← Eesti

1-11-3567/12

Obsah (12)§ 184§199§65§68§ 69§ 418§ 64§ 76§ 832§ 21§ 831§ 56

1-11-3567 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 24.märtsil 2011.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-11-3567 (10230117705) Kohtukoossei

§ 184

lg 2 p 1, 2; § 418 lg 1 järgi ja Sergei Maltsev süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Taavi Pern Ringkonnaprokurör Süüdistatav Tõkend Oleg Hristitš isikukood 37201250336; elukoht: xxx, asub Vanglas; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht: töötas, varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral karistatud, sh. kahel korral narkokuritegude toimepanemise eest; viimati 21.12.

  1. a Harju Maakohtu poolt 4 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmisest vabastati 15.09.
  2. a tingimisi, ennetähtaegselt (karistuse ärakandmata osa 2 aastat, 1 kuu ja 6 päeva katseajaga kuni 21.10.
  3. a) vahistamine alates 08.10.2010.a. Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav Sergei Maltsev isikukood 37706180371; elukoht: xxx, asub Vanglas, kodakondsus: kodakondsuseta; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht: ei tööta, varem kriminaalkorras Tõkend Kaitsja karistatud kaheksal korral, viimati Harju Maakohtu 24.09.
  4. a otsusega

§199lg 2 p 7, 8 ja 9 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega, Kr

MS §238 lg 2,

§65

lg 1 ja

§68

lg 1 alusel 8 kuu ja 2 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati vastavalt

§ 69

484 tunni üldkasuliku tööga (sooritamise tähtaeg 1 aasta) vahistamine alates 08.10.2010.a. Riine Lumiste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Oleg Hristitš

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Oleg Hristitš

§ 418

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus, s.o.

6 (kuus) kuud vangistust kaetuks raskema karistusega, s.o. 8 (kaheksa) aastase vangistusega. Mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 76

lg 6;

§ 65

lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 21.12.2007.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuu 6 (kuus) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 10 (kümme) aastat 1 (üks) kuu 6 (kuus) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 08.10.2010.a. Tõkend vahistamine- jätta Oleg Hristitš suhtes muutmata. Süüdi tunnistada Sergei Maltsev

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 69

lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 24.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 8 (kaheksa) kuud 2 (kaks) päeva vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud 2 (kaks) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 08.10.2010.a. Tõkend vahistamine- jätta Sergei Maltsev suhtes muutmata. Välja mõista Oleg Hristitš ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 535 (viissada kolmkümmend viis) eurot 1 senti riigituludesse ja menetluskulu, s.o. ballistikaekspertiisi nr TB-169-10/3640 maksumus summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri

  1. Selgitusse 2 märkida „Oleg Hristitš 1-11-3567, sundraha ”, „Oleg Hristitš 1-11-3567, kaitsjatasu“, „Oleg Hristitš 1-11-3567, menetluskulud“ KrMS § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista Sergei Maltsev ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) eurot 82 senti riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri
  2. Selgitusse märkida „Sergei Maltsev 1-11-3567, sundraha”, „ Sergei Maltsev 1-11-3567, kaitsjatasu“. KrMS § 423 alusel kohtukulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Välja mõista solidaarselt Oleg Hristitš ´ilt ja Sergei Maltsev´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr AN-1098/3637 maksumus 2 016 (kaks tuhat kuusteist) eurot ja DNA ekspertiisi nr 10E-GE1217 kulu summas 2 850 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri
  3. Selgitusse märkida „Oleg Hristitš 1-11-3567, menetluskulud”, „Sergei Maltsev 1-11-3567, menetluskulud”. KrMS § 423 alusel menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Konfiskeerimise tagamiseks arestitud sularaha summas 22 425 (kakskümmend kaks tuhat nelisada kakskümmend viis) krooni, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontolkonfiskeerida ja kanda riigituludesse

§ 832lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid: narkootilised ained – amfetamiin, marihuaana, fentanüül ja diasepaam, mis asuvad EKEI keemiaosakonnas- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: kilekotid, minigrip kilekotid, froteerätik, metallkarp, digitaalkaalud kirjaga Digital Scale, digitaakaalud Bomann, fooliumirull, majapidamispaberirull, plastikust joogitops, plastikust lusikas, klaasist pits, 9 sigaretifiltrit koos suitsupaberiga, poolik üllatusmuna ümbris, kaks pakendit minigrip kilekottidega, postikaart, kirjaümbrik ja 2 kirja, must lukuga suletav kott, hall riidest kott, pappkarp erineva suurusega minigrip kilekottidega, tabalukk Globe, võtmekimp 8 võtmega, pappkarp kasutamata kummikinnastega, metallist garaaživõti, mis asuvad kriminaalasja materjalide juureshävitada kohtuotsuse jõustumisel, v.a pakendis nr 25 asuvad võtmed- need jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Asitõend: arvuti väline kõvaketas Platinum, fotoaparaat Olympus, kollasest metallist kett, kollasest metallist plaat, valgest metallist münt, käekell Michael Kors, sülearvuti koos laadijaga, mobiiltelefon Nokia koos Zen sim-kaardiga, mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefon Iphone, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- tagastada kohtuotsuse jõustumisel Oleg Hristitš´ile. 3 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Oleg Hristitš’it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem karistatud

  1. ptk
  2. jaos sätestatud kuriteo toimepanemise eest, omandas täpselt tuvastamata ajal kohas ja isikult vastavalt varasemale kokkuleppele grupis koos Sergei Maltseviga ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid – amfetamiini sisaldavat pulbrit, fentanüüli sisaldavat pulbrit, marihuaanat ja samuti diasepaami. Omandatud narkootilisi aineid hoidsid S. Maltsev ja O. Hristitš Tallinnas, aadressil Xxx garaažiboksis nr 59 kuni 08.10.
  3. a, mil narkootilised ained eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Samuti kandis O. Hristitš osa narkootilistest ainetest endaga kuni 08.10.
  4. a toimunud kahtlustatavana kinnipidamiseni kaasas. 08.10.
  5. a Tallinnas, Xxx juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamise leiti ja võeti O. Hristitši juurest ära 4,70 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 0,83 grammi) ning 4,18 grammi marihuaanat. Samal päeval Tallinnas, aadressil Xxx asuvas, O. Hristitši ja S. Maltsevi ühiskasutuses olevas garaažiboksis nr 59 teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 1267,56 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 119,75 grammi), 5,41 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 240 mg), 10 mg diasepaami ja 173,51 grammi marihuaanat. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega grupis isikuna, kes on varem toime pannud

  1. ptk
  2. jaos sätestatud kuriteo, pani Oleg Hristitš toime

§184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema omandas täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult ebaseaduslikult, omamata relvaseaduse §32 tulenevalt soetamisluba tulirelva laskemoona omandamiseks, tulirelva laskemoona hulka kuuluva ühe 5,6x39 mm vintpüssipadruni, 126 tk 7,62x38R revolvripadrunit, 252 tk 7,62x25mm püstolipadrunit, üks 9x18 mm püstolipadrun ja kaks 22LR (5,6 mm) ääretulepadrunit. Omandatud padrunid toimetas O. Hristitš Tallinnas, aadressil Xxx garaažiboksi nr 59, kus hoidis nimetatud esemeid kuni 08.10.2010. a, mil padrunid garaažis teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega pani Oleg Hristitš toime

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sergei Maltsev’it süüdistatakse selles, et tema omandas täpselt tuvastamata ajal kohas ja isikult vastavalt varasemale kokkuleppele grupis koos Oleg Hristitšiga ebaseaduslikult suures koguses erinevaid narkootilisi aineid – amfetamiini sisaldavat pulbrit, fentanüüli sisaldavat pulbrit, marihuaanat ja samuti diasepaami. Omandatud narkootilisi aineid hoidsid S. Maltsev ja O. Hristitš Tallinnas, aadressil Xxx garaažiboksis nr 59 kuni 08.10.

