatsiooni lipuke. Ta tegi oma autole remondi klaasi, kojamehe mehhanismi ja peegli osas. Ta esitab tsiviilhagi summale 783,75 eurot. Hiljem ta rääkis ühe naabriga esimeselt korruselt, kes kinnitas, et ta nägi kaht isikut autot lõhkumas. Muid tunnistajaid ei olnud. Kahjusumma kinnitamiseks on esitatud avaldus-tellimus k 1 lk 102 ja selle juurde on klammerdatud kaks tšekki. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 4-10 nähtub, et 31.10.2009 kell 06.20 on vaadeldud xxx asuva maja juures pargitud sõiduauto xxx xxx. Auto seisab esimese sissekäigu ees. Auto on lõhutud esiklaas, juhipoolne esiklaas ja parempoole küljepeegel. Deformeeritud on vasak kojamees. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Nxxx Bxxv andis ütlusi, et ta tunneb süüdistatavaid, sest nägu neid oktoobris 2009 politseiauto juures. Kannatanu S. Sxx on tema naaber. Tunnistaja ise elab xxx3, korter asub esimesel korrusel, mille köögiaken vaatab parklale, mis aknast 7-8 meetri kaugusel. Kella 5 paiku hommikul ta ärkas ja läks sutsu tegema. Olles köögis kuulis ta akna taga heli löögi moodi. Ta pani lambi põlema ja vaatas aknast korraks välja. Ta nägi, et kannatanu S. Sxx auto juures on kaks isikut. Üks nendest oli heledas jopes ja seisis seljaga tunnistaja poole. Teine isik tagus sel hetkel jalaga ust, samuti lõi jalaga vastu küljeakent, teine hüüdis talle midagi, ja mõlemad jooksid minema. Koht oli valgustatud, tänavavalgustuse post on prügikonteinerite juures. Isikud jooksid erasektori suunas. Nende nägusid ta ei näinud. Ta võib kirjeldada isikuid järgmiselt. Isikul, kes seisis seljaga tunnistaja poole, olid teksad ja hele jope. Teisel isikul oli seljas midagi 9 tumedat. Talle tundus, et see isik, kes seisis seljaga, oli lühemat kasvu võrreldes teisega. Heledas jopes isik seisis autost 1-2 meetri kaugusel ja vaatas, ta ei teinud midagi. Mõlemad isikud oli tema arvates adekvaatsed ega nende riided ei olnud määrdunud. Ta ei helistanud politseisse, kuid 5 minuti pärast tuli kohale politseipatrull. Ta suhtles politseinikega akna kaudu ja selgitas neile, et kaks isikut lõhkusid autot, üks on tumedas, teine heledas jopes. Politsei sõitis ära ja siis 20 minuti pärast tuli kohale vist teine patrull, kes palus tal välja tulla. Temalt paluti, et ta sõidaks koos politseiga ja vaataks, kas on need samad isikud, kes lõhkusid auto. Koos patrulliga sõitis ta xxx asuva maja juurde, kus viibisid veel paar politseipatrullautot. Talle näidati neid kahte noormeest. Üks nendest seisis väljas, teine aga, kes on heledas jopes, istus juba politseiautos. Ta tundis noormehed ära kasvu ja riiete järgi visuaalselt. Nende riided olid: ühel – hele jope ja heledad teksad, teisel - teksad vist tumedat värvi ja vist ka teksajope, täpsemalt ei mäleta. Ta oli kindel tol hetkel, et need ongi samad isikud, kes lõhkusid autot. Kohtuistungil oli kaitsja taotlusel avaldatud osaliselt tunnistaja kohtueelse uurimise käigus antud ütlused k 1 lk 130, üks lause: „ Temalt küsiti, kas need on needsamad noormehed, vastas, et riietuse järgi langevad kokku, so riietuse ja kasvu järgi võib ta öelda et nad on väga sarnased nende noormeestega, kes olid auto juures“. Kohus leiab, et tegelikult ei ole tunnistaja kohtuliku arutamise ja kohtueelse uurimisel käigus antud ütlustes olulist vastuolu. Kohtuliku arutamise käigus antud ütlustest nähtub piisava järjepidevusega, et tunnistaja nägi isikuid lühikest aega, nägusid ta ei näinud, tema mällu jäi ühe isiku hele jope ja heledat värvi teksad, samuti teise isiku vist teksajope ning vist tumedat värvi teksad. Tunnistaja ei jõudnud või ei suutnud märgata näiteks juuksevärvi. Samuti kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et talle tundus, et heledas jopes isik on lühemat kasvu võrreldes teisega. Kohus peab märkima, et selline kirjeldus on olemuslikult üldine (üks isik on heledas, teine on vist tumedas), mille alusel on täiesti põhjendatud ja loogiline tunnistaja kohtueelse uurimise käigus väljendatud järeldus, et isikud olid väga sarnased (kinnipeetud on samuti üks heledas, teine tumedas jopes). Ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on tunnistaja subjektiivse hinnanguga, mille astmed võivad hakata varieeruma. Kohtuistungil väljendas tunnistaja oma arvamust, et need olid needsamad isikud, kes lõhkusid auto, lisades, et ta oli tol ajal selles kindel. Kohus märgib, et selline arvamus on tegelikult tunnistaja subjektiivse hinnangu tulemus. Kuna tegemist on nö subjektiivsest allikast tuleneva süütõendiga, tuleb kohtul kindlasti pöörata tähelepanu tunnistaja võimalikule eksimusele. Näiteks vastates kohtu küsimusele, avaldas tunnistaja, et teisel oli tumedat värvi teksad ja teksajope. Samas ristküsitlusel vastas ta prokurörile, et auto lõhkumisel oli teise isiku seljas midagi tumedat, politseipatrulliauto juures seisva isiku seljas oli vist teksajope ja tumedat värvi teksad. Selle pinnal on jälgitav, kuidas tunnistaja kirjeldab nähtut ja edastab info nähtu kohta 10 menetlejale. Ühe menetlustoimingu kestel andis tunnistaja isiku välimuse kirjeldamisel kolm hinnanguliselt erinevat varianti. Kohus tegi tunnistajale ettepaneku kirjeldada, mis oli selle heleda joppe eriliseks tunnuseks, mille järgi jäi jope tunnistajale mällu. Tunnistaja selgitas, et see ei olnud nahast, pigem veluurist või velvetist, mitteläikiv, vaid matt, joppe lõige ei olnud pikk ega lühike, selline keskmine. Teise isiku tumeda joppe kohta vastas tunnistaja kohtu küsimusele, et sellel jopel ei olnudki midagi erilist, mida ta saaks kirjeldada. Vastates kohtu küsimusele, selgitas tunnistaja, et teist isikut tundis ta ära mitte joppe järgi, vaid üldiselt keha kuju, kasvu ja üldiselt riietuse järgi. Kohus peab vajalikuks selgitada kõigepealt süüdistajale järgmist. Kahlust ei ole, et vajalike menetlustoimingute valimise ja läbiviimise üle otsustab menetleja iseseisvalt. Samas on tal
lg 1 ja 2 tulenev kohustus koguda usaldusväärset tõendusteavet ja selgitada välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohus sedastab, et tunnistaja N. Bõtšenkovile ei olnud kordagi ega kunagi kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus äratundmiseks esitatud isik või objekt (jope). Seega õiguslikus mõttes on ebaprofessionaalne väita, et tunnistaja tundis isiku ära. Äratundmine on eraldi menetlustoiming, mille läbiviimise ja protokollimise reeglid on sätestatud
