4-11-2562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2011. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2562 (2317,11,002865; 2317,11,002475; 2317,11,006683;

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises (03.08.2011) ja Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva. 4. Sergei Semiglasov süüdi tunnistada LS §

§ 224lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises (04.08.2011) ja Kar

S § 63 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.

1. Määratud arest kokku 30 (kolmkümmend) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes KrMS § 217 lg 1 sätestatud kahtlustatavana kinnipidamise aluse äralangemisest ja tema vabastamisest KrMS § 217 lg 9 alusel või kui menetlusaluse isiku suhtes kohaldatakse tõkendit vahistamine, siis selle tõkendi muutmisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse ärakandmisest.
2. Sergei Semiglasovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi 11E-AN0253 1 tegemisel tekkinud kulu 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sergei Semiglasov, 4-11-2562, aineekspertiis AN0253“.
3. Sergei Semiglasovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel aineekspertiisi 11E-AN0262 tegemisel tekkinud kulu 84 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Sergei Semiglasov, 4-11-2562, aineekspertiis AN0262“.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõend: väärteotoimikus leiduvad seitse minigrip kilekotti kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.12.
6. Vastavalt VTMS § 199 lg 3 sätetele jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta otsuse tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 01.06.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1267372 selles, et 24.03.2011 kella 06.50 ajal peeti Kuklase 1 maja juures kinni Sergei Semiglasov, kelle juurest leiti 2 minigrip kilekotti valge pulbrilise ainega kokku massiga 0,31 grammi, mis vastavalt aineekspertiisile sisaldas amfetamiini, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ainet. 01.06.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1267371 selles, et 14.03.2011 kella 07.30 ajal oli Rahumäe tee 6 kinni peetud Sergei Semiglasov, kelle juurest leiti 5 minigrip kilekotti, millest ühes valge pulber massiga 0,14 grammi, mis vastavalt ekspertiisiaktile sisaldas 0,015 grammi amfetamiini, millest ühes kollakasvalge aine massiga 0,33 grammi, mis vastavalt ekspertiisiaktile sisaldas 0,029 grammi amfetamiini ja 0,018 grammi matamfetamiini ning millest kahes ühte kilekotti pakendatud kilekottides kollakasvalge pulber massiga 0,19 grammi, mis sisaldas endas vastavalt ekspertiisiaktile 0,011 grammi amfetamiini ja 0,005 grammi metamfetamiini, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd ebaseaduslikult valdas väikeses koguses narkootilist ainet. 10.07.2011 koostatud väärteoprotokollist nr 1209406 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 10.07.2011 kell 14.03 peeti Käbliku 13 maja juures suunaga Talviku tänava poole Tallinnas kinni sõiduk Volkswagen LT35 Doka registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Sergei Semiglasov, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud, millega menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 01.08.2011 koostatud väärteoprotokollist nr 1216718 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 01.08.2011 kell 11.45 peeti Lõime 14 maja juures suunaga Lõime 12 maja poole Tallinnas kinni sõiduk Volkswagen LT28 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Sergei Semiglasov, 2 kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud, millega menetlusalune isik pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. 03.08.2011 koostatud väärteoprotokollist nr 1260161 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 03.08.2011 kell 22.32 peeti Tuulemaa 7 maja juures suunaga Pelguranna tee suunas Tallinnas kinni sõiduk Volkswagen LT28 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Sergei Semiglasov, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel kõrvaldatud ja kes juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,26 mg/l, millega menetlusalune isik pani toime LS §

§ 224lg 2 ettenähtud väärteo.

04.08.2011 koostatud väärteoprotokollist nr 1235465 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 04.08.2011 kell 19.24 peeti Sepa ja Maleva tänava ristmikul Maleva tänava suunas Tallinnas kinni sõiduk Volkswagen LT28 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Sergei Semiglasov, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kes juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisladus mitte vähem kui 0,15 mg/l, millega menetlusalune isik pani toime LS §

