← Eesti

15

Obsah (11)§ 199§ 414§ 266§ 64§ 68§ 74§ 66§ 16§57§ 201§ 65

1-11-3972 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. oktoobril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 03.10.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtuma

§ 199

lg 2 p 4, § 266 lg 2 p 3 järgi, Ruslan Arhipovi süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8, § 266 lg 2 p 3 järgi, Sergei Bahtijarovi süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Zagorets Süüdistatavad Oleg Pavlov Elukoht xxx, isikukood 37105203712, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimane: - 18.10.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 414

lg 2 p 2, § 415 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 2 aastat 5 kuud 27 päeva, katseajaga 3 aastat. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 08.11.2010.a Ruslan Arhipov Elukoht xxx, isikukood 37403083711, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, neist viimane: - 31.03.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi rahalise karistusega 1500 krooni.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 11.11.2010.a. Sergei Bahtijarov Elukoht xxx, isikukood 38103252219, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. 1 1-11-3972 Varasemad karistatused: varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, neist viimane: - 28.02.2011.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 3 aastat.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 03.12.2010.a. Vahistatud kriminaalasja nr. 11240103425 järgi. Kaitsjad Vandeadvokadid Oleg Gorškaljov, Galina Tšelnokova, Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON 1) Tunnistada Oleg Pavlov süüdi

§ 199lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada Oleg Pavlov süüdi

§ 266lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Oleg Pavlovile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Oleg Pavlovi vangistusega 4 (neli) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 07.11.2010.a kuni 08.11.2010.a, alates 09.11.2010.a kuni 11.11.2010.a, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Suurendada

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Narva kohtumaja 18.10.2010.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 aastat 5 kuud 27 päeva) ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Oleg Pavlovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.10.2011.a. 2) Tunnistada Ruslan Arhipov süüdi

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Tunnistada Ruslan Arhipov süüdi

§ 266lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Ruslan Arhipovile liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Ruslan Arhipovit vangistusega 4 (neli) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 10.11.2010.a kuni 11.11.2010.a, alates 01.12.2010.a kuni 03.12.2010.a, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 2 1-11-3972 Ruslan Arhipovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.10.2011.a. 3) Tunnistada Sergei Bahtijarov süüdi

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Sergei Bahtijarovit vangistusega 2 (kaks) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2010.a kuni 03.12.2010.a, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Sergei Bahtijarovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise alguseks lugeda 05.10.2011.a. Kannatanu Xxx tsiviilhagi rahuldada. Mõista Oleg Pavlovilt välja kannatanu Xxx (sünd. xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 198 (ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot 8 senti. Kannatanu Xxx (Xxx) tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista solidaarselt Ruslan Arhipovilt ja Oleg Pavlovilt kannatanu Xxx (xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 100 (ükssada) eurot. Kannatanu Narva Gate OÜ (reg.nr. 11417217, asukoht Kose 12, Narva) tsiviilhagi jätta rahuldamata. Asitõendid: kelk, kott ja tööriistad, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva Politseijaoskonna hoiurummis (13.01.2011.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 6) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Oleg Pavlovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi eeluurimisel osutatud õigusabi eest 310 (kolmsada kümme) eurot 85 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot 55 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi 29.09.2011 ja 03.10.2011 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 218 (kakssada kaheksateist) eurot 84 (kaheksakümmend neli) senti.

§ 66lg 1, 3, Kr

MS § 423, § 424 alusel määrata Oleg Pavlovile menetluskulude summas 956.27 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 79.69 eurot. Mõista Ruslan Arhipovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 70 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot 55 senti, kaitsja Galina Tšelnokova 29.09.2011 ja 03.10.2011 3 1-11-3972 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 58 (viiskümmend kaheksa) senti.

§ 66lg 1, 3, Kr

MS § 423, § 424 alusel määrata Ruslan Arhipovile menetluskulude summas 675.86 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 56.33 eurot. Mõista Sergei Bahtijarovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot 66 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 9 (üheksa) eurot 55 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina 29.09.2011 ja 03.10.2011 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 56 (viiskümmend kuus) senti.