Sellel menetlustoimingul on oma kriminaalmenetluslik eesmärk – võimalikult usaldusväärsemal viisil tuvastada isiku või objekti seotust kuritegu puudutava asjaoluga. Äratundmise usaldusväärsuse tagamiseks on selle toimingi läbiviimise ranged reeglid, mille järgi enne toimingut peab isik olema üksikasjalikult ülekuulatud tunnuste kohta, mille järgi võib ta objekti või isiku ära tunda, ning objekt või isik peab olema esitatud koos vähemalt kahe sellega sarnase objekti või isikuga. Kui kriminaalmenetluse käigus tuleb kedagi või midagi ära tunda, korraldatakse üldjuhul äratundmine
Loomulikult ei ole äratundmise läbiviimine aktuaalne, kui kannatanu või tunnistaja on isiku või objekti süüteomenetluse käigus juba näinud, seda enam kui isiku või objekti positsioneeriti ette süüteoga seotuna. Tunnistaja N. Bõtšenkovi osalemisega ei olnud sellist menetlustoimingut läbi viidud. Tunnistaja ütlus on teist liiki tõend. Selle kriminaalmenetluslik eesmärk - saada tõendamisteavet tunnistajale teadasaanud tõendamisesemete asjaolude kohta. Ütlus ei asenda äratundmist ega üldjuhul korva kohtu arvates äratundmise läbiviimata jätmisega tekitatud tõendamise puudusi. Äratundmise läbiviimata jätmisest tulenevad tõendamisriske kannab süüdistaja ise. Tunnistaja N. Bxxxütlustega loeb kohus tuvastatuks järgmiste asjaolude esinemist. 31.10.2009 kella 05 paiku nägi ta oma korteri aknast, kuidas üks tumedas riietuses isik lõhkus kannatanu S. Sxxxi autot, lüües jalaga ust ja vastu küljeakent. Teine, heledas jopes isik seisis autost 1-2 meetri kaugusel. Mõlemad isikud lahkusid sündmuskohalt enne politsei saabumist. Umbes 25 11 minuti pärast sõitis ta koos politseiga xxx asuva maja juurde, kus nägi, et üks isik heledas jopes istub politseiautos, teine isik seisab väljas. Ta tegi järelduse, et need isikud on samad isikud või väga sarnased nendega, kes lõhkusid auto. Sellest järeldusest teatas ta politseile. Tunnistaja N. Bxxxi ütlused, et üks isik lõi jalaga vastu ust ja vastu küljeakent, ühtivad kannatanu S. Sxxxi ütlustega, et ta avastas auto kerel kriimustusi ja lõhutud oli küljeklaas. Tunnistaja ja kannatanu ütlused ühtivad sündmuskoha vaatlusprotokolliga, et hommikul 31.10.2009 vaadeldi kannatanu S. Sxxxvi sõiduauto, millel avastati muuhulgas, et küljeaken on lõhutud. Tunnistaja N. Bxxxi ütlused ühtivad ka süüdistatavate ütlustega, kes mõlemad ei eita, et olid politsei poolt kinni peetud xxxmaanteel koju teel. Süüdistatav Edgar Sass selgitas, et tänaval ega politseijaoskonnas ei näinud ta ühtegi kohtuistungil viibinud tunnistajat ja kahtlustuse sisust sai ta teada alles siis, kui oli toimetatud politseijaoskonda politseipatrullautoga. Tema seljas oli must jope Jack/Jones ja sinised teksad. Süüdistatav Krister Kullamä kinnitas, et nähes politseid hakkas ta jooksma minema ja oli kinnipeetud xxx asuva maja juures. Kinnipidamise põhjusest teatati siis, kui oli toimetatud politseijaoskonda patrullautoga. Ta ei näinud politseiauto juures tunnistajaid, kuid nägi, et kaugusel seisid inimesed ja vaatasid, kes need oli, ta ei näinud, olid kaugel. Tema seljas oli helehalli värvi talvejope ja sinised teksad. Selles osas ühtivad süüdistatavate ütlused tunnistaja N. Bxxxvi ütlustega, et politsei pidas kinni kaks isikut, üks nendest oli heledas (süüdistatav K. Kullamä ütluste järgi helehalli värvi jope), teine tumedas jopes (süüdistatav E. Sassi ütluste järgi – musta värvi jope). Süüdistatav E. Sass ei näinud politseiauto juures ega ümbruses tunnistajaid, süüdistatav Krister Kullamä selgitas aga, et kaugel seisid inimesed ja vaatasid, kes nad olid, ei olnud näha. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et teatud kaugusel seisiski tunnistaja N. Bxxxv, kelle välimus ei olnud süüdistatavatele piisavalt nähtav. Ei ole välistatud, et tunnistaja seisis tõesti piisaval kaugusel politseiauto paiknemiskohast, sest tunnistaja ütluste järgi toodi teda xxx asuva maja juurde, süüdistatava K. Kullamä ütlustest nähtub, et ta oli kinni peetud xxx xxx asuva maja juures. Sellest tulenevalt ei ole välistatud, et tunnistaja ja politseipatrullauto vahel, milles istus üks kinnipeetu ja teine seisis kõrval, oli piisav vahemaa. Samas leiab kohus, et ei ole välistatud, et ka teatud kaugusel oli tunnistaja võimeline tegema vahet heleda ja tumeda riietuse vahel. Lõplikult leiab kohus tunnistaja N. Bxxx ja süüdistatavate K. Kullamä ja E. Sassi tõendatuks, et mõlemad süüdistatavad olid 31.10.2009 kinni peetud xxx vahelisel kõnniteel ja tunnistaja nägi kinnipeetuid teatud kauguselt. Kohtuistungil on selles episoodis ülekuulatud kaitse poolt esitatud tunnistaja Rxxx Jxxx, kes oli tunnistajana ülekuulatud ka kohtueelse uurimise käigus. Tunnistaja andis järgmisi ütlusi. Oktoobris 2009 elas ta xxx asuvas majas, tema korter on esimesel korrusel, mille aknad avanevad maja ees olevale parkimisplatsile. Ta mäletab juhtumit, mil oli lõhutud tema naabri S. Sxxx 12 auto, kes ise elab kolmandal korrusel. Ta ei näinud auto lõhkumist, kuid nägi kuidas auto juurest ära joosti. Oli hommikune aeg, ta ärkas metalli kolina peale. Need oli kaks isikut. Ühe oli seljas beeži värvi jope, pikemal isikul musta värvi jope. Mõlemad joped olid kapuutsiga. Beeži jopel oli kogu punnal abstraktne musta värvi muster. Mõlemal isikul olid kapuutsid peas. Teatud aja pärast saabus kohale politsei, ta tegu akna lahti ja rääkis politseinikega. Ta teatas politseinikele, et isikud jooksid ära maja taha, Soo tänava suunas (erasektor), garaažidest mööda, samuti kirjeldas ta isikute riideid. Lõhutud auto seisis umbes 10 meetri kaugusel aknast. Koht oli valgustatud, sest lähedal on valgustuspost. Ta jõudis neid jälgima minuti jooksul. Teine naaber Nxxx samuti rääkis politseinikega. Tunnistajate N. Bxxxi ja R. Jaxxx ütlustest nähtub, et mõlemad jälgisid siiski üht ja sama sündmust. Tunnistaja N. Bxxx nägi auto lõhkumist. Tunnustaja R. Jxxx jälgis isikute ärajooksmist, kuuldes eelnevalt metalli moodi kolinat. Mõlemad