KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2011, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15869 (10930000271) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinol

§ 25lg 1, 2 järgi, Igor Iljini süüdistuses Kar

S § 184 lg 2 p 2, §

§ 25lg 1, 2 järgi ja Dmitri Žihharevi süüdistuses Kar

S § 184 lg 2 p1, 2, §

§ 25lg 1, 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1.

juuli 2011 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatava Igor Iljini kaitsja Natalia Lausmaa Prokurör Leelet Kivioja Igor Iljin, isikukood 36801190254, elukoht xxxxxx xxx x-xxx xxxxxx, xx xxxxxxx, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht xxxxxxxx xxxxx xx, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, s.h. viimati: 1).14.04.2009 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat, lugeda karistusest kantuks 1 päev; 2).05.01.2010 Harju Maakohtu otsusega KarS § 213 lg 1 järgi ja KarS § 65 lg 1 alusel 3 aastase vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat. Vandeadvokaat Natalia Lausmaa Süüdistatav Kaitsja

1. Harju Maakohtu
2. juuli 2011 otsus Igor Iljini süüditunnistamises ja karistamises jätta muutmata.
3. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
4. oktoobril 2011 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu
6. juuli 2011 otsusega üldmenetluses tunnistati I. Iljin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 4 aastat, KarS §

§ 25lg 1, 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. Kar

S § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.01.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 29 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.04.-05.04.2010, kokku 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust loeti karistuse kandmisele asumisest või I. Iljini kinnipidamise päevast. I. Iljinilt mõisteti välja riigituludesse I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha osaliselt, s.o 695,05 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 153,39 eurot ja ekspertiisikulu osaliselt, s.o 380,28 eurot. Sama kohtuotsusega tunnistati J. Kondratjeva süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, §

§ 25lg 1, 2 järgi ja D. Žihharev Kar

S § 184 lg 2 p1, 2, §

§ 25lg 1, 2 järgi, kuid nende osas ei ole maakohtu otsust apelleeritud.