§ 66lg 1, 3, Kr

MS § 423, § 424 alusel määrata Sergei Bahtijarovile menetluskulude summas 707.08 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 58.99 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-11-3972, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 26.10.2011.a I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKUTE SÜÜDISTUSED Oleg Pavlovˇile on esitatud süüdistus selles, et tema 09.10.2010.a kella 23.40 paiku grupis Ruslan Arhipoviga, omaniku loata, lõhkudes aknaklaasi, ebaseaduslikult tungisid Xxxle kuuluvasse korterisse, mis asub aadressil: Xxx, kus olid kinni peetud politseitöötajate poolt, seega pani Oleg Pavlov toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või ruumi ebaseadusliku tungimise, isikute grupis, s.t.

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Oleg Pavlovit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, taas 07.11.2010.a kella 12.00 paiku, viibides korteris aadressil: Xxx, vaba juurdepääsu teel, pani Xxxle kuuluvast naistekotist toime sularaha varguse summas 3100 krooni või 198.08 EUR, seega pani Oleg Pavlov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.t.

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ruslan Arhipovˇile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime 4 1-11-3972 pannud omavolilise sissetungimise, taas 09.10.2010.a kella 23.40 paiku, grupis Oleg Pavloviga, omaniku loata, lõhkudes aknaklaasi, ebaseaduslikult tungisid sisse Xxxle kuuluvasse korterisse, mis asub aadressil: Xxx, kus olid kinni peetud politseitöötajate poolt, seega pani Ruslan Arhipov toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse või ruumi ebaseadusliku tungimise, vähemalt teist korda, grupi poolt, s.t.

§ 266lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuri Ruslan Arhipovit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, taas 01.02.2010.a kella 19.47 paiku grupis Sergei Bahtijaroviga tungisid piiratud territooriumile, mis kuulub OÜ Narva Gate ja asub Narva, Joala, 3 ja varastasid hoonest OÜ Narva Gate kuuluvat vara:

  1. Kaks juppi 4-soonelist kaablit, läbilõikega 2cm, pikkusega 22,6 meetrit, maksumusega 40 krooni meeter, summas 904 krooni,
  2. Kaks juppi 5-soonelist kaablit, läbilõikega 1,7cm, pikkusega 33 meetrit, maksumusega 30 krooni meeter, summas 990 krooni,
  3. Jupi 6-soonelist kaablit, läbilõikega 1,3 cm, pikkusega 6 meetrit, maksumusega 30 krooni meeter, summas 180 krooni, tekitades. OÜ Narva Gate materiaalset kahju summas 2074 krooni või 132.55 EUR. seega pani Ruslan Arhipov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.t.

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sergei Bahtijarovˇile on esitatud süüdistus selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, taas 01.02.2010.a kella 19.47 paiku grupis Ruslan Arhipoviga tungisid piiratud territooriumile, mis kuulub firmale OÜ Narva Gate ja asub aadressil: Narva; Joala, 23 ja hoonest varastasid OÜ Narva Gate kuuluvat vara:

  1. Kaks juppi 4-soonelist kaablit, läbilõikega 2cm, pikkusega 22,6 meetrit, maksumusega 40 krooni meeter, summas 904 krooni,
  2. Kaks juppi 5-soonelist kaablit, läbilõikega 1,7cm, pikkusega 33 meetrit, maksumusega 30 krooni meeter, summas 990 krooni,
  3. Jupi 6-soonelist kaablit, läbilõikega 1,3 cm, pikkusega 6 meetrit, maksumusega 30 krooni meeter, summas 180 krooni, tekitades OÜ Narva Gate materiaalset kahju summas 2074 krooni või 132.55 EUR. seega pani Sergei Bahtijarov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis, sissetungimisega, s.t.