  1. a, mil narkootilised ained eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 4 Samuti kandis O. Hristitš osa narkootilistest ainetest endaga kuni 08.10.
  2. a toimunud kahtlustatavana kinnipidamiseni kaasas. 08.10.
  3. a Tallinnas, Xxx juures toimunud kahtlustatavana kinnipidamise leiti ja võeti O. Hristitši juurest ära 4,70 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 0,83 grammi) ning 4,18 grammi marihuaanat. Samal päeval Tallinnas, aadressil Xxx asuvas, O. Hristitši ja S. Maltsevi ühiskasutuses olevas garaažiboksis nr 59 teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära 1267,56 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 119,75 grammi), 5,41 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 240 mg), 10 mg diasepaami ja 173,51 grammi marihuaanat. Suure koguse narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisega grupis pani Sergei Maltsev toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et aadressil Tallinn, Xxx olevast garaažiboksis nr 59 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokku 1 267, 56 grammi amfetamiini sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 119,75 grammi). 5,41 grammi fentanüüli sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 240 mg), 10 mg diasepaami ja 173, 51 grammi marihuaanat. Antud asjaolu tõendab Tallinnas, aadressil Xxx garaažiboksi nr 59 läbiotsimisprotokoll, millest nähtub, et metallist laua vasakpoolsest sahtlist leiti ja võeti ära 1 minigrip kilekott (Pakend 1/1), milles 45x100.-krooni, 20x25.- krooni, 9x500.- krooni (kokku 9500.- krooni) (Pakend nr 1); metallist laua vasakpoolsest sahtlist leiti ja võeti ära Lasering kirjaga sangadega kilekott (Pakend 2/2), milles 2x500.- krooni, 82x100.- krooni, 85x25.krooni, 3x50.- krooni, 19x10.- krooni, 7x5.- krooni (kokku 11700.-krooni) (Pakend 2), otsaseinas oleva seinakapi vasakult teise kapibokside püstaku ülemisest kapist alumiselt platelt leiti ja võeti ära sõlme seotud musta värvi prügikott, milles sees kilekott valget värvi pulbrilise ainega (Pakend 3); otsaseinas oleva seinakapi vasakult teise kapibokside püstaku ülemisest kapist alumiselt platelt leiti ja võeti ära punast värvi käterätik, mille sisse mähitud kilekott, milles omakorda minigrip kilekott valget värvi pulbrilise ainega (Pakend 4); otsaseinas oleva seinakapi paremalt esimese kapibokside püstaku keskmisest kapist keskmiselt platelt leiti ja võeti ära 1 minigrip kilekott, milles valget värvi pulbriline aine (Pakend 5); otsaseinas oleva seinakapi paremalt esimese kapibokside püstaku keskmisest kapist keskmiselt platelt leiti ja võeti ära 1 metallkarp, milles

  1. a)7 minigrip kilekotti valget värvi pulbrilise ainega;
  2. b)1 pealt sõlme seotud läbipaistev kilekott pulbrilise ainega;
  3. c)3 minigrip kilekotti pruuni värvi pulbrilise ainega;
  4. d)1 minigrip kilekott valget värvi pulbrilise aine jääkidega (Pakend 6); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära digitaalne kaal DIGITAL SCALE Capacity:200gx0,01g valget värvi pulbrilise aine jälgedega (Pakend 7); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära klaasist alusega kaal BOMANN, millel valget värvi pulbrilise aine jäljed (Pakend 8); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära fooliumpaberi rull (Pakend 9); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära majapidamispaberi rull, millel puulehe ornamendid (Pakend 10); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära helesinist värvi plastikust joogitops, milles kindermuna plastikust poolik ümbris suitsukonidega, 1 minigrip kilekott valget värvi pulbrilise ainega, 1 plastikust teelusikas ja 1 klaasist pits valget värvi pulbrilise aine jälgedega (Pakend 11); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära IDkaart Samil Martõkanov ik 36908070348 nimele nr B0298431 (Pakend 12); Metall-laua 5 kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära 1 minigrip kilekott, milles 5 erinevat ampulli (Pakend 13); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära 1 läbipaistel kilekott, mille küljes Grossi toidupoe hinnasilt - sealiha tomatikastmes 20.09.2010 hinnaga 52.05 (Pakend 14); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära 6 erinevat padrunit (Pakend 15); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapist, alumiselt riiulilt leiti ja võeti ära 2 pakendit tühjade minigrip kilekottidega (Pakend 16); metall-laualt väline arvuti autonoomne kõvaketas PLATINUM model no 123888, seeria nr 055162 (Pakend 17); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapi küljes olnud peegli vahelt 1 miniatuurne postkaart, mille pöördel punast värvi pliiatsiga kirjutatult kirje algusega Oleznik.., metall-laualt joonelisele paberile kirjutatud vene keelne kiri. millel peal „Olegu", Ümbrik kuupäevaga 24.08.10 Hristitš Oleg XxxTallinn 12915 ja ruudulisel vihikulehel sinist värvi pastakaga kiri algusega: pismo dlja Olega... (Pakend 18); metall-laua kohalt pruuni värvi seinakapi küljest rippunud fotoaparaat OLYMPUSSP-55ouz (Pakend 19); otsaseinas oleva seinakapi paremalt esimese kapibokside püstaku keskmisest kapist keskmiselt platelt leiti ja võeti ära 1 musta värvi lukuga suletav kott, milles 1 halli värvi riidest kott tundmatu taimse puruga ja 2 kilekotti tundmatu taimse puruga (Pakend 20); otsaseinas oleva seinakapi paremalt esimese kapibokside püstaku alumisest kapist maast 1 pappkarp, milles hulgaliselt pakendeid tühjade minigrip kilekottidega (Pakend 21) ( tlk.4-6). Läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud esemed on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga ( t lk.7-9). Et läbiotsimisel Tallinn, Xxx olevast garaažiboksis nr 59 leitud ja äravõetud esemed sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-1098-10/3637, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud XxxTallinn garaažiboksist läbiotsimisel leitud objektid; pulber massiga 443,0 g

