S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Kaebuse esitaja: Advokaat Maano Saareväli, AB Sirk ja Saareväli Menetlusalune isik: Georgi Denissov, ik 35705050322, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Georgi Denissovi kaitsja advokaat Maano Saareväli kaebus Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsusele nr 2316,11,011957 Georgi Denissovi karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so otsusega määratud rahatrahvi ositi tasumisele määramise osas, jättes muus osas kaebuse rahuldamata. 2. Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhi politseimajor Oleg Lodeikini 04.10.2011 otsus nr 2316,11,011957 Georgi Denissovi karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks osaliselt, so määratud 1 rahatrahvi ühekordse maksena tasumise osas, jättes muus osas otsuse muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et menetlusalune isik 14.09.2011 kell 01.06 Kaera 17 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit MB C220 registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles leiti, et kohtuväline menetleja on eiranud KarS § 56 lg 1 sätestatud põhimõtteid. Otsusest nähtuvalt on arvestatud ainult õiguskorra kaitsmise huvidega. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Võimalikule süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon. Menetleja on valinud põhikaristustest rahatrahvi ning kohaldanud seda 2/3 sanktsiooni ülemmääras, milline suurus on ligilähedaselt proportsionaalne menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus sisalduva alkoholikoguse suhtega LS § 224 lg 2 kirjeldatud maksimaalsele piirkogusele. Samas ei ole arvestatud muude teo tehioludega. Arvestatud ei ole sellega, et tegu pandi toime öisel ajal, mil liiklus on hõre ning seega kaasliiklejate ohustamise võimalus sellevõrra väiksem. Kõnealuse teoga ei kaasnenud muid rikkumisi, mis oleks võimalikku ohtu suurendanud. Väärteotoimikus puuduvad tõendid, mis viitaks sellele, et menetlusalune isik oleks tegu toime pannud tahtlikult. Kohusetundlikuma suhtumise korral saanuks isik oma seisundit kontrollida, seega on tegu toime pandud ettevaatamatusest. Nimetatud asjaolu arvestades on määratud põhikaristus raskemgi kui isiku süü suurusest tuleneda võiv objektiivne karistuse raskus olla võiks. Otsuse kohaselt ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. On tõsi, et isik ei ole avaldanud KarS § 57 lg 1 p 3 kohast puhtsüdamlikku kahetsust, samas on kahetsus olemas. Kahetsuse väljendus on võimalik ka kaebemenetluses ning KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb sellega karistuse määramisel arvestada. Karistust kergendavate asjaoludena on vaadeldavad ka muud asjaolud KarS § 57 lg 2 mõttes. Ühe sellistest on menetlusalune isik välja toonud ka vastulauses, mille kohaselt käib menetlusalune isik tööl kohas, kuhu ei lähe ühiskondlikku transporti. Tööl käib menetlusalune isik isikliku transpordiga. Juhtimisõiguse piiramine toob menetlusalusele isikule kaasa olulise 2 kitsenduse, mille kohaldamise vajalikkus ei tulene süü suurusest ega isiklikest asjaoludest. Menetlusaluse isiku palk on ca 300 eurot kuus, abikaasa oma ei ole märkimisväärselt suurem. Samuti on tarbijakrediidilepingust tulenev kohustus ca 1200 krooni panga ees. Täiendav transpordikulu tööl käimiseks võib olla vaadeldav isiku toimetulekut ohustavana. Kuivõrd isiku vajadus juhiloa järele on otseselt seotud tööl käimisega, siis võib see olla samuti karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 2 tähenduses. Kui isik ei ole varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, siis puudub põhjus arvata, et ta võiks neid tulevikus korda saatma hakata. Pigem on tegemist isiku elus episoodilist laadi juhtumiga. Menetlusaluse isiku majanduslik suutlikkus on selline, et rahatrahv 800 eurot on piisavaks motivaatoriks hoiduda uute süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud miks ei ole selle eesmärgi saavutamiseks piisav suhteliselt suur rahatrahv. Otsuses ei ole põhjendatud miks õiguskord saab kaitstud vaid siis, kui kohaldatakse ka lisakaristust. Õiguskord tuleb üldjuhul lugeda kaitstuks siis kui isik on rikutud õiguskorra heastanud määratud karistuse läbi ning karistusega on minimeeritud oht uute süütegude toimepanemiseks. Kuivõrd menetlusalusest isikust tulenev oht panna toime uusi analoogilisi või teistsuguseid väärtegusid ei ole suur, siis puudub vajadus tema kõrvaldamiseks liiklusest eripreventiivsel kaalutlusel. Ülaltoodust tulenevalt on kaitse seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on piisav ka menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud põhikaristus. Lisakaristuse kohaldamise vajadust ei esine, samuti ei ole kohtuväline menetleja oma otsuses lisakaristuse kohaldamise vajadust põhjendanud. Seetõttu taotletakse otsuse tühistamist osaliselt, nimelt osas, millega menetlusalusele isikule on määratud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, samuti palutakse määrata põhikaristus tasumisele ositi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitanud kaitsja esitatud kaebuse juurde. Menetlusalune isik Georgi Denissov selgitas, et kahetseb juhtunut. