4-10-701 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-10-701 Kohtunik Rutt Teeveer V

§ 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel (

§ 120; § 132 p 3).

Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolu 21.01.

1. a koostas Tartu Linnakantselei menetlustenistuse väärteouurija K. Henn Maarika Villakovi suhtes väärteoprotokolli selle kohta, et 21.01.
2. a kell 17.39 Tartu linna avaliku liiniveo bussis nr 5 menetlusalune isik sõitjana ühissõidukis esitas kontrollijale sooduspileti ilma soodustust tõendava dokumendita. 21.01.
3. a esitas M. Villakov vastulause, milles märkis, et ta ei teadnud, et X tõendit peab kaasas kandma ning lisas tõendina X. Tartu Linnavalitsuse 17.02.
4. a otsusega karistati M. Villakovi ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 toimepandud teo eest rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud Maarika Villakovi suhtes puuduvad. 01.03.
5. a esitas Maarika Villakov Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, paludes mõistetud rahatrahv tühistada, nõustudes seejuures asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjenduste kohaselt on väärteomenetluse otsus ebaõiglane, kuna tasuta sõitu lubavat tõendit polnud kaasas. Kaebuse esitaja on lapseeast alates X. Varem piisas tasuta sõitmiseks vaid X ja Pensioniametist ei antud talle A4 formaadis tõendit tasuta sõiduks. II Kohtuvälise menetleja seisukoht 07.12.
6. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule oma seisukoha Maarika Villakovi kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse menetlemisega kirjalikus menetluses ning palub kohtul kaebus rahuldada, kuna isik omas Tartu linna ühistranspordis tasuta sõidu õigust. III Kohtu seisukoht Kohus, arvestanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et käesolevas väärteoasjas tuleb väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel lõpetada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.05.

1. a määruse nr 141 ”Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri” § 7 lg 3 p 1 ja 3 kohaselt on sõitja kohustatud omama ühissõiduki kasutamiseks sõidupiletit või muud sõiduõigust tõendavat dokumenti. ÜTS § 547 lg 1 kohaselt karistatakse sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Kohus leiab, et Maarika Villakov on toime pannud talle etteheidetava rikkumise ÜTS § 547 lg 1 järgi, kuid ei pea põhjendatuks tema poolt väärteo toimepanemise põhjalikumat analüüsimist. Maarika Villakovi poolt ilma sõiduõigust tõendava dokumendita bussis sõitmist tõendavad tunnistaja X ning menetlusaluse isiku enda poolt 21.01.
2. a antud ütlused, samuti ei ole väärteo toimepanemist M. Villakovi poolt vaidlustatud Tartu Maakohtule väärteootsuse peale esitatud kaebuses.

§ 30

lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on oma

1. detsembri
2. a lahendis nr 3-1-1-146-03 märkinud, et kuigi väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, võib need tuletada kriminaalmenetluse seadustiku §-st 202, mille kohaselt võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutluse lõpetamise otsustamisel peab kohus arvestama väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid, kuriteoks ülekasvamise võimalikkust ja menetlusalust isikut. 2 Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, kuna puudub oluline avalik huvi menetluse jätkamiseks. Maarika Villakovi süü ei ole suur ja asja edasine menetlemine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei ole edasine menetlemine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, samuti ei ole arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusalust isikut ja tema varasemat seadusekuulekat käitumist, asja edasine menetlemine vajalik ka menetlusaluse isiku mõjutamiseks edasipidiselt süütegude toimepanemisest hoidumiseks.

§ 132

p 3 kohaselt kui kohus lõpetab oma otsusega väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, siis tühistab kohus ka kohtuvälise menetleja otsuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tartu Linnavalitsuse 17.02.2010. a otsus väärteoasjas nr 2010126 tuleb tühistada ja lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus

§ 30lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Kohtunik 3