tunnistaja kinnitasid, et neile oli näha, kuidas isikud jooksid maja nurga taha. Tunnistaja R. Jxxxa ütluste järgi oli siit võimalik edasi joosta nii xxx tänavale kui ka piimakombinaadi suunas, samuti erasektoris asuva xxxtänava suunas. Ütlustest nähtub, et tunnistajad kirjeldavad auto lõhkunud ja seejärel ärajooksnud isikute riietust erinevalt. Kohus leiab, et need erinevused on olulise tähendusega. N. Bxxxv nägi, et ühel isikul olid heledat värvi nagu veluurist või velvetist matt jope, teisel tumedat värvi jope, kapuutside kohta ei ole tunnistaja maininud. Tunnistaja R. Jxxx kirjeldab aga, et auto juurest ärajooksvatel isikutel oli ühel seljas beeži värvi jope musta värvi abstraktse mustriga, teisel pikemal isikul musta värvi jope, mõlemal isikul oli peas kapuutsid. N. Bxxxi ütlustes sisalduvariiete kirjeldus ühtib süüdistatavate ütlustega, et K. Kullamä jope on helehalli värvi ja Edgar Sassil on musta värvi jope. Tunnistaja R. Jxxx ütlustes sisalduv riiete kirjeldus ei ühti sellega, kuidas K. Kullamä kirjeldab oma jopet, samuti E. Sassi jope kirjeldamisega, sest süüdistatavate kirjeldusel puudus neile kapuutsid. E. Sassi avaldusest k 2 lk 223 nähtub, et märtsis 2010 ehk 4 kuud sündmusest hiljem annab ta menetlejale oma jope vaatluse teostamiseks. Asitõendi vaatlusprotokollist k 2 lk 224-228 nähtub, et vaadeldud on musta värvi tõmblukuga jope, ilma kapuutsita. Süüdistatav Krister Kullamä ütlustest nähtub, et temalt ei ole jope ära võetud ega ta seda menetlejale välja andnud. Kohtuistungil asitõendina vaadeldud jope on tema omaga sarnane, kuid ta ei ole selles kindel. Kohtuistungil vaadeldud helehalli jopel puudub kapuuts, samuti ei ole jopel musta värvi abstraktset mustrit. Halli värvi jope kui asitõendi lubatavusele peatub kohus veidi hiljem kui analüüsid mainutud jopele teostatud kiuekspertiisi. Praegu kohus piirdub sellega, et sedastab, et kohtuistungil asitõendina vahetult vaadeldud jope ei ühti tunnistaja R. Jakovleva kirjeldusega. Prokurör andis arvamuse, et tunnistaja Rxxx Jxxx ütlused ei ole usaldusväärsed, sest ta jälgis sündmust lühikest aega. Kohus märgib, et kui tunnistaja ütlused on vastuolus süüdistaja poolt ülesehitatud süüdistuse 13 tõendamise skeemiga, et tähenda see, et ütlused on kohe mitteusaldusväärsed. Kohus nõustub, et tunnistaja jälgis sündmust minuti jooksul, tunnistaja N. Bõtšenkov nägi mitte ainult auto juurest ärajooksmist vaid ka auto lõhkumist. Kohus leiab, et minut on siiski piisavalt kestev aeg, et tunnistaja saaks tähele panna, millised on üldiselt ärajooksvate isikute joped ja kas kapuuts on peas või mitte. Mõlemad tunnistajad nägid ärajooksvaid isikuid sama kauguselt, mõlemad esimeselt korruselt, valgustus oli sama mõlemale tunnistajale. Kohus on juba pööranud tähelepanu sellele, kuidas tunnistaja N. Bõtšenkov andis ühe menetlustoimingu käigus (kohtus ristküsitlusel) riietuse kohta kolme erinevat hinnangulist varianti. Kui nüüd võrrelda tema ütlused tunnistaja R. Jakovleva isikute riietuse kirjeldamisega, siis tuleb tunnistada, et inimesed näevad ja fikseerivad nähtut mällu erinevalt. Kohus leiab, et ei tunnistaja N. Bxxxi ega R. Jxxxa ütluste kohta ole kohtul alust arvata, et nad edastavad kohtule mitteusaldusväärseid andmeid tahtlikult. Menetlejal ja kohtul tuleb arvestada sellega, et tunnistaja ütlus on sellise olemusega tõend, mis on tuletatud subjektiivsest allikast. Kui sellised tõendid on omavahel vastuolus, omandavad erilist tähendust just objektiivsest allikast saadud tõendid. Sellest episoodis ei ole selliseid objektiivsest allikast saadud tõendeid kogutud. Süüdistatavate kinnipidamisel oli menetlejal täielik võimalus korraldada tunnistaja N. Bxxxja R. Jxxx ülekuulamist, pidades silmas võimaliku äratundmise läbiviimist, sest isikud on võimalik ära tunda mitte ainult näo järgi, vaid kõnnaku, hääle, riietuse, kehaehituse ja muu iseloomuliku tunnuse järgi. Ülekuulamisel tuleks ainult hoolikalt välja selgitada kõik vajalikud asjaolud. Samuti oli menetlejal täielik võimalus korraldada kinnipeetute isikute läbivaatust eesmärgiga tuvastada kinnipeetute kehal klaaside lõhkumisele viitavaid jälgi (klaasiosakesi, võimalikud haavad). Samuti oli menetlejal täielik võimalus ära võtta kinnipeetutelt nende riideesemed eesmärgiga teostada vaatlust ja vajaduse korral vastava ekspertiisi määramist. Kõik need loogilised menetlustoimingud olid jäetud tegemata. Kohtul ei ole muid tõendeid kontrollimiseks tunnistajate N. Bxxxxi ja R. Jxxxa ütluste tõele vastavust. Kahtlust, mis tekkis kohtul tunnistajate ütluste analüüsimisel, millised olid siiski auto lõhkunud isikute riided, ei ole kohtuliku arutamise käigus võimalik kõrvaldada. Selliseid kahtluseid tuleb tõlgendada süüdistatavate kasuks
S § 263 p 3,4 kohaselt on karistatav rahu või avaliku korra rikkumine ja teiste isikute, kus on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades, grupis. Selle episoodi süüdistuses ei nähtu, millise relva või muu esemega ja keda ähvardati Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et süüdistaja poolt esitatud tunnistaja N. Bõtšenkov selgitas, et autot lõhkus üks isik, teine isik ei tegutsenud, ei teinud midagi, seisis 1-2 meetri kaugusel. Süüdistusest ei nähtu, milline oli selle teise isiku roll täideviijana ja kes see oli. Kui täideviija ainult üks isik, siis puudub koosseisus grupi tunnus. Sel juhul, isegi kui möönda, et tegemist on 14 rahu ja avaliku korra rikkumisega, vastab tegu KarS § 262 süüteokoosseisule, mille eest karistatakse väärteokorras, selles teos puudub kuriteokoosseis. Prokurör ei puudutanud seda teemat üldse. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et öösel 31.10.2009 kella 5 paiku lõi tundmatu isik jalaga kannatanu S. Sxxx sõiduautot xxx xxx, lõhkudes esiklaasi, küljeklaasi, peegli, kojamehe mehhanismi, tekitades kannatanule kahju summale 7783,75 eurot. Küsimusele, kas tuvastatud teo on toime pannud süüdistatavad Krister Kullamä ja Edgar Sass, vastab kohus eitavalt. Kohtule süütõendiks esitatud tunnistaja N. Bxxx ütlustest nähtub ainult see, et 31.10.2009 kella 5 paiku xxx asuva maja juures parkimisplatsil lõi isik, kelle seljas oli midagi tumedat, või vist teksajope või teksajope, jalaga kannatanu S. xxxutot. Märtsis 2010 süüdistatav Edgar Sassilt äravõetud ja vaadeldud musta värvi jope ei ole teksajope. Nimetatud jope kui objekt ei olnud tunnistajale