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab töö tegemist, võib tööst ilma jääda. Töökoha lähedusse sõidab buss kell üheksaks, sealt veel neli kilomeetrit minna. Tööl peab aga olema kell seitse ja siis peaks teised töötajad teda ootama. Üldiselt alkoholi ei tarvita, seekord juhtus nii. Kui asus sõidukit juhtima, tundis end normaalselt, ei saanud aru, et lõhn veel juures on. Polnud vaja kaugele sõita, baar on Ristiku tänava kandis, elukoht samuti Koplis. Pidasid sünnipäeva ja enne sõitma asumist ei olnud 4 kuni 6 tundi alkoholi tarvitanud, ootas spetsiaalselt. Pärast seda enam üldse alkoholi ei tarvita, on nii palju üle elanud sellega seoses. Palub, et juhtimisõigust ära ei võetaks, juhtimisõigus on seotud tööga, vaja käia ka maatükil, mis jäi vanematest. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebusega tuleb nõustuda selles osas, et kaebuse esitaja pere sissetulek on väike. Seetõttu ei vaidle vastu kui kohus määrab trahvi tasumise ositi. Mis puudutab kaebust muus osas, siis otsuse tegemisel on järgitud KarS § 56 lg 1 nõudeid, määratud karistus on õiglane. Tegu on ohtlik ja toime pandud tahtlikult. Isik asus sõidukit juhtima pärast alkoholi tarvitamist. Iga juht teab, et see on keelatud. 14.09.2011 oli kolmapäev, tööpäev. Kell 01.09 tuvastati indikaatorvahendiga 0,67 mg/l, tõendusliku alkomeetriga kell 01.21 kuni 01.25 tuvastati 0,67 ja 0,66 mg/l, seega muutusi ei toimunud. Ometigi läks aega mööda piisavalt ja näit pidanuks langema. Otsuse tegemisel ei tuvastatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kohtuistungil avaldati kahetsust, mis on uus asjaolu. Mis puudutab lisakaristust, siis kohaldatakse seda kõigi suhtes, kes panevad toime sellise väärteo. Vaid erakordsetel asjaoludel jäetakse lisakaristus kohaldamata. Selles väärteoasjas erakordseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule oli teada, et ta peab autoga koju minema, teab karistusi. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kaebuse läbivaatamisel kohtule esitatud tõenditega ja kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas 3 õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ulatuses ja lisakaristus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,66 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,61 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär ületab oluliselt sätestatud rikkumise keskmist määra ja on suhteliselt sätestatud piirmäära ülemmäära lähedane, mille eest on isikut veel võimalik väärteokorras karistada. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. See aga omakorda tingib karistuse ranguse. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kaebuses on märgitud, et menetlusaluse isiku kahetsuse sõnaline väljendus on võimalik ka kohtukaebemenetluses. Kohtuistungil alustaski menetlusalune isik oma esinemist kahetsuse avaldamisega. Sellest saab järeldada, et kaitsja vastavasisulise nõuandeta oleks kahetsus jäänud avaldamata. Kohus asub seisukohale, et kahetsuse avaldamine pärast määratud karistusest teadasaamist on hilinenud ja esitatud karistuse kergendamise saavutamise eesmärgil. Kaebuses on leitud ka seda, et karistust kergendava asjaoluna tuleb KarS § 57 lg 2 mõttes arvestada asjaolu, et menetlusaluse isiku töökoht on kohas, kuhu ei lähe ühiskondlikku transporti. Kohus leiab, et taoline karistust kergendava asjaolu otsimine on meelevaldne. Vastavalt Põhiseaduse § 29 sätetele on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning sama sätte kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Väärteoasjast ei nähtu seda, et menetlusalust isikut oleks tema põhiseaduslikke õigusi riivates sunnitud tööle kohas, kuhu ei liigu ühistransporti, mida tuleks arvestada sellise asjaoluna, mis võiks olla hinnatud tema olukorda raskendavana ja õigusi kitsendavana ning hinnatav kaebuses esitatud asjaoluna. Kohus leiab, et menetlusalune isik