§ 199lg 2 p 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad Arhipov ja Bahtijarov end süüdi täielikult. Arhipov ja Bahtijarov ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Süüdistatav Pavlov tunnistas end süüdi ebaseaduslikus sissetungimises, kuid varguses ta oma süüd ei tunnistanud. Kannatanu Xxx Xxx esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 400 eurot, motiveerides oma nõuet sellega, et tema toas olid rikutud aknad, uksed ja lukud. Hagisummat tõendavaid dokumente esitada ei saanud. Süüdistatavad Arhipov ja Pavlov tunnistasid kannatanu Xxxa tsiviilhagi osaliselt, st summas 100 eurot. Süüdistatavad Arhipov ning Bahtijarov ei tunnistanud OÜ Narva Gate hagi täies ulatuses ning väitsid, et kõik nende poolt varastatud vara oli tagastatud omanikule juba eeluurimisel. 5 1-11-3972 Olles vastavalt oma taotlusele kohtuistungil ülekuulatud, seletas Pavlov kohtule, et Xxx on tema abikaasa. Sel päeval naine helistas talle ja palus tulla ja rahaliselt aidata. Nad tulid tema juurde koju, naine helistas ja kutsus veel ühe sõbranna külla. Nad istusid ja jõid õlut. Pärast läks Pavlov tuppa. Xxx hakkas kellelegi helistama. Pavlov võttis telefoni ja nägi kontaktide nimekirjas – kallim („ljubimõi“). Ta helistas sellele numbrile ja vastas meesterahva hääl. Tundis end solvatuna, ning tekkis skandaal. Ta võttis telefoni ära. Nad kutsusid välja politsei. 7.novembri seisuga olid tema ja Xxx vahel normaalsed suhted. Ta nägi sel päeval – 7.novembril, Xxx käes raha summas 800 krooni. Naine viskas Pavlovit kotiga. Tema ise kotti ära ei võtnud. Xxx tuli tema juurde tütrega ja võttis koti. Eelmisel päeval istus Xxx terve öö Karina baaris. Naine helistas Pavlovile kümme korda ja kutsus sinna. Osa sellest rahasummast, mille ta lastetoetuseks sai, kulutas ta enda peale. Ta ei näinud, mis koti sees oli. Ta leiab, et Arhipova laimas teda. Xxx hagi ta ei tunnista. Sissetungimise episoodi kohta seletas Pavlov, et sel päeval tarvitas ta Arhipoviga alkoholi. Seejärel nad jalutasid, väljas oli külm. Nad ronisid tema tuttava Sergei korteri aknast sisse ja läksid magama. Nad ei kavatsenud midagi varastada. Ta tunnistab kannatanu Xxxa hagi osaliselt, summas 100 eurot. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised asja materjalid: Kannatanu Xxx ülekuulamise protokoll Xxx konto väljavõte Tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll Tunnistaja Xxxi ülekuulamise protokoll Sündmuskoha vaatlusprotokoll Kannatanu K.Xxxa ülekuulamise protokoll Tunnistaja Xxx ülekuulamise protokoll Tunnistaja Xxxi ülekuulamise protokoll Sündmuskoha vaatlusprotokoll Asitõendi vaatlusprotokoll Kannatanu Xxx ülekuulamise protokoll Allkiri lk 1-4 lk. 22,23 lk 28-31 lk.35-38 lk 40-41 lk 62-64 lk 73-76 lk 80-81 lk 86 lk 114-115 lk 128-130 lk 132 Kahtlustatava R.Arhipovi ülekuulamise protokollid Kahtlustatava S.Bahtijarovi ülekuulamise protokollid lk 66-68, 97-100, 138-141 lk 102-105, 134-136 III KOHTU SEISUKOHT SÜÜDISTUSE TÕENDATUSE OSAS Kuulanud ära süüdistatavate, prokuröri ja kaitsjate seisukohad, uurinud ja avaldanud kõik kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, tuleb kohus järeldusele, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud. Ebaseaduslik sisetungimine korterisse aadressil Xxx Antud kuriteo toimepanemine Pavlovi ja Arhipovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx ütlustega (lk 62-65), mille kohaselt korter aadressil Xxx on kommunaalkorter, korteris on kolm tuba, üks tuba on tema ja tema ema kasutuses. Mitte 6 1-11-3972 kellelegi oma sugulastest ja tuttavatest tema ega ema korteri ja oma toa võtmeid ei ole andnud ning samuti mitte kellelegi võõrastest ei ole lubanud käia ning elada toas ja samuti korteris. 