Kriminaalasjas asitõendina oleva helehalli värvi jope sobib olla tunnistatud heledaks jopeks, mille kohta andis ütlusi tunnistaja N. Bxxx. Süüdistatav K. Kullamä kinnitas kohtuistungil, et temalt ei ole olnud jope äravõetud ega ta selle menetlejale välja andnud, asitõendina kohtuistungil vaadeldud jope (mille kriminaalmenetluslik päritolu ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud) on tema omaga sarnane, kuid ei pruugi olla just talle kuuluv. Isikud ei olnud 31.10.2009 väärteo- ega kriminaalkorras kinni peetud, vaid toimetatud politseijaoskonda, kus kontrolliti nende joobeseisundit (k 1 lk 56,57). Objektide äravõtmist ei olnud teostatud. Asitõendina kohtuistungil vaadeldud helehalli värvi jope, mille kohta süüdistatav K. Kullamä kinnitab, et see on sarnane tema omaga, ei ühti tunnistaja R. Jakovleva ütlustega auto lõhkunud isikute riietuse kohta – beeži värvi musta värvi mustriga kogu jopel.. Süüdistatavad eitavad oma süüd antud süüteos. Kuna Krister Kullamä ja Edgar Sassi osavõtt antud süüteos ei ole tuvastatud, kuuluvad mõlemad süüdistatavad selles episoodis õigeksmõistmisele
xxx juurde pargitud sõiduauto xxx kannatanu Mxxx Mxxxepisoodis on esitatud järgmised tõendid. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu Mxxx Mxxxandis järgmisi ütlusi. Oktoobris 2009 elas ta korteris asukohaga xxx. Ööl vastu 31.10.2009 oli talle kuuluv auto pargitud parkimisplatsile maja ees. Ta parkis auto sellele kohale õhtul kella 5-6 paiku. Tema autol ei olnud Vene Föderatsiooni lippu ega Georgi linti või midagi venepärast. Tema autol on alarmiseade, mis hakkas tööle sissemurdmisele. Aknad avanevad parkla poole. Öösel ta magas ega kuulnud midagi. Hommikul kella 9-10 paiku tahtis ta autoga sõita ja avastas , 15 et kapott on vigastatud. Autole oli tehtud Kasko kindlustus, seetõttu ta maksis omavastutuse 191,75 eurot. Remondi käigus vahetati kapott. Ta esitab tsiviilhagi summale 191,75 eurot. Raha maksis sularahas. K 1 lk 123 on esitatud Salva Kindlustuse garantiikiri, millest nähtub, et hüvitisi suuruseks on 6979 krooni ning 3000 ulatuses tuleb isikul kanda omavastutust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 41-43 nähtub, et 31.10.2009 kell 14.00 on vaadeldud auto VW Jetta 024MKE, mis asub narva mnt 43 asuva maja eest. Kapotil on mõlk. K 1 lk 58-59 sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et 02.11.2009 vaadeldakse sõiduauto xxx, mis asub töökojas asukohaga xxx Jõhvis. Autol on mõlgi jäljed. Muid tõendeid selles episoodis esitatud ei ole. Nimetatud tõenditega leiab kohus tuvastatuks, et ajavahemikus kellast 05.00 30.10.2009 kuni kella 09.00 31.10.2009 kahjustas tundmatu isik kannatanu M. Mxxx sõiduauto xxx, lõhkudes kapoti, tekitades kannatanule kahju summale 191,75 eurot. Küsimusele, kas tuvastatud teo on toime pannud süüdistatavad Krister Kullamä ja Edgar Sass, vastab kohus eitavalt. Kohtule ei ole süüdistatavate osavõtu kohta esitatud ühtegi tõendit. Mõlemad süüdistatavad eitavad oma süüd antud süüteos. Kuna Krister Kullamä ja Edgar Sassi osavõtt antud süüteos ei ole tuvastatud, kuuluvad mõlemad süüdistatavad selles episoodis õigeksmõistmisele
xxx juurde pargitud sõiduauto xxx kannatanu Yxxx esitatud järgmised tõendid. Vxxx episoodis on Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu Y. Vixxx selgitas kohtule järgmist. Oktoobris 2009 elas ta aadressil xxx. Ööl vastu 31.10.2009 oli tema auto pargitud parklass maja eest. Parkimiskoht on maja sissekäigust 3 meetri kaugusel. . ta parkis oma auto õhtul kella 5-6 paiku. Autole on paigaldatud alarmseade, mis hakkab tööle sissemurdmisele. Öösel oli ta kodust ära. Hommikul kella 5 paiku helistati talle politseist. Saabudes kohale avastas ta, et kaks klaasi – esi ja tagaklaas olid katki löödud, samuti kapott. Tagaklaasil jäi vedelema kivi. See kivi oli antud politseile. Tema autol oli kinnitatud vene Föderatsiooni lipuke. . juhtunust rääkis ta ühe naabriga – xxx kes elab teisel korrusel ja kes helistaski politseisse. Naabernaine kinnitas talle, et need olid kaks noormeest, kes lõhkusid autot. Auto remont läks maksma 256 eurot. Värvimistöid ei olnud tehtud. Ta esitab tsiviilhagi summale 653,85 eurot. Kahjusumma tõendamiseks on esitatud hinnapakkumine k 1 lk 84, lk 86 eelkalkulatsioon, k 1 lk 149 tasutud arve. 16 Sündmuskoha vaatlusprotokollist k 1 lk 17-22 nähtub, et 31.10.2009 kell 05.30 on vaadeldud sündmuskoht xxx. Maja sisehoov on valgustatud. Autol xxx on lõhutud esiklaas, tagaklaas, kapott on muljutud. Sõiduauto kõrval vedeleb suur kivi. Auto tagapoolt salongis on kivi. Sündmuskohalt ei ole midagi ära võetud. Kannatanu ülekuulamisprotokolli lisa p 7 – 13.11.2009 annab kannatanu menetlejale välja kivi, mis oli ära võetud auto tagaklaasi kohalt. Asitõendi vaatlusprotokolli k 1 lk 94-97 nähtub, et kannatanu väljaantud kivi on vaadeldud. Telliskivi, mis on kaetud klaasipuruga. Tehnilise uuringi protokolli k 2 lk 259-261 nähtub, et tegemist on betoonfragmendiga, esineb hallitusjälge. Ülemisel pinnal klaasikillud. Äratundmiseks esitamise protokollist k 1 lk 200-201 nähtub, et OxxxAkxxx oli äratundmiseks esitatud Krister Kullamä koos kahe sarnasega isikuga. Sarnasus on kirjeldatud protokollis p 7. Punktis 3 märgitud on kasutatud on videokaamerat. Punktis 10 on märgitud, et tehtud videosalvestis, mis on CD plaadil. OxxxAxxxa avaldas äratundmisel järgmist: neist talle esitatud isikutest ta ei tunne ära noormeest, kes lõhkus autot. Neid isikuid, keda ma seal nägin, siin ei ole. Rohkem on sarnane vasakult esimene noormees, aga ta ei ole selles täielikult veendunud. Kohus oma algatusel uuris vahetult kohtuistungil videosalvestise, mis on äratundmise protokolli lisa. Kohus peab konstateerima, et protokollis kajastatu ei vasta teatud ja olulises osas videosalvestisega fikseeritule. Videosalvestisest nähtub, et Krister Kullamä, kes istub vasakult, on menetlustoimingu ajal heledapäine lühikeste juustega. Kaks isikut, kes on statistid, on samuti heledapäised, kuid juuksed on ilmsed pikad, ühel on sirged, teisel veidi lokis. Kusjuures nende kahe statisti erinevus soengu osas on visuaalselt silmatorkav. Sellest tulenevalt ei saa rääkida isikute enamvähem sarnasusest