§ 224lg 1 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik seletas, et ei eita, et oli narkootiline aine 24.03.2011, samuti ei eita, et 14.03.2011 oli väikeses koguyses narkootiline aine. 10.07.2011 peeti kinni, oli teadlik, et juhtimisõigus puudub. 01.08.2011 oli ka. 03.08.2011 oli ka kinni peetud. Varastada ei taha, vaja auto ära panna. Ei arvanud, et sõitma vaja hakata. 04.08.2011 ei tea kui palju joovet oli, jõi pool pudelit õlut. Auto oli vaja ära panna. Paarimees aga vedas alt. Töötab mitteametlikult prügivedajana. Ei olnud muud varianti kui pidi sõitma. Praegu on jalg haige, jäi prusside vahele. Tahaks karistusena trahvi või muud karistust, mis ei ole seotud vabaduse piiramisega. Pealegi saab tööle ja hakkab trahve tasuma, on olemas transpordivahend, töö, sissetulek. Metalli annab metallikokkuostupunkti, saab raha. Ametlikult ei tööta. Kohtuvälise menetleja (Lõuna Politseijaoskond) esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Puuduvad andmed, et arst oleks teinud ettekirjutust narkootilise aine valdamiseks. Kummagi episoodi eest arest 5 päeva. Mõned aastad tagasi määratud rahatrahv on jäetud tasumata. Sisse nõuda menetluskulu. Kuivõrd on kinni peetud, siis karistuse alguseks lugeda tõkendi muutmine või siis kinnipidamisest. Kohtuväline menetleja (Liiklusmenetlustalitus) taotleb aresti 20 päeva, arvestades episoodide rohkust ja pöörata arest kohesele töäitmisele. Pärast eelmise karistuse ärakandmist. Rahatrahvi pole mõtet määrata, sest eelnenud trahvid ei ole mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel, aineekspertiisi akte, väärteoasjades leiduvaid andmeid menetlusalusel isikul juhtimisõiguse puudumise kohta, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamiste otsuseid, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolle, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. 14.03.2011 ja 24.03.2011 leiti menetlusaluselt isikult väikeses koguses narkootilist ainet, mille omandamise kohta on menetlusalune isik selgitanud, et ta on need ained leidnud erinevatest kohtadest. Kohus leiab, et sisuliselt ei ole väärteo toimepanemisel tähtsust ebaseadusliku aine omandamise asjaoludel, kuid kohus ei saa pidada eluliselt usutavaks seda, et isik korjab maast üles minigrip kilekotte temale tundmatu ainega ja kannab seda endaga kaasas. Kohtu arvates näitab selliste ainete endaga kaasas kandmine seda, et isik on teadlik ainest ja selle toimest. Sellele annab kinnitust ka asjaolu, et mõlemal korral oli tegemist amfetamiini sisaldava ainega, teisel korral sisaldas aine peale amfetamiini ka metamfetamiini. Seejuures ei leitud isikult mitte ühtegi muud ainet sisaldavat minigrip kilekotti. Kui veel arvaestada asjaoluga, et menetluslust isikut on varem karistatud narkootilise aine tarvitamise eest arsti ettekirjutuseta, siis viitab 3 selline asjaolu sellele, et menetlusalune isik on teadlikult ja eesmärgipäraselt narkootilist ainet omandanud. Seejuures ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et menetlusalusel isikul oleks olnud arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks. Pealegi ei saaks arst välja kirjutada ei ametamiini ega metamfetamiini. Seega on tegemist narkootilise aine ebaseadusliku valdamisega, mis täidab NPALS § 151 ettenähtud väärteo koosseisu. Ülejäänud väärteoasjde materjalidest nähtuvalt peatati S.Semiglasovi juhtitud sõiduk kinni 10.07.2011, 01.08.2011, 03.08.2011 ja 04.08.2011 ning kõigil juhtudel tuvastati, et S.Semiglasovil puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning teda oli enne 10.08.2011 sõiduki juhtimist juba mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja pärast iga kinnipidamist kõrvaldati teda taas mootorsõiduki juhtimiselt. Seega oli ta mootorsõidukit juhtides isikuks, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani S.Semiglasov toime ülelmärgitud kuupäevadel LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteod. Peale selle on väärteoasjade materjalidega tuvastatud, et 03.08.2011 juhtis S.Semiglasov sõidukit ka juhile keelatud seisundis, kuivõrd tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati tema väljahingatavas õhus 0,26 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava liitri kohta, millega rikkus S.Semiglasov LS § 69 lg 5 sätestatud piirmäära nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Samuti 04.08.2011 juhtis S.Semiglasov sõidukit juhile keelatud seisundis, kuivõrd tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt tuvastati tema väljahingatavas õhus 0,15 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta, millega S.Semiglasov taas rikkus LS § 69 lg 5 sätestatud piirmäära nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo, juhtides nii 03.08.2011 kui ka 04.08.2011 sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja isikune, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, mis ulatuvad tuhandetesse eurodesse ja millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Peale selle on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad asjaolule, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt ja süsteemselt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka aineekspertiiside tegemisel tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalune isik on kahel korral, so 03.08.2011 ja 04.08.2011 ühe teoga toime pannud süüteo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis tuleb mõista karistust raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest, LS § 224 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut või juhtimise õiguse äravõtmine ning LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimise õiguse äravõtmine kuni 12 kuuks. Kuivõrd menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, siis ei ole selleliigiline karistus tema suhtes kohaldatav ning karistuste raskuste võrdlemisel tuleb lähtuda teiseliigiliste karistuste määradest. Seega on LS §

§ 224

lg 2 ettenähtud sanktsioonid võrdsed ning LS § 224 lg 1 ettenähtud sanktsioon LS § 201 lg 2 sanktsioonist kergem. Seetõttu asub kohus seisukohale, et karistuste määramisel 03.08.2011 ja 04.08.2011 toime pandud väärtegude eest tuleb KarS § 63 lg 1 sätetest tulenevalt lähtuda LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsioonist. Kuivõrd tegemist on ka eriliigiliste väärtegude toimepanemisega leiab kohus, et 4 eriliigiliste väärtegude, so NPALS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest tuleb määrata eraldi karistus väärtegude kogumis ning liiklusalaste väärtegude eest eraldi karistused, kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid, määrates karistused samasuguste väärtegude eest väärtegude kogumis ja KarS § 63 lg 1 sätete alusel mõistetavad karistused iga väärteo eest eraldi. Märt Toming kohtunik 5