10.11.2010 umbes kella 17.00 helistas talle Xxx ning teatas, et just talle (kannatanule) kuuluvasse tuppa akna kaudu tungisid sisse tundmatud inimesed. Avastas, et toa ukselukk on lahti murtud, aknal on kardinad eest ära tõmmatud ning õhuaken on lahti ja õhuaknal on lukk katki ning voodipesu voodil on segamini. Midagi kadunud aga ei ole. Tunnistaja Xxx ütlustega (lk 73-77), mille kohaselt 09.11.2010 umbes kella 23.30 paiku ta oli kodus. Korteri aken oli lahti ning akna all tänaval oli kuulda kahe meesterahva jutuajamist. Mõlemad meesterahvad kõndisid mitu korda piki Haigla 16 asuvat maja, sealjuures valgustasid nad taskulambiga ühe korteri aknasse, mis asub esimesel korrusel, peale seda rebisid aknalt ära moskiitovõrgu, lõhkusid aknaklaasi ning üks meesterahvas ronis akna kaudu korterisse. Ta helistas politseisse ning teatas juhtunust. Siis nägi, et ka teine meesterahvas ronis korterisse. Kohale tulnud politseinikud pidasid kaks meesterahvast kinni. Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 35-38), mille kohaselt 09.11.2010 kella 23.40 paiku pidas tema koos teise patrullpolitseinikuga aadressil Xxx asuvas korteris kinni Ruslan Arhipovi ning Oleg Pavlovi. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 40-50), millest muuhulgas nähtub, et aadressil Xxx asuva korteri ühel aknal puudub klaas, akna all avastati klaasikillud. Xxx vara vargus Antud kuriteo toimepanemine Pavlovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx ütlustega (lk 1-4), mille kohaselt 07.11.2010 umbel kella 12.00 ta läks oma mehe Oleg Pavlovi juurde koju (Xxx). Ta ei ela koos temaga pool aastat. Tahtis oma asju võtta ning rääkida ühiselt soetatud vara suhtes. Temaga koos tuli sõbranna Xxx. Kõik läks hästi sinnamaani, kuni Oleg Pavlov võttis laualt tema mobiiltelefoni ning hakkas vaatama telefonis olevaid kontakte. Leidis kontakti nime alt „Ljubimõi“. See oli meesterahva telefoninumber, kellega ta antud hetkel elas. Pavlov hakkas kannatanut solvama ning tõmbas tal koti käest. Xxx nägi skandaali pealt ja läks kohe koju. Xxx palus, et Pavlov tagastaks tema koti, kuid Pavlov ütles, et ei anna kotti tagasi. Ta hakkas kartma, et Pavlov hakkab teda peksma, nagu ta varemgi teinud oli ning jooksis korterist välja. Kodunt helistas ta tütrele Xxxle, kes sõitis koos oma abikaasaga Pavlovi maja juurde ning helistasid Pavlovile, et ta koti tagastaks. Oleg viskas koti oma korteri rõdult alla. Tütar koos abikaasaga kuni tema tulekuni kotti ei puutunud. Rõdu alt leidis ta oma koti ning politsei nähes, kelle kutsus välja tema tütar, koti sisu kontrollides ei leidnud ta temale kuuluvat sularaha summas 3100 krooni. Raha, nimelt toitjakaotuspensioni, sai ta 04.11.2010 summas 1800 krooni ja 05.11.2010 summas 2400 krooni. Oleg karjus rõdult, et raha kotis ei olnud. Tunnistaja Xxx ütlustega (lk 28-32), mille kohaselt Xxx ja Pavlov on tema tuttavad. Varem nad elasid koos, kuid seisuga 07.11.2010 nad juba lahku läinud. 05.11.2010 puhkas ta koos Xxxga baaris „Karina“, seal tarbisid alkoholi, alkoholi eest maksis Xxx. Xxx baaris midagi ei ostnud. 07.11.2010 helistas talle Xxx ning kutsus külla korterisse aadressil Xxx. Seal olid Xxx ja Pavlov. Korteris viibimise ajal helistas Xxxle tema elukaaslane. Xxx püüdis korterist lahkuda, kuid Pavlov ei lasknud tal minna, mille tagajärjel tekkis nende vahel sõnasõda, mille käigus Pavlov võttis Xxxlt ära naistekoti ja mobiiltelefoni. Xxx palus talle koti ning telefoni tagastada. Pavlov andis Xxxle mobiiltelefoni, koti jättis endale ning ütles – „jäta vähemalt raha koju, muidu jood kõik maha“. Millisest rahast ta rääkis ta ei tea, kuna ei näinud raha 7 1-11-3972 Pavlovil ega Xxxl. Xxx vastas talle, et raha talle ei jäta ning nad jätkasid riidlemist. Ta siis läks korterist ära ning mis seal korteris edasi toimus ta ei näinud. Hiljem sai Xxx käest teada, et Pavlov võttis Xxxlt ära raha summas 3000 krooni. Xxx konto väljavõttega (lk. 22,23), mille kohaselt oli 04.11.2010 Xxx kontolt välja võetud sularaha summas 1886 krooni ning 05.11.2010 – 2404 krooni. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava Pavlovi ütlused selle kohta, et Xxxl ei olnud üldse nii suurt rahasummat (3100 krooni), on ümber lükatud nii Xxx ütlustega, kui ka tema konto väljavõttega, mille kohaselt 04 ja 05.11.2010 Xxx võttis oma kontolt välja sularaha summas kokku 4290 krooni. Seega on eluliselt usutav, et seisuga 07.11.2011, st 2 päeva hiljem, võis Xxxl sularahas käes olla 3100 krooni. Samuti on ümber lükatud Pavlovi väide selle kohta, et kuna eelmisel ööl viibis Xxx baaris, jõi ta kõik raha maha. Tunnistaja Xxx ütlustest nähtub, et baaris maksis kõik kinni just Xxx ning Xxx mitte millegi eest ei maksnud. Samuti nähtub ülalnimetatud ütlustest, keegi peale Pavlovi ei saanud ülalnimetatud raha kotist välja võtta. Kohus asub seisukohale, et, kuna raha kadumise hetkel ei elanud Xxx ja Pavlov juba pool aastat koos, siis Xxx kotis olnud raha oli Pavlovi jaoks võõraks vallasasjaks. Sellega, et ta ei tagastanud Xxxile hõivatud raha nii, nagu ta tagastas koti ning telefoni, demonstreeris Pavlov oma tahte selle raha omastada ning tegi seda. Kohus on seisukohal, et Pavlovil tekkis tahtlus raha omastada juba pärast Xxx lahkumist tema korterist ning seega on tema tegevus salajase vargusena õigesti kvalifitseeritud. OÜ Narva Gate vara vargus Antud kuriteo toimepanemine Bahtijarovi ja Arhipovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxx ütlustega (lk 128-130), mille kohaselt 01.02.2010 kella 19.47 paiku tungisid kaks tundmatud meesterahvast Narva Gate OÜ territooriumile (Narva, Joala 23) ning varastasid hoonest elektrikaablit: kaks juppi 4-soonelist kaablit, läbilõikega 2cm, pikkusega 22,6 meetrit, maksumusega 40 krooni meeter, summas 904 krooni; kaks juppi 5-soonelist kaablit, läbilõikega 1,7cm, pikkusega 33 meetrit, maksumusega 30 krooni meeter, summas 990 krooni ning jupi 6-soonelist kaablit, läbilõikega 1,3 cm, pikkusega 6 meetrit, maksumusega 30 krooni meeter, summas 180 krooni, tekitades OÜ Narva Gate materiaalse kahju summas 2074 krooni või 132.55 EUR. Tunnistaja Xxxi ütlustega (lk 80,81), mille kohaselt 01.12.2010 kell 19.47 Narvas, Joala 23 (OÜ Narva Gate) oli valvekaamerast näha, et kaks isikut liiguvad territooriumil suunaga aia poole. Need isikud, kes osutasid Arhipoviks ja Bahtijaroviks, olid kinni peetud turvafirma patrullekipaaži poolt juba väljaspool objekti. Nende juures olid kelgud, millel oli must kilekott elektrijuhtmetega. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (lk 86-92), millest muuhulgas nähtub, et 50 meetri kaugusel aadressil Narva, Joala 23 asuvast territooriumist on sündmuskoha vaatluse hetkel metallist kelgud, mille peal on musta värvi polüetüleenist prügipakend koos ära lõigatud musta ja valget värgi elektrikaabliga, koolikott, taskulamp ning saag. Ruslan Arhipov tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi ning eeluurimisel (lk 97101) seletas, et 01.12.2010 kella 18.00 paiku läks tema koos Sergei Bahtijaroviga sisse Kreenholmi territooriumil asuvasse hoonesse, kus varguse eesmärgil lõikasid elektrikaablit, keerasid selle tokki, panid kelgule, pealt katsid polüetüleenist pakendiga. Territooriumilt väljumisel pidasid turvamehed nad kinni. 8 1-11-3972 Sergei Bahtijarov tunnistas ennast selles kuriteos täielikult süüdi ning eeluurimisel (lk 102-107) kinnitas Arhipovi ütlusi. IV KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvisid. Pavlovi suhtes Subjektiivsest küljest eeldab