on temale meelepärase töökoha valinud ise ja asjas puuduvad andmed selle kohta, et teda oleks tema tahte vastaselt sellel töökohal selles asukohas tööle sunnitud. Mis puudutab kaebuse väidet selles osas, et kuna tegu on toime pandud öisel ajal, mil liiklus on hõre ja kaasliiklejate ohustamise võimalus sellevõrra väiksem, siis kohus leiab, et tõendusliku alkomeetriga tuvastatav alkoholisisaldus ei sõltu tõendusliku alkomeetri kasutamise kellaajast, sh ka öisest ajast, vaid alkoholi kogusest kontrollitava isiku organismis. Sellest teo toimepanemise kellaajast ei sõltu ka väärteole antav kvalifikatsioon LS § 224 lg 2 järgi. Kohus leiab, et LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo ohtlikkus ei tulene teo toimepanemise ajast, vaid alkoholipiirmäära ületamise määrast ja liiklusseadusega kehtestatud keelu rikkumisest. Ka hõreda liiklusega teel on sõidukit juhile keelatud seisundis juhtides võimalik kaasliiklejaid ohustada. Mis puudutab aga kaebuse väidet, et teoga ei kaasnenud muid rikkumisi, mis oleks võimalikku ohtu suurendanud, siis kohus asub seisukohale, et juhul, kui oleks kaasnenud inkrimineeritud teoga ka muud rikkumised, siis oleks ka otsuses seda käsitletud ja menetlusaluse isiku süü olnuks suurem ning ilmselgelt oleks ka kaebus 4 esitatud teistsugusena. Kohus leiab, et kaebuse selline väide väljub menetluseseme piiridest ning tuleb jätta tähelepanuta. Kaebuses on leitud ka seda, et menetlusalune isik pani toime teo ettevaatamatusest, kuivõrd kohusetundlikuma suhtumise korral oleks menetlusalune isik ehk saanud oma seisundit kontrollida. Samas ei saanud ta aru oma seisundi keelatusest. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku enese sõnade kohaselt oli menetlusalune isik olnud sünnipäeval, kus ta mitme tunni vältel tarvitas alkoholi. Seega teadis ta seda, et ta alkoholi tarvitas ning alkoholist tulenev seisund ei saanud tulla menetlusalusele isikule üllatuseks. Asjaolu, et ta peeti kinni pärast keskööd ja väidetavalt mitmeid tunde pärast alkoholi tarvitamist temal tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,61 mg/l, viitab sellele, et isik oli tarvitanud alkoholi suhteliselt suures koguses. Menetlusaluse isiku väidete kohaselt tundis ta end sellises seisundis aga normaalselt. Kohus leiab, et juhul, kui isik tunneb end sellises seisundis normaalselt selleks, et sõidukit juhtima asuda, siis on tegemist isikuga, kes ei ole suuteline aru saama oma seisundist ja juhile keelatud seisundist isegi siis kui ta on eelnevalt teadlikult alkoholi tarvitanud ja ta ei pea ka vajalikuks oma seisundit kontrollida, siis on isik teadlikult ja tahtlikult end sellisesse seisundisse viinud ja sellises seisundis asus ka teadlikult sõidukit juhtima. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud tegu on toime pandud tahtlikult ja sellist käitumist ei saanud menetlusalune isik toime panna ettevaatamatusest. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest kahel korral ning neist viimane määrati kolm aastat tagasi ning karistused on kustunud. Sellest võiks järeldada, et eelmised karistused suutsid isikut sundida hoiduma uue liiklusalase väärteo toimepanemisest mitme aasta vältel. Samas ei takistanud need asjaolud teda toime panemast menetlusesemeks olevat raskeimat liiklusalast väärtegu. Pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist on menetlusalune isik pannud toime ka varavastase väärteo väheväärtusliku asja vastu. Selline käitumine mõne nädala jooksul seab kohtu arvates kahtluse alla menetlusaluse isiku õiguskuulekuse ja näitab tema suhtumist õiguskorda laiemas ulatuses. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt saab järeldada, et menetlusalune isik veendus eelnevalt alkoholi tarvitades selles, et ta on viinud ennast seisundisse, milline on juhile keelatud ja sellele vaatamata pidas vajalikuks sõidukit juhtida, pidades kõige olulisemaks sellises seisundis sõidukit juhtides koju sõita ja täiesti tähtsusetuks teiste liiklejate elu ja tervist. Seetõttu on oluliseks põhikaristuse määra ja lisakaristuse kohaldamise vajalikkuse valiku puhul ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik liikleja liiklusest võimalikult pikaks ajaks kõrvaldatakse. Seetõttu, arvestades menetlusalusel isikul tuvastatud lubatud alkoholipiirmäära ületamise suurt määra, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, seda, et varasemad ja kustunud karistused väärtegude toimepanemise eest ei sundinud isikut uue ja oluliselt raskema süüteo toimepanemisest loobuma ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle põhikaristuse või lisakaristuse kergendamiseks. Lisakaristuse kohaldamise või kohaldamata jätmise osas peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole 5 menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Asjaolu, et menetlusalune isik ise viis end seisundisse, mis piirab tema taju ümbritsevast või ajast ja kohast ning võib esile kutsuda mõningaid liikumistakistusi sirge teelõigu läbimisel, siis ei ole selline seisund kohtu arvates sellise puudena arvestatav, kuivõrd menetlusaluse isiku selline seisund on mööduv. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspoliitikaga. Kohtule esitatud kaebuses märgiti ja kohtuistungil korduvalt ka rõhutati seda, et määratud lisakaristus tingib kaebuse esitajal olukorra, et ta ei saa hommikuti õigeks ajaks tööle, sest ühistranspordiga töökohta sõita ei saa. Töötamise kohta esitati kohtule ka menetlusaluse isiku iseloomustus. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liikluseeskirja ja liiklusseaduse sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need teadmised omandanud. Seega on juhtimisõiguse saanud isik teadlik nii liiklusnõuetest kui karistustest nende nõuete rikkumiste eest. Kaebuse esitanud isiku seisund mootorsõiduki juhtimisel aga viitab sellele, et kaebuse esitanud isik on end ise teadlikult viinud ennast sellisesse seisundisse ja teadlikult ning tahtlikult rikkunud liikluskorda, teades ka sellise süüteo toimepanemise eest määratavate karistuste liike ja määrasid. Kohus leiab, et juhtimisõiguse vajalikkus ja vajadus tööd alustada varahommikul ei tulnud menetlusalusele isikule ootamatuna ja pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Kohtuistungil esitatud iseloomustusest nähtuvalt töötab menetlusalune isik D OÜs alates 01.01.2003, seega käesolevaks ajaks juba peaaegu 9 aastat. Seega oli töö alguse kellaaeg, tema enese elukoha asukoht ja töökoha asukoht teada ning juhtimisõiguse vajalikkus kohtule esitatud tööandja tõendist nähtuvalt teada juba aastaid. Samamoodi oli kaebuse esitanud isikule teada nii tema enese kui ka abikaasa sissetulekute suurus, kuivõrd selle kohta esitati kohtule tõendid kuude lõikes. Seega teadis ta seda, milline on pere eelarve ja milliseid kulutusi tuleb vältida. Samas on menetlusalune isik kui isik, kellele on antud juhtimisõigus, teadlik ka sellest, et tema enese väär käitumine liikluses põhjustab suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord ei halveneks ja senine mugav elulaad säiliks. Kaebuse esitanud isiku väärteo iseloomust saab järeldada, et kaebuse esitanud isik viis end teadlikult seisundisse, millises ta on liikluses iseenesele ja teistele liiklejatele ohtlik. Kohtu arvates tuleb selline isik lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Kaebuse esitajale määrati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks, so alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kohus asub seisukohale, et lisakaristuse määra valikul on põhjendatult lähtutud sellest, et menetlusalusel isikul puudusid inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtivad karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kohus leiab, et arvestades isikul tuvastatud alkoholipiirmäära ületamise määra ja tema isikuandmeid, on kohaldatud lisakaristuse määr põhjendatud ning igasugune alus selle lisakaristuse kergendamiseks või otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas puudub. Mis puudutab kaebuses esitatud taotlust määratud rahatrahvi ositi tasumise osas, siis kohus leiab, et kaebemenetluse käigus on esitatud piisavalt informatsiooni menetlusaluse isiku perekonna sissetulekute kohta, mida võib KarS § 66 lg 2 mõttes hinnata mõjuva põhjusena. Arvestades menetlusaluse isiku sissetulekute suurust peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi ositi tasumiseks 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 80 euro kaupa kuus, millised summad tuleb tasuda kohtuvälise menetleja koostatud otsuses näidatud arvelduskontole. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus kuulub tühistamisele määratud rahatrahvi ühekordse maksena tasumise osas ning kohus teeb selles osas uue otsuse, määrates rahatrahvi tasumisele ositi pikema ajavahemiku jooksul. Muus osas vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks seaduslik alus puudub ning esitatud kaebus tuleb 6 lisakaristuse vaidlustamise osas jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus selles osas muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.