Süüdistatav Krister Kullamä näeb menetlustoimingul välja samasugusena nagu käesoleval kohtuistungil- sama juuksevärv, sama soeng. Videosalvestise uurimisel on tuvastatud, et OxxxAxxxa tõesti ütleb vene keeles menetlejale, et rohkem on sarnane vot selline ja ulatab kätt, peale seda lisab, et ta ei ole selles kindel. Videokaamera ei näita kuhu tunnistaja tegelikult osutab, sest kahtlustatavat ja statiste videokaamera ka ei näita. Kohtu arvates näitab tunnistaja pigem paremalt istuvale noormehele, kes on statist. Edasi videosalvestisest tuleneb, et tõlk tõlgib menetlejale „ rohkem on sarnane vasakult esimene noormees“. Kohus konstateerib, et sõnu vasakult esimene noormees“ ei ole tunnistaja videosalvestisi kohaselt öelnud, see on tõlgi poolt tehtud tunnistaja žesti omavoliline tõlgendamine.
lg 6 kohaselt tehakse isikule ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt erineb sündmusega seotud objektist. Kui isik kinnitab sarnasust, siis isikule tehakse ettepanek nimetada tunnused, mille alusel isik oma järelduse teinud. Selline seaduse nõue ei ole menetleja selle menetlustoimingu läbiviimisel järginud. 17 Tunnistajalt ei olnud küsitud, millised on erinevused ega selle kohta, mille poolest isik on sarnane. Taunimisväärne on see, et menetlustoimingus osalenud kaitsja ei teinud protokollile ühtegi märkust. Kohus leiab, et äratundmise esitamise protokoll ei ole süütõend. Kuid sellist tõendit ei saa pidada ka kaitsepositsiooni kinnitavaks õigustavaks usaldusväärseks tõendiks. Tõend on mitteusaldusväärne seoses sellega, et tema hankimisel on oluliselt rikutud menetlusõigust, mille tõttu selle menetlustoimingu tulemina saadud tõendamisinfo on kahtlase kvaliteediga. Teine kahtlustatav Edgar Sass ei olnud tunnistajale äratundmiseks esitatud. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana xxx Axxxa andis järgmisi ütlusi. Ta tunneb Yxxx, kes on kannatanu selles asjas. Samuti tunneb süüdistatavaid, kes lõhkusid naabrimehe autot. Oktoobris 2009 elas ta xx, korter asub teisel korrusel. # akent avanevad sisehoovi poole, kus on parkimisplats. Parkimiskohad on akendest 2-3 meetri kaugusel. 31.10.2009 öösel ta magas ja ärkas üles kella 5 paiku müra peale. Ta kuulis lärmi ja klaasi lõhkumise kolinat, samuti summutatud hääli. Räägiti eesti keeles. Ta vaatas aknast välja ja nägi, et kaks noormeest püüdsid autol esiklaasi lõhkuda. See oli naabrimehe Yxxxauto. .Auto seisis tema köögi akna alla. Koht on valgustatud. Kasvu poolest on noormehed umbes 1,75-1,80 m, keskmise kehaehitusega, spordiriietuses- teksad, kerged joped, üks on heledapäine, teine- tumedate juustega. Ta arvab, et heledapäine oli pikemat kasvu. Joped oli tumedapäisel must jope ja teksad, heledapäisel oliivi või haki värvi spordijope ja teksad. Ta võib kinnitada, et need isikud, kes on süüdistatavad saalis, olid needsamad, kes lõhkusid autot. Noormehed seisis auto mõlemalt poolt ja kätega püüdsid lõhkuda auto klaasi. Tumedas jopes noormees võttis kivi ja lõi sellega vastu esiklaasi. Ta jälgis toimunut viie minuti kestel. Ta hüüdis neid – mida te teete, selle peale jooksid noormehed ära. Ta nägi ka isikute nägusid 2-3 sekundi kestel. Noormehed jooksid maja nurga taha. Ta helistas politseisse. 20 minutit pärast talle helistati tagasi ja selgitati, kas ta saaks tulla politseijaoskonda äratundmisele, sest 2 isikut on tabatud. Edasi toimus nii, et ta oli toimetatud politseijaoskonda. Esimesel korrusel oli mingi tuba, mille uksed oli lahtises olekus, toas oli suur laud ja seal viibisid 2 nais- ja meespolitseinikku. Nad vestlesid noormeestega. Tunnistaja ise viibis koridoris, ukse lävel umbes 2- meetri kaugusel. Ta tundis noormehed ära. Ta nägi nende nägusid, samuti riietus on sama. Ta on 100% kindel, et noormehed, keda ta nägi auto juures olid hiljem politseijaoskonnas. Kohtueelse uurimisel käigus esitati talle äratundmiseks fotode järgi 10aastaste laste fotod, ta tundis tumedajuukselise ära välimuse järgi, heledapäist ta ei tundnud ära, sest soeng oli teine. Samuti oli talle esitatud äratundmiseks üks süüdistatav. Ta tundis isiku ära. Algul aga mitte, sest soeng oli teine. Prokuröri küsimusele, kus istus see isik, kes oligi rohkem sarnane, vastas tunnistaja: (NB!) „tumedapäise tundsin kohe ära“. Tumedapäine on 18 süüdistatav Edgar Sass, kellega ei olnud äratundmine tegelikult läbi viidud – kohtu märkus. Edasi tunnistaja jätkas, et heledapäise äratundmisega olid tal kahtlused. Äratundmisel istus süüdistatav toolil advokaadi kõrval. Küsimusele kas vasakul, keskel või paremal, vastas tunnistaja, et paremal, vasakul istus advokaat, nad olid kahekesi advokaadiga. Kohus märgib, et esiteks, äratundmise protokolli kohaselt lk 200 k 1 kahtlustatav K. Kullamä istub vasakult poolt. Kaitsja istekoht ei ole protokolli kohaselt tuvastatav, samuti pole kaitsja istekoht tuvastatav ka videosalvestise pinnalt- videokaamera teda ei näita. Eriti hea on eksponeeritud aga menetleja ise ja tunnistaja. Prokuröri küsimusele, kas heledapäise noormehe kolmest äratundmisestpolitseijaoskonnas, foto järgi ja isiku järgi- millal paremini ära tundsite, vastas tunnistaja viimasel korral ja kõige paremini jäi meelde auto juures. Prokuröri korduvale küsimusele, tuletage meelde millal kõige paremini mäletasite heledapäise noormehe tunnuseid, oli 3 äratundmist, vastas tunnistaja lõpuks politseijaoskonnas sellel samal päeval, sest riided olid samad. Seoses äratundmiste kohta tunnistajale esitatud küsimustega peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Ei kannata kriitikat professionaalse riikliku süüdistaja seisukoht, et 31.10.2009 Jõhvi politseijaoskonnas toimunud tegevus, mis seisnes tunnistaja kirjeldusel järgmises:“ … ta oli toimetatud politseijaoskonda. Esimesel korrusel oli mingi tuba, mille uksed oli lahtises olekus, toas oli suur laud ja seal viibisid 2 nais- ja meespolitseinikku. Nad vestlesid noormeestega. Tunnistaja ise viibis koridoris, ukse lävel umbes 2meetri kaugusel. Ta tundis noormehed ära. Ta nägi nende nägusid, samuti riietus on sama.“, oleks kohtukõlblik menetlustoiming äratundmine. 31.20.2009 hommikul Jõhvi politseijaoskonnas toimunud ülalkirjeldatud tegevus on olemuslikult süüteomenetlusväline toiming, mille käigus saadud tõendamisinfo ei saa hiljem kohtus tõendina kasutada, kuna selle tõendamisinfo hankimisel ei ole järgitud