(3)sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, seega on pulbris 55,28 g amfetamiini; pulber massiga 458,3 g
(4)sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 5,7%, seega on pulbris 19,17 g amfetamiini; pulber massiga 196,8 g
(5)sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 16%, seega on pulbris 23,11 g amfetamiini; pulber massiga kokku 56,71 g (6-1) sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 17%, seega on pulbris 7,08 g amfetamiini; pulber massiga 4,07 g (6-2) sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 24%, seega on pulbris 0,72 g amfetamiini; pulbrid (6-3 ja 11-2) narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisalda; pulber massiga 0,98 g (6-4) sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 22%, seega on pulbris 0,16 g amfetamiini; pulber massiga kokku 5,41 g (6-5) sisaldab fentanüüli. Fentanüüli sisaldus on 4,5%, seega on pulbris 0,24 g fentanüüli; pulber massiga 107,7 g (6-6) sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 18%, seega on pulbris g amfetamiini; kaalul
(7), plastmassist lusikal (11-3) ja klaasnõus (11-4) leidub amfetamiini jälgi; kaalul
(8), joogitopsis (11-1) ja plasttopsis (11-5) narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu; ampullis etiketiga Diazepam (13-1) olev vedelik sisaldab vastavalt etiketil toodud informatsioonile 10 mg diasepaami; ampullides etikettidega Haloperidol
(132), EGIS Impramin (13-3) ja kirjaga ME3ATOH (13-4), EE0OJI (13-5) ning ilma kirjata ampullis (13-6) olevad vedelikud narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisalda; taimeosad massiga 17,53 g (20-1) on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabmooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (0,40%); taimeosad massiga 80,59 g (20-2) on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (0,61%); taimeosad massiga 75,39 g (20-3) on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (0,31%) ( t lk.1924). Samuti on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et leitud ja äravõetud narkootilisi aineid sisaldavad esemeid on käidelnud nii süüdistatav Oleg Hristitš´i kui ka Sergei Maltsev´i ning mõlemal 6 süüdistataval on puutumus leitud ja äravõetud narkootiliste ainetega ja seda eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr 10E-GE1217, millest nähtub, et kilekotilt (milles oli kilekott pulbrilise ainega; pakend nr 3) võetud esimesest proovist (proov Al04654) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Sergei Maltsev'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Oleg Hristitš'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Sergei Maltsev'i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 2,4 x 10 -13. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 4,1 x 1012 inimese kohta. Minigrip kilekotilt (milles oli pulbriline aine; pakend nr 25) võetud proovist (proov A104683) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Oleg Hristitš'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Sergei Maltsev'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Oleg Hristitš'i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 9,5 x 10 -12 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,1x10 11 inimese kohta. Alljärgnevalt loetletud proovidest: -proov plastlusika varrelt (pakend nr 11, proov A104673); proov kilekotilt (pakend nr 14, proov A104677) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Maitsev'ilt ja Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Alljärgnevalt loetletud proovidest: -proov kilekoti sõlmelt (milles oli roosakat värvi pulbriline aine; pakend nr 6, proov A104664); -proov digitaalkaalu Bomann nuppudelt (pakend nr 8, proov A104668); -proov minigrip kilekotilt (milles oli pulbriline aine; pakend nr 11, proov A104671) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Maltsev'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Lisaks ei saa kindlalt välistada ka Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Alljärgnevalt loetletud proovidest: proov minigrip kilekotilt (pakend nr 1/1, proov Al 04650); -proov minigrip kilekotilt nr 4 (milles oli valge pulbriline aine; pakend nr 6, proov Al04663) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Maltsev'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Oleg Hristitš'i võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Alljärgnevalt loetletud proovidest: -proov metallkarbi avamiskohalt (pakend nr 6, proov Al 04659); -proov majapidamispaberi rullist (väljalõige; pakend nr 10, proov A104670) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Maitsevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Digitaalkaalu Digital Seale neljalt nupult (pakend nr 7) võetud proovist (proov A104666) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Sergei Maltsev'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/ mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Alljärgnevalt loetletud proovidest: -proov klaasist pitsilt (pakend nr 11, proov A104672); -proov musta värvi koti suure sahtli kahelt lukuripatsilt (pakend nr 20, proov A104678) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Sergei Maitsev'ilt ja Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Sigaretipaki avamiskohalt (pakend nr 25) võetud proovist (A104682) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Sergei Maitsev ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta selles segaproovis ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Alljärgnevalt loetletud proovidest: - proov minigrip kilekotilt nr 7 2 (milles oli valge pulbriline aine; pakend nr 6, proov A104661); -proov digitaalkaalu Digital Seale kaane avamiskohalt (pakend nr 7, proov A104665) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Sergei Maltsev'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Alljärgnevalt loetletud proovidest: -proov minigrip kilekotilt nr 3 (milles oli pulbriline aine; pakend nr 6, proov A104662); -proov fooliumpaberi rullilt (pakend nr 9, proov Al 04669) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Sergei Maitsevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovis. Oleg Hristitš'i võrdlusproovist määratletud DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Minigrip kilekotilt (milles oli pulbriline aine, ühelt poolt; pakend nr 4) võetud proovist (proov A104657) saadi DNA analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel ei saa välistada Oleg Hristitš'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Lisaks ei saa tulemusi andnud lookuste alusel kindlalt välistada ka Sergei Maltsev'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. (tlk. 27-38). Kohtulikul uurimisel süüdistatav Oleg Hristitš tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi täielikult, kuid ristküsitlusel tunnistas end süüdi osaliselt temale inkrimineeritud kuriteos

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi, s.o.

narkootiliste ainete omandamises ja valdamises, kuid mitte grupi poolt ning

§ 418lg 1 järgi täielikult.