§199ja 266 ettenähtud süüteokoosseisud tahtlust.

Kohus on seisukohal, et Oleg Pavlov pani

§§ 199

ja 266 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Pavlov, võttes ära kannatanu Xxx raha, teadis, et tegemist oli võõra varaga, ning tahtis selle raha omandamist. Samuti, tungides sisse korterisse aadressil Xxx, teadis ta, et tegemist on võõra ruumiga ning tal pole selle omaniku valdaja luba sellesse ruumi sisenemiseks. Süüdistatava Pavlovi karistust kergendavaks asjaoluks

§57

mõttes on puhtsüdamlik kahetsus (

§ 266ettenähtud kuriteo suhtes).

Tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti seda, et süüdistatav pani kaks teise astme kuritegu toime otsese tahtlusega. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Pavlov on varem mitu korda kohtu poolt karistatud ning ühe temale inkrimineerivatest kuritegudest pani ta toime katseaja jooksul. Ülaltoodu alusel ei näe kohus võimalust karistada teda rahalise karistusega

§199ja 266 järgi.

Kohus on seisukohal, et Oleg Pavlovit on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Samas võtab kohus arvesse, et kuritegudega tekitatud kahju pole suur. Ülaltoodut arvestades peab kohus võimalikuks karistada Pavlovit vangistusega

§199

lg 2 ja 266 lg 2 ettenähtud sanktsioonide alla keskmist määra.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Narva kohtumaja 18.10.2010.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (2 aastat 5 kuud 27 päeva). Arhipovi suhtes Subjektiivsest küljest eeldab

§199ja 266 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et Ruslan Arhipov pani

§§ 199

ja 266 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 9 1-11-3972 Arhipov, tungides OÜ Narva Gate territooriumile ning võttes sealt ära elektrikaabli, teadis, et tegemist oli võõra territooriumiga ning varaga, ning tahtis selle vara omastada. Samuti, tungides sisse korterisse aadressil Xxx, teadis ta, et tegemist on võõra ruumiga ning tal pole selle omaniku valdaja luba sellesse ruumi sisenemiseks. Süüdistatava Arhipovi karistust kergendavaks asjaoluks

§57mõttes on puhtsüdamlik kahetsus.

Tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti seda, et süüdistatav pani otsese tahtlusega toime kaks teise astme kuritegu. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et Arhipovi karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on juba mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahalise karistusega, pärast mida pani ta ikka toime uued kuriteod. Sellega seoses on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei saa mõjutada Arhipovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Järjekordne karistamine rahalise karistusega õõnestaks karistamise mõju. Ülaltoodu alusel ei näe kohus võimalust karistada teda

§199ja 266 järgi rahalise karistusega.

Samas võtab kohus arvesse, et kuritegudega tekitatud kahju pole suur. Ülaltoodut arvestades peab kohus võimalikuks karistada Arhipovit vangistusega alla

§199lg 2 ja 266 lg 2 järgi ettenähtud sanktsioonide keskmist määra.

Bahtijarovi suhtes Subjektiivsest küljest eeldab

§199ja 266 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust.

Kohus on seisukohal, et Sergei Bahtijarov pani otsese tahtlusega toime

§§ 199

ja 266 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Bahtijarov, tungides OÜ Narva Gate territooriumile ning võttes sealt ära elektrikaabli, teadis, et tegemist oli võõra territooriumiga ning varaga, ning tahtis selle vara omastada. Samuti, tungides sisse korterisse aadressil Xxx, teadis ta, et tegemist on võõra ruumiga ning tal pole selle omaniku valdaja luba sellesse ruumi sisenemiseks. Süüdistatava Bahtijarovi karistust kergendavaks asjaoluks

§57mõttes on puhtsüdamlik kahetsus.

Tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti seda, et süüdistatav pani otsese tahtlusega toime kaks teise astme kuritegu. Samuti arvestab kohus tahtluse liiki ning süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Kohus leiab, et Bahtijarovi karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest teda on juba mitmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas rahalise karistusega, pärast mida pani ta ikka toime uued kuriteod. 10 1-11-3972 Sellega seoses on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei saa mõjutada Bahtijarovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Rahalise karistusega järjekordne karistamine õõnestaks karistamise mõju. Ülaltoodu alusel ei näe kohus võimalust karistada teda rahalise karistusega

§199ja 266 järgi.

Samas võtab kohus arvesse, et kuritegudega tekitatud kahju pole suur. Ülaltoodut arvestades peab kohus võimalikuks karistada Bahtijarovi vangistusega

§199lg 2 ja 266 lg 2 ettenähtud sanktsioonide alla keskmist määra.

Kuna süüdistatavatele on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatavate suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. V KOHTU SEISUKOHT TSIVIILHAGIDE OSAS KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. OÜ Narva Gate tsiviilhagi OÜ Narva Gate on esitanud tsiviilhagi, nõudes kahju summas 2074 krooni või 132.55 EUR hüvitamist, mis ettevõttel tekkis seoses Arhipovi ning Bahtijarovi poolt toimepandud vargusega. Süüdistatavad Arhipov ja Bahtijarov vaidlesid hagile vastu ning arvasid, et hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna OÜ Narva Gate territooriumilt varastatud vara oli politsei poolt nendelt ära võetud ning omanikule tagastatud. Nagu nähtub OÜ Narva Gate esindaja Xxx poolt antud allkirjast (lk 132), 12.01.2011 sai ta Narva politseiosakonnast kätte 61 m elektrikaablit ning pretensioone saadud asjade osas ei oma. Kuna varastatud vara on kannatanule tagastatud ning mingeid muid pretensioone antud ettevõtte ei esitanud, siis puudub alus OÜ Narva Gate tsiviilgagi rahuldamiseks. Xxx tsiviilhagi Xxx on esitanud tsiviilhagi, nõudes kahju summas 3100 krooni või 198.08 EUR hüvitamist, mis tal tekkis seoses Pavlovi poolt toimepandud vargusega. Süüdistatav Pavlov vaidles hagile vastu ning arvas, et hagi rahuldamisele ei kuulu, kuna ta ei varastanud mitte midagi. Kohus aga loeb tsiviilhagi tõendatuks nii kannatanu Xxx ütlustega, kui ka tema konto väljavõttega ning tunnistaja Xxx ütlustega, nagu on kirjeldatud ülalpool. Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxx tsiviilhagi rahuldada. 11 1-11-3972 Xxx (Xxx) tsiviilhagi Kannatanu Xxx Xxx esitas kohtuistungil tsiviilhagi summas 400 eurot, motiveerides oma nõuet sellega, et tema toas olid rikutud aknad, uksed ja lukud. Hagisummat tõendavaid dokumente esitada ei saanud. Süüdistatavad Arhipov ja Pavlov tunnistasid kannatanu Xxxa tsiviilhagi osaliselt, st summas 100 eurot. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Antud juhul on kohus seisukohal, et, kuna kannatanu Xxx ei saanud esitada kohtule mingeid hagisummat tõendavaid dokumente, siis tema tsiviilhagi tuleb rahuldada vaid selles osas, mida süüdistatavad võtavad õigeks, st summas 100 eurot. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik Viru Maakohtu 05.10.2011 otsus tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 27.12.2011 otsusega RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu otsus tühistada osaliselt, täpsemalt Oleg Pavlovi süüditunnistamises

§ 199lg 2 p 4 järgi.

2. Teha nimetatud osas uus otsus ning tunnistada Oleg Pavlov süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi.

3. Mõistetud karistuste, samuti

§ 64

lg 1 ja

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuste osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Täpsustada maakohtu otsust ning lugeda õigeks, et

§ 266lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo pani Oleg Pavlov toime 9.11.2010.

5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.