Tõend ei ole loodud. Kohus on arvamusel, et ekslik on süüdistaja seisukoht, et hiljem võitleva protsessi käigus võib menetlustoimingu läbiviimata jätmist korvata isiku ülekuulamisega. Kohus rõhutab, et äratundmist ei saa hakata asendama ülekuulamisega, sest tõendamisinfo, mis püütakse saada ülekuulamisel ja äratundmisel on erinev, äratundmisel on isegi spetsiifilise sisuga. Samuti nende menetlustoimingute läbiviimise reeglid on erinevad. Äratundmise reeglid ongi ette nähtud tõendi optimaalse usaldusväärse tagamiseks, väitmiseks äratundja suunamist. Äratundmisel luuakse äratundjale tingimused, mil talle on esitatud enam-vähem mitu sarnast objekti. Äratundja peab kirjeldama, milles seisneb erinevus või milles sarnasus. Kõik see fikseeritakse protokolli, mille alusel on kohtul hiljem võimalik kontrollida äratundja järelduse moodustamise käiku. Eelnevalt peab tunnistaja olema üksikasjalikult ülekuulatud tunnuste kohta, mille järgi võib ta ära tunda. Selle kaudu tagatakse äratundmise protsessi usaldusväärsust, ehk seda, et 19 äratundja teeb oma otsustuse vabalt ja objektiivselt. Kohtuistungil, tunnistaja või kannatanu ülekuulamisel viibivad süüdistatavad saalis, ja on tunnistaja jaoks ette positsioneeritud kui kuriteoga seotud isikud. See soodustab tunnistajal eelarvamuse tekkimist ja eksimuse tõenäosus suureneb. Kohus märgib, et ka Riigikohtu praktika kohaselt on äratundmise läbiviimisel tehtud menetlusõiguse rikkumised ei tähenda automaatselt selle menetlustoimingi ebausaldusväärsust. Näiteks kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritud ka olukord, kui äratundmisele foto järgi esitatakse ainult üks foto (3-1-1-33-26), ehk eiratud on nõue esitada äratundmiseks mitu objekti. Peamine on hinnata, kuivõrd tõenäoline on see, et äratundja tegi objektiivse otsustuse. Kohtupraktikas aktsepteeriti, et äratundmisel ei nimeta isik üksikasjalikult mille järgi tundis ta objekti ära (3-1-1-98-07). Samas oli lahendis 3-1-1-52-09 p 11.1 rõhutatud, et „Kriminaalkolleegiumi varasema praktika kohaselt on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-133-06 - RT III 2006, 22, 201, p 6.2).“ Kohus leiab, et antud juhul on prokuröri kohatu katse esitleda 31.10.2009 politseijaoskonnas toimunud tegevus äratundmisena. Kuigi on kohtupraktikas teatud tingimustel aktsepteeritud
-82 ettenähtud äratundmise nõuete rikkumisi, ei saa kohus tunnistada menetluslikult lubatuks, kui pealnägija jäetakse ülekuulamata, äratundmist ei korraldata ja talle näidatakse teises ruumis viibivaid isikuid, kelle kohta on pealtnägijale edastatud eelinformatsioon, et just need isikud on kinni peetud seoses õigusvastase teoga. Tõendamiseseme info ei ole sel juhul tõendina üldse vormistatud. Peale selle, et äratundja otsustus peab olema objektiivne ja vaba, tuleks kohtu arvates hinnata ka seda, milline on tunnistaja eksimuse tõenäosus. Antud episoodi keskmine probleem on selles, kas O. Axxx kohtuistungil antud ütlus, mis iseenesest on lubatud menetlusõiguse järgmisega saadud tõend, selle kohta, et 31.10.2009 viibides politseijaoskonnas nägi ta kaks isikut, kes olid sinna toimetatud seoses samal hommikul toimunud auto lõhkumisega, ja ta tundis need ära, sest nägi nende nägusid ja riietus oli sama, on usaldusväärne tõend osas, mis puudutab teo toimepannud isikute tuvastamist. Kas ainult sellele tuginedes on võimalik teha süüdimõistev otsus. Kohus vastab eitavalt. Põhjendused on järgmised. Kohtul ei ole veendumust, et juhul, kui tunnistaja oleks 31.10.2009 üle kuulatud ja siis oleks talle järgides
-82 nõudeid äratundmiseks esitatud kahtlustatavad, oleks tulemus sama nagu käesoleval kohtuistungil, millel tunnistaja väidab, et ta tundis isikud ära 31.10.2009 politseijaoskonnas. K 1 lk 200 osaliselt avaldatud äratundmise protokollist ja videosalvestisest nähtub, et süüdistatav Krister Kullamä välimus 25.02.2010 äratundmisel oli täpselt sama nagu kohtuistungil. Milline oli aga süüdistatava välimus 20 31.10.2009, ei ole kohtul võimalik ühteselgeid järeldusi teha. Tunnistaja O. Axxx kirjeldas, et heledapäisel oli pikemad juuksed, ehk tema soengut ei saa nimetada lühikeseks. Süüdistatav Krister Kullamä selgitas, et 31.10.2009 oli tal samasugune soeng nagu äratundmisel ja käesoleva kohtuistungi ajalmehelik, lühikesed juuksed. Samas ei ole 31.10.2009 kuni äratundmiseni 25.02.2010 möödunud ebamõistlik pikk aeg, mille tõttu oleks äratuntava välimus - näojooned- olulisel määral muutunud. Kui tunnistaja nägi isikute nägusid teo toimepanemisel, siis 4 kuuga ei muutu siiski isegi nooruki näojooned nii kardinaalselt, et tunnistaja oleks pidanud äratundmisel hätta sattuma. Kohus peab märkima veel järgmist. Tunnistaja kirjeldab heledapäise isiku soengut kui pigem pikemate juustega. Vastates kaitsja küsimustele kirjeldas tunnistaja, et juuksed olid pikad, sirged kaelani. Videosalvestisest nähtub, et kaks statisti, kes istuvad süüdistatav K. Kullamä suhtes paremal, ongi pikkade juustega, ühel on sirged, teisel on veidi lokis. Videosalvestise kohaselt osutab tunnistaja kohtu arvates pigem paremale, kommenteerides näitamist „vot selline“ ( kohus on juba videosalvestise sisu analüüsinud ja tuvastanud, et tunnistaja ei öelnud, et rohkem sarnane on see, kes istub vasakul. Tunnistaja ainult ulatas kätt öeldes „rohkem sarnane vot selline“, kellele ta näitab, kaamera ei näita). Kohus on arvamusel, et tunnistaja O. Axxx kui tõendi allikas ei ole kohtu eest asjaolusid varjanud või neid tahtlikult moondanud. Samas ei ole välistatud tunnistaja eksimus õigusvastase teo toimepannud isikutes. Kohus tuletab meelde, et kannatanu S. Sxxx episoodis on kaks tunnistajad, kes nägid isikute ärajooksmist samalt kauguselt, samalt korruselt, kirjeldasid isikute riietust erinevalt, üks tunnistaja O. Jxxx nägi isikute