Süüdistatav andis ütlusi, et tarvitab narkootikume ja käitles ebaseaduslikult narkootilisi aineid, s.t. süstemaatiliselt omandas aineid, et neid edasi müüa ja kasu saada, samuti omandas aineid endale tarvitamiseks. Edasi soovis müüa amfetamiini. On müünud ka kunagi fentanüüli. Garaažiboksi nr 59 sai enda kasutusse 20.08.2010.a., algselt oli mõeldud see töökojaks kus tegeleda juveelidega. Narkootilised ained, mis leiti garaažiboksist kuulusid kõik temale. Ained omandas erinevatel aegadel, osad septembris, osad oktoobris. Puhas kasum müügist oleks olnud 20 000 kuni 30 000 krooni. Kaalud olid garaažis, kuna juveliiridel on alati kaalud, samuti on juveliiridel ka kotikesed, samuti oli mõeldud need asjad narkootikumide jaoks. Raha, mis oli garaažis oli ettenähtud mikrobussi remondiks. Peale tema kasutas garaažiboksi ka veel Sergei Maltsev, seda viimastel päevadel mikrobussi remondiks. Tema lasi tavaliselt Maltsev´i garaaži, kuid viimastel päevadel andis Maltsev´ile võtmed, sest tema ei kavatsenud seal viibida. Võtme andis 07.10.2010.a. õhtul. Tema arvab, et Maltsev ei teadnud narkootikumidest, mis olid garaažis, kuna tema oma tegevust ei avalikustanud ning Maltsev ei teadnud, et tegeleb narkootiliste ainetega. Maltesv´ile ei olnud mingit tegemist narkootikumide omandamisega ja hoidmisega ning nende hoidmiseks ei teinud Maltsev midagi. Kohtulikul uurimisel süüdistatav Sergei Maltsev ei tunnistanud end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi. Süüdistatav andis ütlusi, et kuna temal tööd ei olnud, siis Oleg Hristitš pakkus parandada mikrobussi, mis seisis garaaži juures ning lubas, et korda tegemise eest saab 5 000 krooni. Tööd tehes vahetas riideid garaažis ja võttis sealt ka tööriistu. Alguses käis garaažis ainult siis kui Oleg oli ka seal, kuid 07.10.2010.a. sai kokku Olegiga ja otsustasid, et nädalavahetusega saab auto remonditud. Garaaži uksel oli lukk, mida sai avada väikese võtmega ja siis oli veel riigelvõti. Tema sai tema valduses olevate kahe võtmega garaaži lahti iseseisvalt 8- ndal kuupäeval. 07.oktoobril õhtul jättis Oleg temale võtmed ning 08.oktoobri hommikul otsis garaaži läbi. Oleg jättis temale võtme 7-ndal kuupäeval, et tema saaks remontida bussi nädalavahetusel, peale seda viis Olegi palvel Olegi hotelli ära ja läks tagasi garaaži. Kui tema läks garaaži, et võtta tööriistu, siis oli seal palju kaste ja suur seinakapp. 8 Temal tekkis huvi, et mis seal on ja hakkas vaatama, peaaegu kõik kapid käis läbi. Ei oska öelda kuidas see juhtus aga otsis läbi terve garaaži ja leidis narkootikumid. Teab, et need olid narkootikumid, kuna tarvitab narkootikume. Tarvitab amfetamiini ja tundis ära aine lõhna järgi. Võttis endale natuke, et tarvitada ja pärast võttis veel tarvitamiseks umbes 0,5 grammi amfetamiini. Tema nägi, et garaažis on kaalud ja kartis, et narkootikumid on kaalutud, siis püüdis võtta narkootikume mitmest pakist, et keegi ei saaks aru, et pakkidest on võetud. Kapis oli plastmasskarp, avas selle ning seal oli kaal, lülitas selle sisse ja välja, siis sai aru, et ei tohi pakkidest palju võtta ja nii jäi kaalule tema DNA. Lusikal leiti tema DNA-d, kuna võttis sellega narkootikume pakkidest. Aine tarvitas kohe garaažis olles ära, seal oli tühje pakke, oli vett ja süstlad. Garaažis lauasahtlis oli mikrobussi omaniku raha ja tema võttis sealt 200 krooni ja lahkus. Sõites õhtul garaažist mööda nägi politseid ja tulesid, ning kuna tema käes oli garaaživõti, siis sõitis sinna juurde. Tema selgitas politseile, et temal on võti, kuna remondib mikrobussi. Samuti nägi, et auto peal olid narkootikumid ning tema kohe selgitas, et need ei kuulu temale aga nägi neid ja puudutas. Tema ei ole koos Olegiga narkootilisi aineid ei omandanud ega hoidnud. Tema teadis, et Oleg tarvitab narkootilisi aineid, kuid Oleg pakkunud kunagi aineid ei ole. Kohus tuvastas kohtuistungil ristküsitlusel, et süüdistatav Oleg Hristitš on andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtulikul uurimisel. Kohtumenetluse pooled taotlesid süüdistatava Oleg Hristitš kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida süüdistatava usaldusväärsust. Süüdistatav on ristküsitlusel selgitanud, et raha, mis oli garaažis oli ettenähtud mikrobussi remondiks. Kohtueelsel uurimisel on süüdistatav Oleg Hristitš, aga väitnud, et rahast garaažis ei teadnud midagi, kuna polnud garaažis mitu päeva käinud ( t lk.141/3 rida 8). Samuti väitis süüdistatav ristküsitlusel, et Maltsev ei teadnud narkootikumidest, mis olid garaažis, kuna tema oma tegevust ei avalikustanud ning Maltsev ei teadnud, et tegeleb narkootiliste ainetega. Kohtueelsel uurimisel aga on andnud ütlusi, et Maltsev teadis, et garaažis on narkootikumid, kuid kui palju seal neid oli, ei teadnud ( t lk.141/3 rida 25). Süüdistatav Oleg Hristitš ei muutnud küll kogu kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, kuid tema ütlused ei ole teatud osas usutavad, kuna ristküsitlusel avaldati süüdistatava ütlused tema usaldusvääruse kontrollimiseks ning süüdistatav ei kinnitanud antud ütlusi, vaid pehmendas kaassüüdistatava Maltsev osas antud ütlusi. Süüdistatav Oleg Hristitš põhjendas uute ütluste andmist kohtule asjaoluga, et tema ei pööranud kohtueelsel uurimisel kirjapandud ütlustele tähelepanu. Tema oli palunud panna kirja ütlused, et võib oletada, et Maltsev teadis narkootilistest ainetest. Tema võib öelda praegu kohtule, et tema meelest Maltsev ei teadnud. Kohus ei pea süüdistatava Oleg Hristitš uute antud ütluse põhjendust usutavaks, kuna usutavat põhjendust ütluste muutmiseks kohtule esitatud ei ole. Põhjendus ütluste muutmiseks oli kohtule antud laveerides ning süüdistatav Oleg Hristitš ei suutnud mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust. Kohus leiab, et süüdistatav Oleg Hristitš on andnud kohtule süüdistatavat Sergei Maltsev´it õigustavaid ütlusi eesmärgiga vabastada Sergei Maltsev süüst ja vastutusest. Ka on süüdistatava Oleg Hristitš ütlused vastuolulised osas, mis puudutab võtmete/ võtme andmist Oleg Maltsev´ile. Nii kinnitas algselt süüdistatav Oleg Hristitš, et tema lasi tavaliselt Maltsev´i garaaži, kuid viimastel päevadel andis Maltsev´ile võtmed, sest tema ei kavatsenud seal viibida. Hiljem väitis aga süüdistatav Oleg Hristitš, et võtme andis just 07.10.2010.a. õhtul. Kohus märgib, et süüdistatav Sergei Maltsev on andnud kohtumenetluses selliseid ütlusi, mis on omavahel vastuolus. Esiteks andis Sergei Maltsev ütlusi, et Oleg jättis temale võtme 7-ndal kuupäeval, et tema saaks remontida bussi nädalavahetusel, peale seda viis Olegi palvel Olegi hotelli ära ja läks tagasi garaaži. Kui tema läks garaaži, et võtta tööriistu, siis oli seal palju 9 kaste ja suur seinakapp. Temal tekkis huvi, et mis seal on ja hakkas vaatama, peaaegu kõik kapid käis läbi. Ei oska öelda kuidas see juhtus aga otsis läbi terve garaaži ja leidis narkootikumid. Hiljem väitis süüdistatav Maltsev, et tema sai tema valduses olevate kahe võtmega garaaži iseseisvalt lahti 8- ndal kuupäeval. Samuti kinnitas süüdistatav Maltsev kaitsjale, et 07.oktoobril õhtul jättis Oleg temale võtmed ning 08.oktoobri hommikul otsis garaaži läbi. Seega on algselt ristküsitluse alguses süüdistatav Maltsev kinnitanud, et peale võtmete saamist 07.oktoobril läks garaaži tagasi ja leidis narkootikumid, mida tarvitas, kuid hiljem asunud kinnitama, et 08.oktoobril alles läks iseseisvalt garaaži ja hakkas otsima garaaži läbi ja leidis narkootikumid. Samuti on mõlemad süüdistatavad kogu ristküsitluse väitel rääkinud küll ühest võtmest, küll kahest võtmest. Ilmselgelt on vajalik garaaži avamiseks kahte võtit, kuna läbiotsimisprotokollist nähtuvalt siseneti Tallinnas aadressil Xxxasuvasse garaažiboksi nr 59 ukse ees olnud tabaluku ning tavaluku lõhkumise tee ( t lk.4). Samas nähtub Sergei Maltsev´i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, et kinnipidamisel oli Sergei Maltsev´ilt võetud ära pikk metallist võti risti asetseva käepidemega ( t lk.107), seega üks võti, mitte kaks võtit. Viimases sõnas märkis Sergei Maltsev, et temal oli kaks võtit, kuna võti mis oli kinnipidamisel kaasas on pikk, siis ei saanud seda teise garaaživõtme külge panna, kuna väiksema võtme oli pannud autovõtmete külge. Asitõendite vaatlusprotokolliga on vaadeldud Sergei Maltsev´i kinnipidamisel ära võetud võtit, mis on heledast metallist omavalmistatud garaaživõti, pikkusega 19 cm ( t lk.7-9). Süüdistatava Sergei Maltsev´i selgitus võtme osas ei ole loogiline, kuna miks pidanuks Sergei Maltsv nähes politseid garaažis võtma kaasa ainult ühe võtme ja seda võtme, mis on 19 cm pikk, kuid jätma teise võtme kaasa võtmata. Lisaks andis süüdistatav Sergei Maltsev ristküsitlusel ütlusi, ühe võtme kohta ja nimelt, et nägi kui politsei teeb läbiotsimist ja kuna garaaživõti oli tema käes, siis sõitis sinna juurde ja selgitas politseile, et tema käes on garaaživõti, kuna parandab mikrobussi. Tuvastatud asjaoludest ja süüdistatavate vastuolulistest ütlustest võtmete osas võib kohus teha järelduse, et ühel süüdistataval oli üks võti ja teisel teine võti ning sisenemisel garaaži oli vajalik mõlema isiku kohalolek. Kohus ei pea süüdistatava Sergei Maltsev kaitseversiooni usaldusväärseks, nähes garaažis kaale, siis kartis, et narkootikumid on kaalutud, siis püüdis võtta narkootikume mitmest pakist, et keegi ei saaks aru, et pakkidest on võetud. Kapis oli plastmasskarp ja avas selle ning seal oli kaal, lülitas selle sisse ja välja, siis sai aru, et ei tohi pakkidest palju võtta ja nii jäi kaalule tema DNA. Lusikal leiti tema DNA-d, kuna võttis sellega narkootikume pakkidest. Aine tarvitas kohe garaažis olles ära, seal oli tühje pakke, vett ja süstlad. Vastuvaidlematult on tõendatud ülaltoodud refereeritud tõenditega, et Sergei Maltsev omas juurdepääsu garaažiboksile nr 59, millest leiti narkootilisi aineid. Samuti on ümberlükkamatuks faktiks asjaolu, et garaažis leitud erinevatel narkootilisel ainetel leidus bioloogilist materjali, mille analüüsimisel jõuti tulemusele, et selle DNA lookustes on esindatud ka kõik Sergei Maltsev´il esinevad DNA alleelid. Kohtu hinnangul on see vääramatuks tõendiks selle kohta, et Sergei Maltsev oli vahetus kokkupuutes nimetatud garaažist leitud suure koguse erinevate narkootiliste ainetega. Riigikohus oma lahendis (3-1-1-8-10 p. 8) on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). 10 Süüdistatava Sergei Maltsev esitatud kaitseversioon, et tema narkootilisi aineid omandanud ei ole ja aine ei kuulunud temale, vaid ainult tarvitas ainet, ei ole usutav. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks versiooni, et Sergei Maltsev huvist hakkas vaatama garaaži kappe läbi ja ei tea kuidas juhtus nii, et ostis läbi terve garaaži ja leidis narkootikumid, jättes seejuures sinna maha ohtralt otseselt temale viitavat bioloogilist materjali. Puudub ka igasugune loogiline seletus, miks pidanuks seejuures sattuma Sergei Maltsev bioloogiline materjal kahele kaalule, mida ilmselgelt kasutati narkootilise aine jaotamiseks ning pakendamiseks. Süüdistatava kaitseversioon, et kapis oli plastmasskarp ja avas selle ning seal oli kaal, lülitas selle sisse ja välja, siis sai aru, et ei tohi pakkidest palju võtta ja nii jäi kaalule tema DNA, on ümberlükatud eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr 10E-GE1217 ( t lk.27-35). Nii nähtub eksperdiarvamusest, et -proov digitaalkaalu Bomann nuppudelt (pakend nr 8, proov A104668) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Sergei Maltsev'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides ( t lk.33). Samuti nähtub, et proov digitaalkaalu Digital Seale kaane avamiskohalt (pakend nr 7, proov A104665) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Sergei Maltsev'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides ( t lk.33-34). Seega ei ole tegemist ühe kaaluga, mille kaant ja nuppu süüdistatav enda sõnede kohaselt puutus, vaid tegemist on kahe erineva kaaluga, mille ühelt kaane avamiskohalt ja teise kaalu nuppudelt on leitud süüdistatavale viitavat bioloogilist materjali. Kohus ei soostu kaitsja ja süüdistatava Sergei Maltsev esitatud seisukohaga, et käesoleval juhul saaks rääkida üksnes narkootilise aine puutumisest Sergei Maltsev poolt, mis ei ulatu narkootilise aine käitlemiseni