1. I. Iljinile oli esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning isikult kokku 167,93 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud ainet hoidis I. Ilin ebaseaduslikult enda poolt Tallinnas, aadressil Punane 71 renditavas GÜ Kuuli garaažiboksis nr 17 ning ebaseaduslikult andis eeluurimisel tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 04.04.2010 kella 12.25 edasi J. Kle, et viimane toimetaks aine ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Seega I. Ilin, isikuna, kes varem on toime pannud KarS
4. peatüki
5. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult omandades, vallates ja andes edasi suures koguses narkootilist ainet, pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistati I. Iljini selles, et tema isikute grupis ja ebaseaduslikult, so ilma vastava eriloata, üritas toimetada narkootilist ainet amfetamiini üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Nimelt tema pakkus ta J. Kondratjevale 5000 krooni eest tehingut, mis seisnes selles, et J. Kondratjeva ebaseaduslikult toimetaks suures koguses narkootilist ainet amfetamiini Eesti Vabariigist Soome Vabariiki. Saanud J. Kondratjevalt tehinguks nõusoleku, andis I. Iljin talle 800 krooni laevapiletite ostmiseks, mille eest J. Kondratjeva soetas endale päevakruiisi 04.04.2010 Helsingisse väljuvale laevale. Samuti andis I. Iljin tema poolt eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine amfetamiini massiga 167,93 grammi eeluurimisel tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 04.04.2010 kella 12:25 ebaseaduslikult edasi J. Kondratjevale. J. Kondratjeva üritas nimetatud narkootilist aine toimetada Tallinna Reisisadama D-terminali kaudu ebaseaduslikult, so ilma vastava eriloata, üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki, suundudes kell 13.00 väljuvale reisilaevale Baltic Princess, kuid pärast pardakaardi registreerimist suunati ta tollikontrolli, kus narkootiline aine, so 167,93 grammi amfetamiini temalt avastati ja ära võeti. Narkootilise aine, amfetamiini, väljaviimine Eestist teise Schengeni konventsiooniosalisse riiki on lubatud ainult eriloa alusel, kuid J. Kondratjeval vastav eriluba puudus. Seega I. Iljin isikute grupis ja vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamist ning vastavalt oma ettekujutusele teost, tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, seega pani toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
6. Maakohus leidis, et süüdistatavad (s.h. J. Iljin) on toime pannud neile inkrimineeritud teod kavatsetult. Süüdistatavad said aru, et käitlevad narkootilist ainet suures koguses, soovisid toimetada amfetamiini üle riigipiiri, teades, et vastavat eriluba selleks pole. Üks täideviijatest, kes ühise plaani järgi alustas vahetult teo toimepanemist peeti piiril kinni, mistõttu jäi amfetamiini väljavedu lõpule viimata süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad
7. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava J. Iljini kaitsja vandeadvokaat N. Lausmaa. Apellant palub maakohtu otsus I. Iljini süüdimõistmises materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega I. Iljin esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsioonis leiab apellant, et kohus tõlgendas põhjendatud kahtlusi J. Iljini süüs mitte J. Iljini kasuks, vaid kahjuks, tuginedes asjaolule, et süüdistatav omab karistatust narkootiliste ainete käitlemise eest. I. Iljin selgitas, et tunneb küll J. Kondratjevat ja laenas talle raha Soome sõiduks, kuid narkootilist ainet temale üle ei andnud. J. Kondratjeva võis narkootilise aine pakendamiseks kasutada mõnda tema poolt varem kasutatud kilepakendit, mis seletab võimaliku DNA alleelide olemasolu ühel J. Kondratjevalt ära võetud pakendil. Apellatsioonikaebusest nähtuvalt käsitles kohus alusetult tõendina DNA ekspertiisi arvamust, milles ekspert teeb järelduse, et I.Iljini bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis ei saa kindlalt välistada. Kaitsja arvates ei ole võimalik üldse teha tõenduslikke järeldusi selle kohta, kas I. Iljinilt pärinev bioloogiline materjal selles ühes segaproovis on olemas või mitte. Kui segaproovis on isikule iseloomulikest alleelidest puudu vähemalt kaks, siis ei ole tegelikult võimalik arvamust DNA esinemise või puudumise kohta anda ja seega tulnuks DNA ekspertiisi arvamus I. Iljini süüteo tõendatuse üle otsustamisel tõendite hulgast välja jätta. Kaitsja arvates tuleb J. Kondratjeva ütlustesse suhtuda kriitikaga, sest isik tarvitab pikemat aega narkootikume ja kes on igas seletuses kirjeldanud erinevalt, kuidas narkootikumid talle üle anti. Veel leiab kaitsja, et kohtul ei olnud alust tugineda I. Iljini kohtueelsel uurimisel antud seletusele, kuivõrd nendest ütlustest I. Iljin kohtuistungil loobus, andes ka usutava seletuse, miks ta üldse selliseid ütlusi eeluurimisel andis. I. Iljinil oli motiiv enda rõõnaks. Et I. Iljini väidetav süü õigeksvõtt ja süüdistuse asjaolude kohta antud seletus erineb väga suures osas J. Kondratjeva seletusest, tulnuks kohtul ka J. Kondratjeva ütlused kui mitteusaldusväärsed ja vastuolulised, tõendina kohtuotsuse põhjendustest välja jätta.
8. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja oma apellatsiooni juurde, paludes otsus tühistada ja I. Iljin õigeks mõista. Süüdistatav toetas apellatsiooni. Prokurör palus jätta otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
9. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Apellatsioonis esitatud väidetele vastab ringkonnakohus järgmiselt.
10. Apellatsioonis esitatud väited ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi. Siinjuures osundab kriminaalkolleegium kohtupraktikas kinnistunud tõendite hindamise põhinõudele, mille kohaselt juhul, kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-1-77-05). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Asetades erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, on maakohus põhjendatult teinud järelduse, et need kinnitavad süüdistuse versiooni toimunust, s.o rahvatervisevastase süüteo toimepanemist I. Iljini poolt.
11. Maakohus on KrMS § 61 lg 2 alusel hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta I. Iljini talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistas. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Kohtukolleegium peab paljasõnaliseks apellatsiooni väidet selle kohta, et J. Kondratjeva ütlustesse tuleb suhtuda kriitikaga põhjusel, et viimane on andud eeluurimisel ja kohtuistungil vastuolulisi ütlusi. Selline väide ei põhine kriminaalasja materjalidele. Nimelt J. Kondratjeva eeluurimisel antud ütlusi ei ole kohtus avaldatud, samas ühtivad need ütlused kohtus antud ütlustega. Samuti on J. Kondratjeva end süüdi tunnistanud, andes pidevalt ühetaolisi ütlusi, mis haakuvad ja on kooskõlas muude kogutud tõenditega. Süüdistatavate, s.h I.Iljini ütlustega, on üheselt tuvastatud, et omavahelistes suhetes neil vihavaenu ei olnud, mistõttu puudub ka kohtukolleegiumi arvates alus väita, et J. Kondratjeva ütlused ei ole usaldusväärsed ja antud soovist I.Iljin n.ö „süüdi lavastada“. Samas ei ole eluliselt usutav ega millegagi tõendatud I. Iljini kaitseversioon menetleja poolt kohtueelsel uurimisel sunni kohaldamise tulemusena tema poolt süüd tõendavate ütluste andmisel. Väide, et I. Iljinil ei ole nimetatud narkootikumidega mingit puutumust, ei tulene asja tehioludest ja on ümber lükatud I. Iljini isikuandmetega, millest nähtub, et I.Iljin on eelnevalt (14.04.2009) narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isik, käesolev kuritegu on tema poolt toime pandud katseajal ning narkootiliste ainete käitlemisele viitasid ka tema garaažist (I kd tl 10-12) ja sõiduautost (I kd tl 13-15) läbiotsimisel leitud esemed ja ained.
12. Kaitsja seisukohaga, et DNA ekspertiisi ei saa tõendina kasutada põhjusel, et segaproovis on isikule iseloomulikest alleelidest puudu vähemalt kaks, kohtukolleegium ei nõustu. Eksperdiarvamusest nähtuvalt saadi kilekotilt nr 7 (milles oli roosa värvusega aine ja mis oli kilekotis nr 5) võetud proovist DNA täielik segaprofiil ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada D. Žihharevilt ja I. Iljinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. J. Kondratjeva, D. Žihharevi ja I. Iljini DNA-d leiti just kõige alumiostelt kilekottidelt, mis olid vahetult amfetamiini ümber ja mille kohta J. Kondratjeva on andnud ütlusi, et tema neid kilekotte ära ei vahetanud vaid nendega ta saigi I.Iljinilt aine. Vastavalt ekspertiisiaktile lisatud selgitustele ( I kd tl 122-123) tähendab kasutatav termin „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“, samuti „isiku DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada“ seda, et segaprofiilis on esindatud kõik või suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Ekspertiisi tulemustes ei olnud kohtul põhjust kahelda. Vastupidiselt kaitsja seisukohale, on kohtukolleegiumil alust kahelda I. Iljini ütlustes, kes eitades oma süüd amfetamiini edasiandmises J, Kondratjevale, püüab vältida enda süüd uue kuriteo toimepanemises, mis on toime pandud katseajal ja sellega ühtlasi vältida ka eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse liitmisest mõistetava karistusega.
13. Kohtukolleegium leiab, et käesolevas asjas ei ole alust rääkida nn kõrvaldamata kahtlustest, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise. Seejuures tuleb silmas pidada, et maakohtu otsuses on viidatud ka otsestele tõenditele, mis vahetult I. Iljini süüstavad, mille all peab kohtukolleegium ennekõike silmas teostatud DNA ekspertiisi ja süüdistatavate ütlusi. Kohtukolleegium nõustub täiel määral maakohtu järeldustega I.Iljini süüküsimuse lahendamisel. Silmas tuleb seejuures pidada sedagi, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne arutamine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo 3-1-1-70-10, p 12). Eeltoodud asjaoludel leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsusega on tõsikindlalt leidnud tuvastamist, et paki amfetamiiniga, mille J. Kondratjeva pidi viima Soome, andis J. Kondratjevale I. Iljin.
14. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
15. juuli 2011 otsus kohtuotsus Igor Iljini suhtes tuleb jätta muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. Urmas Reinola Meelika Aava Ivi Kesküla