peal kapuutsi, mida teine tunnistaja N. Bxxxv ei näinud. Ka jopede kirjeldus oli erinev. Tunnistaja O. Axxxa on kohtuistungil avaldanud, et politseijaoskonnas viibinud isikutel oli sama riietus, mis on isikutel, kes lõhkusid autot. Kohus leiab, et juhul, kui tunnistaja identifitseerib isikuid ainult või peamiselt riietuse järgi, kusjuures teise, musta jope kohta ei osanud ta öelda midagi konkreetsemat, välja arvatud et tegemist on sportlikus stiilis jopega, on kohtul alust arvata, et tunnistaja eksimuse tõenäosus suureneb. Sellises olukorras peab kohus vajalikuks eriti hoolikalt kontrollida teisi tõendeid, mis on esitatud sellises episoodis, ja vaadelda sündmust tervikuna. Teiste, muuhulgas kaudsete tõendite pinnal ei ole välistatud, et tunnistajalt O. Axxxt saadud ütlus teo toimepannud isikute tuvastamise kohta, leiab toetust ja kinnitust. Antud episoodis on tunnistajatena üle kuulatud kaks politseinikku, kes võtsid süüdistatavad kinni 31.10.2009 hommikul xxx. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Axxxi Rxxx selgitas, et 31.10.2009 olles patrullis sai ta kutse xxx asuva maja juurde ( kannatanu P. Kxxxh episood kohtu märkus), seoses autoklaaside lõhkumisega. Kellaaega, millal tuli 21 väljakutse, ta ei mäleta, oli öine aeg. Patrullauto jõudis arestimaja asukohast xxx juurde (kannatanu S. Sxxx). Rohelise värvi xxautoklaasid olid lõhutud. Esimesel korrusel vaatas aknast meesterahvas, kes ütles, et ta võib anda kirjelduse isikute kohta. Meesterahva kirjeldusel oli üks lõhkujatest heledapäine beeži värvi jopes, sinised teksad, teisel tumedapäisel isikul oli must jope ja hallid püksid, noormehed. Teisi tunnistajaid ei olnud. Hiljem tuli kohale üks xxx. majast. Meesterahvas ütles, et noormehed suundusid Jxxx kesklinna poole. Patrull suundus sinna kuhu näitas tunnistaja. xxx juures kõnniteel jalutasid kaks noormeest. Nähes politseid jooksid nad erinevates suundades. Tunnistaja pidas kinni ühe heledapäise noormehe narva mnt 37 maja juures. Tal tuli joosta umbes 800 m. Noormees osutas vastupanu. Kinnipidamisel selgitas noormees, et ta on alaeraline ja tarvitanud alkoholi, selgituse kohaselt tarvitas ta alkoholi baaris xxx Ta ei mäleta, kas ta selgitas alaealisele, et ta on kinni peetud seoses autoklaaside lõhkumisega. Kinnipeetud noormehe riietuse värv oli sobiv sellega, kuidas kirjeldas seda tunnistaja. Sel ajal tänavatel rahvast ei olnud. Kohtasime teise patrulliga, mille koosseisus oli politseinik V. xxx xxx maja juures, teine isik oli ka kinni peetud. Tunnistaja toimetas heledapäise noormehe politseijaoskonda ülekuulamisruumi, sinna oli toimetatud ka teine noormees. Tunnistaja ise viibis teises ruumis juhtimiskeskuses. Politseijaoskonda oli toimetatud ka tunnistaja - naisterahvas, temaga tegeles politseinik V. Sxxx. See naisterahvast tunnistaja oli see naine, kes jalutas koeraga xxx juures ajal, kui heledapäine oli tunnistaja poolt kinni peetud. See tunnistaja oli naine vanuses umbes 55 aastat, hallipäine. Naine ütles, et ta nägi neid noormehi seljatagant, ütles, et ühe seljas on tumevalge jope ja sinised teksad, teise isiku kohta ei öelnud midagi. Naisterahvas näitas maja 39 suunas ja selgitas, et seal need noormehed olid. Tunnistaja ütlustest nähtub, et politseijaoskonda toimetatud naisterahvast tunnistaja ei ole Olga Aleksahhina, sest vanus, välimus ei sobi tunnistaja OxxxAxxxle. Oxxx Axxx viibis 31.10.2009 oma korteris xxx ja ootas politseid. Tegemist on ilmselt tunnistajana, kes ei ole kohtueelse ega kohtuliku arutamise käigus siiski tuvastatud ja kelle ülekuulamine ei ole seetõttu võimalik. Samas ei saa jätta tähelepanuta jällegi seda, kuidas tunnistajad kirjeldavad isikuid, kes väidetavalt lõhkusid autoklaase. Kohus võtab need kirjeldused tervikuna ja analüüsib kas selles on midagi sellest ühist, milles alusel on võimalik teha ainuvõimalik ja tõsikindel järeldus, kes on pani teo toime episoodides, mis puudutavad xxx maja 49 ( kannatanu J. Vixxx) ja 39 (kannatanu S. Sxxx) juhtumit. O. Axxx kirjeldas heledapäise noormehe jopet- spordijope, lühike, puuvillast, ilma kapuutsiga, kummiga alt (kohtuistungi protokoll lk 17), tumedapäine musta värvi, tõmblukuga, tikandiga vist punase värviga. Teksade värvi ei mäleta. Heledas jopes noormees oli teisest pikemat kasvu (kohtuistungi protokoll lk 14) 22 N. Bxxxv kirjeldas riietust kolmes variandis, milles ühine on see et, heledapäisel oli heledat värvi jope, matt kas veluurist või velvetist ja heledad teksad, tumedapäisel midagi tumedamat, teksajope ja tumedad teksad, kapuutsi ei olnud (kohtuistungi protokoll lk 23-24). Heledapäine oli kasvust lühem, tumedapäine pikem ( kohtuistungi protokoll lk 20-21). Tunnistaja Rxxx ütluste järgi kirjeldas tunnistaja N. Bxxxv talle isikute riietust järgmiselt. Heledapäisel on beeži värvi jope ja sinised teksad, tumedapäisel must jope ja hallid püksid ( kohtuistungi protokoll lk 26). Tunnistaja R. xxxirjeldas järgmiselt. Ühel oli kapuutsiga must jope, see noormees oli teisest pikem. Teisel noormehel oli beeži värvi jope musta mustriga üle jope, kapuutsiga ( kohtuistungi protokoll lk 33). Tunnistaja N. Bxxxv ei näinud isikute nägusid ega kirjeldanud isikute soenguid. Esiteks isikute võrdlemine kasvu poolest ei ühti. R. Jxxxa ja N. Bxxxi ütlustest nähtub, et tumedapäine noormees oli pikemat kasvu. O. Alxxx väidab, et pikemat kasvu oli siiski heledapäine. O. Axxx ütlustest on ühine osa selles, et ühel isikul on heledat värvi jope, teisel tumedat värvi. Värvide osas on ütlused erinevad. Samuti tunnistaja N. Bxxxvi ütlused riietuse kohta ei ühti tema enda öelduga, millest ta rääkis tunnistajale A. Rxxx. Tunnistaja R. Jxxxa riietuse kirjeldus, ei ühti O. Axxxa ega N. Bxxxi antud riietuse kirjeldusega. Süüdistatav Edgar Sassi mustal jopel k 2 lk 224-228 ei ole tikandit ei punase ega mingu muu värvi, nagu väidab tunnistaja O. xxx Sellest teeb kohus järelduse, et antud juhul ei saa tunnistajate poolt antud isikute riietuse ja kasvu, välimuse kirjelduse alusel teha konkreetseid järeldusi, milline oli siiski isikute välimus ja riietus ja kas see on sarnane süüdistatavate E. Sassi ja K. Kullamä riietusega, milline oli neil seljas 31.10.