§ 184mõttes.

Tõesti, narkootilise aine lihtne puutumine (ja ka näiteks suurest kogusest ainest enda tarbeks väikese koguse võtmine, mille tulemusel jääb tarvitajast maha bioloogiline materjal) ei anna alust rääkida suure koguse narkootilise aine valdamisest, saati siis omandamisest vms käitlemise vormist

§ 184mõttes.

Ümberlükkamatult on leidnud kinnitust, et lisaks kaaludele leiti Sergei Maltsev´i bioloogilist materjali veel sõlme seotud musta värvi prügikotilt, milles sees kilekott valget värvi pulbrilise ainega (amfetamiin), punast värvi käterätiku sisse mähitud kilekoti minigrip kilekotilt, milles valget värvi pulbriline aine (amfetamiin), metallkarbilt, milles kilekotid erinevate ainetega (amfetamiin, fentanüül), fooliumpaberi rull, majapidamispaberi rullilt, millel puulehe ornamendid, plastist teelusikas, klaasist pits, mingrip kilekott, musta värvi koti suure sahtli kahelt lukuripatsilt (milles hašiš) ( t lk.27-38). Soovides tarvitada amfetamiini, siis puudunuks süüdistataval vajadus puutuda nii fooliumpaberi rulli, kotti milles hašiš, kotte milles fentanüül jne. Toetudes läbiotsimisprotokollile ( t lk.4-6) ja asitõendite vaatlusprotokollile ( t.lk 7-9) nähtub, et paljud kotid ja mingripid olid läbipaistvad, seega puudunuks vajadus kõiki kotte läbiotsida, saamaks teada mis on kottides. Vastupidi kinnitavad antud faktid kohtule süüdistatava Sergei Maltsev´i puutumust narkootiliste ainetega sel viisil, mis ulatub narkootilise aine käitlemiseni

§ 184mõttes.

Seega on alusetu Sergei Maltsev ja tema kaitsja väide, et Sergei Maltsev üksnes puutus narkootikume, suure koguse narkootilise aine käitlemisel on nimetatud neutraalse tegevuse (st üksnes narkootilise aine tarvitamisele suunatud käitumine, mis on karistatav väärteokorras NPAS § 151 alusel) piir ilmselgelt ületatud ning rääkida saab vähemalt suure koguse narkootilise aine valdamisest. Süüdistatava Sergei Maltsev´i kaitsja vaidlustes märgitu, et on ebaloogiline, et isik, kes tegeleb narkootikumide hoidmisega jookseks lihtsalt politseile sülle, selleks, et selgitada milles asi on, mida tema kaitsealune aga tegi. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav Sergei Maltsev nähes politsei läbiotsimise teostamist garaažiboksis nr.59 sai ilmselgelt aru ja oli teadlik, et tema DNA-d võidakse leida hiljem kriminaalmenetluse käigus, kuna Maltsev oli seal olnud esemetega sellises puutumuses, mis ei saanud olla juhuslik. Seega ilmselgelt 11 puudus süüdistataval Sergei Maltsev´il vajadus enda varjamiseks, kuna tema isik oleks tuvastatud hiljem menetluse käigus. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatavad Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev käitlesid (omandas, valdas) narkootilist ainet, aadressil Tallinn, Xxx garaažiboksis nr 59 kuni 08.10.2010. a, mil see läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Lisaks käitles (omandas valdas) narkootilisi aineid süüdistatav Oleg Hristitš ka Tallinnas, Xxx juures kui ta kahtlustatavana kuriteos kinni peeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i valduses olevast aadressil Tallinn, Xxx garaažiboksis nr 59 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kokku 1 267, 56 grammi amfetamiini sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 119,75 grammi). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg (Terminology and Information on Drugs“, NY 1998 (United Nations International Drug Control Programme); United Nations Office on Drugs and Crime „Ecstasy and Amphetamines Global Survey 2003 (UNODC). NY, 2003). Lähtudes eeltoodust piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1 300 mg (1,3 g) amfetamiini. Antud seisukohta toetab ka kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohus 1-05-1093). Süüdistatavate Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i poolt käideldud amfetamiini kogusest piisab mitmekümne kordselt

