← Eesti

1-11-2392/87

Obsah (5)§ 209§ 64§ 68§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-11-2392 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 jaanuar 2012.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-2392 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja kriminaa

§ 209lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 7, 8, 9, § 215 lg 2 p 1, 2, § 266 lg 2 p 1, 3, § 344 lg 1

(3)1, § 345 lg 1 ja § 349 järgi ning karistuseks on

§ 64

lg 1 alusel mõistetud 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 aasta 2 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 2, 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui Matti Matt 3 aasta jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohtuotsusega määrati Matti Matt katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 26.09.2010.a. 02.11.2011.a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldusametnik Irina Tomberg kohtule erakorralise ettekande Matti Matt kohta, milles teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Ettekande kohaselt ei täida Matti Matt talle kohtuotsusega käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: ei ilmu registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas, ei taotle luba elukohast lahkumiseks ning ei taotle luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Süüdimõistetu on telefoni teel teisele ametnikule teatanud, et viibib Soome Vabariigis tööl, samas ise ta telefonikõnedele ei vasta. Süüdimõistetu ema xxxxxxxxxx ei osanud ametnikule öelda, kus Matti Matt viibib, viimati oli ta kodus olnud septembrikuus. Jõgeva politseijaoskonna andmetel lahkus Matti Matt Eesti Vabariigi territooriumilt 08.10.2011.a, sõites laevaga Soome. Matti Mati elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond saadetud kutse 21.11.2011.a kohtuistungile tagastati postiasutuse poolt märkusega „ei ela sellel aadressil“. 17.11.2011.a helistas kohtuistungi sekretär Matti Mati mobiiltelefonile numbril xxxxxxxx ning edastas kohtukutse 21.11.2011.a kohtuistungiks koos hoiatusega, et mitteilmumise korral võidakse ta vahistada. Matti Matt lubas istungile kohale tulla ja teatas, et ta elab aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu ning ei tea, miks ta kutset kätte saanud ei ole. 21.11.2011.a kohtuistungile süüdimõistetu ei ilmunud ning ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest ei teatanud. Helistamisel Matti Matt telefoni vastu ei võtnud. Kriminaalhooldusametnik palus kuulutada Matti Matt tagaotsitavaks ja võtta ta vahi alla. Kohus leidis, et esitatud taotlus on põhjendatud ja rahuldas selle KrMS § 140 lg 1, 3, § 130 lg 5 ja § 429 lg 1 p 1 alusel ning kuulutas Matti Matti tagaotsitavaks ja valis tõkendiks vahistamise. 02.01.2012.a teatas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri komissar Helle Martinson kohtule, et Matti Matt on kinni peetud Soome Vabariigis seoses vargusega.Lisatud materjalidest nähtub, et kinnipidamisel esitles ta ennast teise isikuna, kuid tema isik tuvastati Soome politseile saadetud foto järgi. KrMS § 432 lg 31 sätestab, et kui väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiv süüdimõistetu on kuulutatud tagaotsitavaks, võib KrMS § 427 sätestatud alustel vangistuse täitmisele pööramise otsustada kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast isiku Eestisse toimetamist viiakse süüdimõistetu küsitlemiseks täitmiskohtuniku juurde. 2

(3)Kuna käesolevalt on kohtule teada, et Matti Matt on asunud kõrvale hoidma karistuse täitmisest ja viibib Soome Vabariigis, peab kohus võimalikuks asja lahendada kohtumenetluse pooli istungile kutsumata. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes tehtud ettepanek Matti Matti karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada Matti Matti suhtes kergemaid meetmeid, s.o katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. Matti Matt on rikkunud esmaseid kontrollnõudeid, s.o ta ei ilmunud registreerima ja lahkus elukohast, millega tegi võimatuks kõigi

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmise.

Isikule on antud võimalus kanda karistust vabaduses, seda võimalust ta ei kasutanud. Ta andis ka käesolevas menetluses kohtule lubadusi istungile ilmuda, kuid kohale ei tulnud, vaid nagu nähtub kriminaalhooldaja ja politsei informatsioonist, lahkus hoopis Eesti Vabariigist. Isiku suhtes, kes ignoreerib kõiki talle pandud kohustusi, ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada ja pole võimalik ka tema mõjutamine seaduskuulekusele ilma vangistust kohaldamata. Eelnevast tuleneval pöörab kohus Matti Matti vangistuse täitmisele. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS §-dest 130 lg 1, 5, § 140, § 429 lg 1 p 1 ja § 432 Kohtunik: 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.