lg 2 alusel, kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus. Sättest tuleneb selgelt, et asitõendi saab menetleja menetlustoimingu käigus ja selle saamist fikseeritakse vastavasisulises protokollis. Asitõendi võib saada ka isiku ülekuulamisel või muul toimingul.
lg 6 p 3 kohaselt menetlustoimingu protokolli lõpposas märgitakse protokolli lisa. Protokolli lisaks võib olla ka asitõendina kaasatav objekt, millel on tähendus kriminaalasjas. Kohtule asitõendina esitatud jope kui asitõendi saamise kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi menetlustoimingu protokolli, mille lisast oleks kohtul võimalik tuvastata asitõendi päritolu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et selle asitõendi usaldusväärsus on nullilähedane ja see ei ole üldse lubatud kohtukõlblik tõend. Kohus ei saa tugineda kohtukõlbmatule tõendile. Kohus märgib, et kiuekspertiis oli läbi viidud kohtukõlbmatule asitõendile, mille päritolu ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Kohus leiab, et ekspertiisi akt on iseenesest kohtukõlblik tõend, sest selle koostamisel lähtuti
ja akt sisaldab uuringute kirjeldust, tulemuste hindamist ja eksperdi põhjendusi. Sellises olukorras tuleb tunnistada, et ekspertiisi käigus saadud andmed põhinevad asutõendi tunnustele ja omadustele, mis võisid olla tekkinud ka pärast 31.10.2009 ega puuduta kuriteosündmust. Asitõendjope - võis olla töödeldud, pestud, vastupidi määrdutud, millise tee on asitõend läbinud ja kuidas seda hoiti kuni ta jõudis eksperdi kätte ei ole menetlustoimingute protokollidest nähtav. Eksperdi arvamuses on märgitud, 25 et kui riideese oi töödeldud keemiliselt, võivad sellest eralduda klaasiosakesed, klaasitolm ja –killud. Vaadeldes kiuekspertiisi kogumis kohtuistungil vaadeldud asitõendiga ( halli värvi jope), süüdistatav K. Kullamä ütlustega, et kohtuistungil vaadeldud jope on tema omaga sarnane, kuid ei pruugi olla tema oma ja temalt ei ole jope kriminaalmenetluse käigus ära võetud. Tuleb kohus järeldusele, et kiuekspertiis ei kinnita teiste tõenditega kogumis, et K. Kullamä ega E. Sass on 31.10.2009 toime pandud viis auto lõhkumise episoodi. Prokurör märkis, et asjaolud, et
S § 263 p 3,4 järgi õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. Kohus leiab, et süüdistatav Edgar Sass tuleb talle esitatud süüdistuses KarS § 263 p 3,4 järgi õigeks mõista kuriteo tuvastamatuse tõttu. Tsiviilhagid Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid on järgmised: 28 MxxxMxxx tsiviilhagi summas 3000 krooni (191,73 eurot), Sxxx Axxx tsiviilhagi summas 26110 krooni (1668,73 eurot), Pxxxl Kxxx tsiviilhagi summas 12200 krooni (779,72 eurot), Jxxx Vxxxtsiviilhagi summas 10230,40 krooni (653,84 eurot), Sexxx Sxxxvi tsiviilhagi summas 12263 krooni (783,75 eurot), xxx tsiviilhagi summas 8026 krooni (512,95 eurot) . Esitatud tsiviilhagid tuleb jätta läbi vaatamata
Kannatanutel on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid Asitõendina on kriminaalasja juures telliskivi, mis on hoiul Ida Prefektuuris, samuti halli värvi jope, mille kuuluvus ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Süüdistatav Krister Kullamä, ei tunnustanud jopet omaks ega soovinud seda endale. Telliskivi ja jope kuuluvad hävitamisele
Jope on piisavalt kulunud ega oma kaubanduslikku väärtust. Kriminaalmenetluse kulud Õigeksmõistmise korral kannab tekkinud menetluskulud riik
Antud kriminaalasja menetlemisel on tekkinud järgmised kulud. Krister Kullamä kriminaalmenetluse kulud: 1533,88 eurot valitud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest, 840 krooni, 482,40 krooni, 1200 krooni kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest ja 268,60 krooni toimiku paljundamise eest. Edgar Sassi kriminaalmenetluse kulud: 420 krooni, 420 krooni, 420 krooni ja 1248 krooni kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi eest, 747,76 kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest ja 268,60 krooni toimiku paljundamise eest. Kohus leiab, et valitud kaitsja tasu suuruseks tulem määrata 1533,88 eurot. Tasu on mõistlik ja vastab kriminaalasja keerukusele ja mahule. Kohtule on esitatud maksekorraldus k 3 lk 28, millest nähtub, et summa on ka reaalselt tasutud. Kaitsja taotles välja mõista nimetatud summa riigilt süüdistatava kasuks. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele riigi eelarve vahenditest süüdistatava kasuks. Ülejäänud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda. 29 Tõkend Krister Kullamä tõkend- elukohast lahkumise keeld- tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edgar Sassi tõkend – elukohast lahkumise keeld tule tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 25.11.2011.a kohtuotsusega RESOLUTSIOON Juhindudes
§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
lg 2 alusel riigi kanda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.