(91)kümnele inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud amfetamiini kogusest piisaks 910 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lisaks leiti ja võeti ära Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i valduses olevast aadressil Tallinn, Xxx garaažiboksis nr 59 teostatud läbiotsimise käigus kokku 5,41 grammi fentanüüli sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 240 mg). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatavate Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i ühisest valdusest olevast garaažiboksist leitud ja äravõetud ainete kogusest piisab üle saja kordselt
(120)kümnele inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud fentanüüli kogusest piisaks 1 200 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Samuti leiti ja võeti ära Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i valduses olevast aadressil Tallinn, Xxx garaažiboksis nr 59 teostatud läbiotsimise käigus kokku 173, 51 grammi marihuaanat. 12 Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on marihuaana tavaline narkojoovet tekitav annus umbes 0,5-1 gramm. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5-10 grammist marihuaanast (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001; Randall C.Baselt, Disposition of Toxic Drugs and Chemicals in Man, 5th ed. California, 2000). Süüdistatavate Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i poolt käideldud marihuaana kogusest piisab üle kümne korra
(17)kümnele inimestele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud marihuaana kogusest piisaks 170 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Oleg Hristitš´i kinnipidamisel leiti lisaks eelnevale ka 4,70 grammi amfetamiini sisalduvat pulbrit (puhtal kujul narkootilist ainet 0,83 grammi) ja 4,18 grammi marihuaanat. Antud asjaolu on kinnitust leidnud Oleg Hristitš kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et isikult võeti ära paremast käest suitsupakk kirjaga Red & White, milles majapidamispaberi sisse mähitud 1 tk minigrip kilekott valge narkootikumikahtlase pulbrilise ainega ning majapidamispaberi sisse mähitud roheline taimne puru ( tlk.79-81). Leitud esemeid on ka vaadeldus asitõendite vaatlusprotokolliga ( t lk.7-9). Lisaks kinnitab ka DNA ekspertiisiaktis nr 10E-GE1217 ( t lk.27-38) ja nimelt on eksperdiarvamus, et minigrip kilekotilt (milles oli pulbriline aine; pakend nr 25) võetud proovist (proov A104683) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Oleg Hristitš'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte Sergei Maltsev'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Oleg Hristitš'i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 9,5 x 10-12 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 1,1x1011 inimese kohta. Et nimetatud ained sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr AN-1098-10/3637, mille eksperdiarvamuse kohaselt Oleg Hrištitš'ilt läbiotsimisel leitud objektid: pulber massiga 4,70 g (25-1) sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Amfetamiinsulfaadi sisaldus on 24%, seega on pulbris 0,83 g amfetamiini; taimeosad massiga 4,18 g
(252)on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (0,21%) ( t lk.19-24). Lähtudes eeltoodust on täidetud

§ 184

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatavad Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev on pannud toime neile inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev teadsid, et nad käitlesid narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Kohus leiab, et olenemata selles, millisel viisil sattusid narkootikumid Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev kätte– kas nad ostsid need, said edasimüümiseks, on nad vaidlusaluse narkoaine omandanud. Omandamine on võimalik erineval viisil. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-28-98 selgitanud, et omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja kuritegelikku enda kasuks pööramist. Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Arvestades Oleg Hristitš´ilt ja Sergei Maltsev´ilt leitud narkootilise ainete kogust ja selle pakendamist erinevatesse minigripi kotikestesse, on nende tegevuses tuvastatav narkootilise aine edasiandmise eesmärk ja seda omakasu ajendil. Otsustamaks, kas käesoleval juhul on Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev tegevuses tuvastatav kaks narkootilise aine käitlemise viisi, s.o. omandamine ja valdamine või on tegemist teoühtsusega, märgib kohus järgmist. 13 Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohus on seisukohal, et Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev omandasid ja valdasid narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil, arvestades ainete kogust. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist: Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev omandasid suures koguses narkootilist ainet, milline kogus moodustab kokku erinevatest ainetest ligi 2 280 doosi narkootilise joobe tekitamiseks, mis ilmselgelt viitab aine omandamisel juba edasiandmise eesmärgi olemasolu, nad hoidsid neid aineid pakendatuna minigrip kotikestesse ja seda jätkuvalt edasiandmise eesmärgiga. Narkootilise aine omandamise ja edasimüümise vahele arvestades süüdistatava Oleg Hristitš enda ütlusi, et ained olid omandatud erinevatel aegade, siis jäi märgatav ajavahemik, mis lahutab neid käitlemisviise ajaliselt ja loogiliselt ka ruumiliselt. Kohus leiab, et teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist erinevate tegudega, mis seisnesid narkootilise aine omandamise ja ka valdamises edasiandmise eesmärgil. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse

§ 184loetletud käitlemisviise ühe teona, millal erinevate tegudena.

Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud annavad põhjendatud aluse järelduseks, et Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja valdamisele eraldi, s.t. et Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev panid neile süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitu tegu, s.o. suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamise. Teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Antud seiskohta on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-97-04. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-97-04 märkinud veel lisaks, et süüteo kaastäideviija võib olla nii teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja: nt valvab, juhib tähelepanu kõrvale jne. Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (

§ 21lg 2 ls 1).

Kuigi

§ 21

lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91), mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. 14 Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneval kokkuleppe alusel- kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse tunnuse täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku eelnevalt enne kuriteo toimepanemist, kui ka mitte- eelneva, vahetu kokkuleppe alusel- kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivse tunnuse. Siinjuures kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et isikud on kokku leppinud ( ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Kohus leiab, et antud juhul on süütegu süüdistatavate Oleg Hristitš´i ja Sergei Maltsev´i poolt pandud toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kohus leiab, et süüdistatav Sergei Maltsev osales kaastäideviijana teos intensiivselt, mida kinnitab eelpool refereeritud DNA ekspertiisi aktis toodud eksperdiarvamus, millest nähtub, et garaažist leitud esemetel esineb oluliselt rohkem süüdistatava Sergei Maltsev´i bioloogilist materjali kui süüdistatava Oleg Hristitš´i bioloogilist materjali. Võttes arvesse süüdistatava Sergei Maltsev´i bioloogilise materjali rohkust esemetel millised on vajalikud ja viitavad narkootiliste ainete pakendamisele, võib kohus väita, et üks viis milles süüdistatav Sergei Maltsev teos osales oli narkootiliste ainete pakendamine. Oleg Hristitš´i ütlused, et omandas narkootilised ained üksi ja kaassüüdistatav ei oma puutumust leitud narkootiliste ainetega ei ole eluliselt usutav ega loogiline, arvestades narkootikumide hinda, n.ö illegaalsel turul. Ei ole usutav, et keegi omandaks erinevad narkootilised ained kalli raha eest ja narkootikumide kogust arvestades veel eesmärgiga, kas see raha tagasi teenida või kasu teenida, jätaks narkootilised ained lihtsalt garaaži erinevatesse kappidesse, sealjuures võimaldades antud juhul Sergei Maltsev´il vaba juurdepääsu narkootiliste ainetele. Kohus saab kogutud tõendite pinnalt väita, et nii süüdistatav Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev olid süüks arvatud tegude, s.o. narkootiliste ainete omandamisel ja valdamisel, niisuguses kontaktis, mis ei saanud olla juhuslik. Käesoleval juhul on Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev süüteo toimepanemisel käsitletavad võrdväärsete partneritena. Süüdistatavad on süüteo pannud toime teadliku ja soovitud koostegutsemise kaudu. Grupilist tegevust tõendab eelpool märgitu ning kuna on tõendamist leidnud grupiline tegevus narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, ei ole õigustatud aine koguse jagamine kaastäideviijate vahel, iga kaastäideviija vastutav suure koguse ainete käitlemise eest. Antud seisukohta toetab ka kohtupraktika (Tartu Ringkonnakohus 2-1-74/05). Kohus leiab, et süüdistatavate Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev poolt toimepandud süütegu oli toime pandud läbi teadliku, soovitud koostegutsemise ning ühise ja kooskõlastatud käitumisega. Lisaks ülaltoodule leiab kohus, et süüdistatav Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev käitlesid narkootilisi aineid omakasu eesmärgil, s.t. sihiga teenida majanduslikku kasu, arvestades aine kogust, kuna antud kogusest piisab mitusada korda (kokku kõik ained 2 280 doosi) kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.t. fentanüüli kokku 1 200 doosi, amfetamiini kokku 910 doosi ja marihuaanat 170 doosi seejuures tegelikul kasusaamisel ei ole tähtsust, piisab vastavast kavatsusest. Majandusliku kasu saamine on tõendatud eelkõige analüüsiga isikute tulude kohta ( t lk. 51-53) millest nähtub, et Oleg Hristitš´i legaalne sissetulek 2009.a. oli 2 582 krooni ja 2010.a. 1 000 krooni. Sergei Maltsev´i legaalne sissetulek 2009.a. oli 0 krooni ja 2010.a. 0 krooni. Kuigi Oleg Hristitš´i legaalne sissetulek oli kokku kahel aastal 3 582 krooni ning Sergei Maltsev´i legaalne sissetulek puudub, leiti ning võeti nende ühiskasutuses olevast garaažiboksi nr 59 läbiotsimisel sularaha summas kokku 21 200 krooni ( t.lk 4-6) ja Oleg Hristitš kinnipidamisel ära sularaha summas 1 225 krooni ( t lk. 79-81). Fakt, et Oleg Hristitš ´ile ja Sergei Maltsev´ile ei ole inkrimineeritud narkootilise aine edasiandmist, ei välista nende karistamisel omakasu motiivi arvestamist. Koosseisuvälise karistust raskendava 15 asjaolu arvestamine pole käsitatav süüdistuse piiridest väljumisena. Sellisele seisukohale on asunud kohtupraktika (nt. Tallinna Ringkonnakohus 1-08-1738). Süüdistatav Sergei Maltsev kinnitas, et raha mis oli garaažis sahtlis oli mikrobussi omaniku raha. Ka märkis süüdistatav Sergei Maltsev, et remontimise eest pidi saama 5 000 krooni. Süüdistatav Oleg Hristitš kinnitas, et sularaha, mis leiti garaažist oli ettenähtud mikrobussi remondiks. Läbiotsimisprotokollist nähtub, et Tallinnas aadressil Xxx asuvas garaažiboksi nr 59 leiti ja võeti ära metallist laua vasakpoolsest sahtlist leiti ja võeti ära 1 minigrip kilekott (Pakend 1/1), milles 45x100.-krooni, 20x25.- krooni, 9x500.- krooni (kokku 9500.- krooni) (Pakend nr 1) Metallist laua vasakpoolsest sahtlist leiti ja võeti ära Lasering kirjaga sangadega kilekott (Pakend 2/2), milles 2x500.- krooni, 82x100.- krooni, 85x25.- krooni, 3x50.- krooni, 19x10.- krooni, 7x5.- krooni (kokku 11700.-krooni) (Pakend 2). Ilmselgelt oleks puudunud vajadus legaalse raha pakendamiseks kahte erinevasse pakendisse, s.o. sularaha kokku 9500 krooni minigrip kilekotti ja summa 11 700 krooni Lasering kirjaga sangadega kilekotti. On ilmselge kohtu arvates, et garaažist leitud sularaha ei olnud väidetava mikrobussi omaniku raha, vaid saadud kuritegelikul teel. Ka ei ole mõlemad süüdistatavad esitanud oma väidete õigsuse kinnitamiseks sularaha osas mingeid tõendeid. Vastavalt

§ 831

lg 3 sättele võib kohus jätta täielikult konfiskeerimata vara, kui vara väärtus on vara hoiu-, võõrandamis- või hävitamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Kuna Oleg Hristitš´ilt ära võetud esemete, s.o. arvuti väline kõvaketas Platinum, fotoaparaat Olympus, kollasest metallist kett, kollasest metallist plaat, valgest metallist münt, käekell Michael Kors, sülearvuti koos laadijaga, mobiiltelefon Nokia koos Zen sim-kaardiga, mobiiltelefon Samsung, mobiiltelefon Iphone väärtust ei ole tuvastatud ning prokurör palus konfiskeerida ainult sülearvuti, kolm mobiiltelefoni ja fotoaparaadi, siis on kohtu arvates vara väärtus vara võõrandamiskuludega võrreldes ebaproportsionaalselt väike. Seega ei pea kohus vajalikuks nimetatud esemete konfiskeerimist ning need kuuluva tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel Oleg Hristitš´ile. Veel märgib kohus, et ei ole välistatud lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga (RKKKo nr 3-1-1-32-05). Seega ei saa jätta tähelepanuta, et süüdistatava Oleg Hristitš´i näol on tegemist isikuga, kes on varem süüdimõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises (t lk.75-78). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud Oleg Hristitš ´i poolt

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja Sergei Maltsev´i poolt

§ 184

lg 2 p 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Oleg Hristitš tuleb süüdi mõista

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja Sergei Maltsev tuleb süüdi mõista

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Süüdistatava Oleg Hristitš ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos

§ 418

lg 1 järgi on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, millega ta tunnistab end süüdi täielikult. Süüdistatav andis ristküsitlusel ütlusi, et padrunite omanikus võib pidada teda, kuna omandas padrunid. Relvaluba temal ei ole. Süüdistatava Oleg Hristitš ´i süü antud kuriteos on lisaks tema enda ütlustele tõendamist leidnud ka läbiotsimisprotokolliga, millest nähtub, et leiti ja võeti ära otsaseinas oleva seinakapi paremalt esimese kapibokside püstaku alumisest kapist maast 1 kilekott (Pakend 22/1) milles 1 karp püstoli padruneid eal 7,62, kokku 70 tk ja 9 karpi revolvri padruneid eal 7,62, kokku 126tk (Pakend 22); Otsaseinas oleva seinakapi paremalt esimese kapibokside püstaku alumisest kapist maast 1 pappkarp, milles 18 tk püstolipadrunit eal 7,62kilekott (Pakend 22/1) milles 1 karp püstoli padruneid eal 7,62, kokku 70 tk ja 9 karpi revolvri padruneid eal 7,62, kokku 126tk (Pakend 23) ( tlk. 4-6). Äravõetud padruneid on ka 16 vaadeldud asitõendite vaatlusprotokolliga ( t lk.7-9) ja Kohtuballistikaekspertiisi aktiga nr TB-169-10/3640 mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud üks 5,6x39 mm kaliibriline vintpüssipadrun; sada kakskümmend kuus 7,62x3 8R kaliibrilist revolvripadrunit; kakssada viiskümmend kaks 7,62x25 mm kaliibrilist püstolipadrunit (neist kaks trasseeriva kuuliga); üks 9x18 mm kaliibriline püstolipadrun ja kaks .22 LR (5,6 mm) kaliibrilist ääretulepadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja on laskekõlblikud. Esitatud padrunid on ette nähtud relvadele mille mittetäielikud loetelud on toodud ekspertiisiakti uurimuslikus osas ( t lk 41-47). Relvaseaduse § 32 lg 1 sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relva ja laskemoona soetamiseks, välja arvatud käesoleva relvaseaduse §-des 5 ja 7 ning § 9 lõikes 3 sätestatud juhtudel ning käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1, 11 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemiseks, on vajalik soetamisluba. Süüdistataval Oleg Hristitš´il puudus soetamisluba tulirelva laskemoona omandamiseks, seega rikkus Oleg Hristitš relvaseaduse § 32 lg 1 nõudeid Relva ja laskemoona käitlemine on relvaseaduse tähenduses relvade ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. Süüdistatavalt Oleg Hristitš´ilt leitud ja äravõetud padrunite näo oli tegemist tulirelva laskemoonaga, mis kuuluvad piiratud tsiviilkäibega tulirelvadele mõeldud laskemoona hulka. Relvaseaduse § 19 lg 3 sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid võib soetada käesoleva seaduse §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1, 11 ja 2 sätestatud tegevusloaga lubatud tegevusaladel tegutsemisel. Samuti asub kohus seisukohale, et ära võetud padrunite kogus ei olnud ebaoluline, kuna tegemist oli sadade erinevate padrunitega. Lähtudes eeltoodust on täidetud

§ 418

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ning kohus leiab, et on täielikult tõendatud Oleg Hristitš ´i poolt

§ 418

lg 1 järgi kuriteo toimepanemine ning Oleg Hristitš tuleb süüdi mõista

§ 418lg 1 järgi.

Vastavalt toimepandule tuleb Oleg Hristitš ´it karistada. Karistuse mõistmisel Oleg Hristitš´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus asub seisukohale, et puhtsüdamlik kahetsus puudub kui süüdistatav ei ole temale etteheidetavaid tegusid omaks võtnud. Antud juhul süüdistatav ühes temale inkrimineeritud kuriteos tunnistas süüd osaliselt, seega pole alust rääkida kahetsuse puhtsüdamlikkusest, seega kohtulikul uurimisel tuvastas kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalise kahetsuse, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Oleg Hristitš on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Oleg Hristitš ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Oleg Hristitš ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike 17 vastutama toimepandud teo eest.

Oleg Hristitš´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Oleg Hristitš ´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Oleg Hristitš ´it on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist aja, mil oli vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud

§ 184

lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse kandmiselt, seega on Oleg Hristitš antud kuriteo toime pannud katseajal. Isiku ennetähtaegsel vabastamisel karistuse kandmiselt antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt kandmata jäänud osa täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. Oleg Hristitš´i sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Oleg Hristitš ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, Oleg Hristitš pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal, seega katseajal uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav Oleg Hristitš on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et Oleg Hristitš ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest

§ 184

sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla sanktsiooni miinimum karistuse mõistmine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 31-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimisebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 184

puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Oleg Hristitš käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära

§ 184

mõttes mitmesaja kordselt (antud erinevatest kogustest piisaks kokku 2 280 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Oleg Hristitš ´i süü osaline kahetsus ja tunnistamine ning perekonna olemasolu, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Lisaks tuleb märkida, et perekond ja alaealised lapsed oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud Oleg Hristitš ´il kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Kaitsja palus karistada isikut alla sanktsiooni keskmist määra, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka Oleg Hristitš ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda varasemast samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras või alla sanktsiooni keskmist määra ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadse kuriteo eest karistusega, mis 18 on olnud mõlemal korral sanktsiooni alammääras. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasem sanktsiooni alammääras mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Oleg Hristitš ´it uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Oleg Hristitš´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi.

§ 418lg 1 järgi on võimalik mõista karistus vangistuse sanktsiooni alammääras.

Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada

§ 65lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Oleg Hristitš ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Oleg Hristitš ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 535, 01 eurot riigituludesse ja menetluskulu, s.o. ballistikaekspertiisi nr TB-169-10/3640 maksumus summas 420 eurot. Välja mõista solidaarselt Oleg Hristitš ´ilt ja Sergei Maltsev´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr AN-1098/3637 maksumus 2 016 eurot ja DNA ekspertiisi nr 10E-GE1217 kulu summas 2 850 eurot. Vastavalt toimepandule tuleb Sergei Maltsev´it karistada. Karistuse mõistmisel Sergei Maltsev ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid asjaolusid, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Sergei Maltsev on varem kriminaalkorras karistatud kaheksal korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Sergei Maltsev ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Sergei Maltsev ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Sergei Maltsev ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma 19 vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Sergei Maltsev ´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Sergei Maltsev ´it on varem karistatud, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist aja, mil tema karistus oli asendatud üldkasuliku tööga. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Sergei Maltsev ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses ning vabaduses viibides on Sergei Maltsev jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et Sergei Maltsev ei suuda käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest

§ 184

sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla sanktsiooni miinimum karistuse mõistmine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 31-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimisebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 184

puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Sergei Maltsev käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära

§ 184

mõttes mitmesaja kordselt (antud erinevatest kogustest piisaks kokku 2 280 ) inimesele narkojoobe tekitamiseks). Sergei Maltsev ´il alaealiste laste olemasolu, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Prokurör palus karistada isikut sanktsiooni miinimummäära lähedalt, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega leebe karistusõiguslik kohtlemine, arvestades süü suurust. Neil motiividel pole õigustatud ka Sergei Maltsev ootus, et uue kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine. Lisaks ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Varasemad mõistetud karistused pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Sergei Maltsev ´it uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Sergei Maltsev ´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt. Kohus märgib, et kui isik paneb toime uue kuriteo karistuse kandmise kestel, s.t. ajal mil isiku vangistus on asendatud üldasuliku tööga ja üldkasulik töö on sooritamata ning kui isikut karistatakse uue kuriteo toimepanemise eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik. Vangistuse täitmisele pööramise kohustuslikus tuleneb

§ 69lg 7 sättest.

Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada

§ 65lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kr

MS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 20 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Sergei Maltsev´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Sergei Maltsev ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 110-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 469, 82 eurot riigituludesse. Välja mõista solidaarselt Oleg Hristitš ´ilt ja Sergei Maltsev´ilt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskulud, s.o. narkootilise aine ekspertiisi nr AN-1098/3637 maksumus 2 016 eurot ja DNA ekspertiisi nr 10E-GE1217 kulu summas 2 850 eurot. Kohus peab vajalikuks kohaldada antud asjas

§ 832

lg 1 sätteid ja konfiskeerib ära võetud sularaha summas 22 425 krooni, kuna kohtul on alust eeldada, arvestades kuriteo olemust, et Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev on saanud raha kuriteo toimepanemise tulemusena, arvestades, et neil puudub kindel sissetulek, töökoht. Ka ei ole Oleg Hristitš ja Sergei Maltsev usutavalt tõendanud kohtule, et sularaha summas 22 425 krooni on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 21

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.